Kurt Mollin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kurt Benno Aksel Mollin (8. august 1894 Kolga vald – 19. juuli 1983 Lauffen am Neckar, Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1913. aastal Tallinnas Peetri Reaalkooli, asus seejärel vabatahtlikult 21. augustil 1913 õppima Sergiuse sõjaväekooli. 1. detsembril 1914 lõpetas Sergiuse sõjaväekooli ning ülendati alamleitnandiks. 13. detsembril 1914 määrati teenima Peeter Suure merekindluse 1. suurtükiväepolgu 1. roodu vanemohvitseriks. 1. veebruaril 1915 määrati sama polgu 2. roodu ülemaks. 12. juulil 1915 viidi üle 1. roodu ülemaks. 3. detsembril 1915 määrati Peeter Suure merekindluse 10. patarei ülemaks ning saadeti 13. detsembril koos patareiga rindele. Osales 1916-1917 lahingutegevuses Dvinski all ja Riia rindel. Vabastati Vene sõjaväe teenistusest 28. jaanuaril 1918.

Vene kodusõjas osales Loodearmee ridades. Peale Loodearmee laialisaatmist tuli 22. märtsil 1920 Eesti sõjaväkke. Määrati algul suurtükiväe tagavaradivisjoni, kust 9. mail 1920 viid üle 1. suurtükiväe polku. 15. juulil 1920 viidi ta sealt üle suurtükiväe allohvitseride kooli ülemaks. 1. jaanuaril 1921 reorganiseeriti suurtükiväe allohvitseride kool allohvitseride kooli õppepatareiks ning Kurt Mollin jäi edasi selle ülemaks. 1. septembril 1921 lähetati ta Kindralstaabi kursustele (hilisem Kõrgem Sõjakool). Lõpetas need kursused 4. mail 1923 ning määrati teenima Kindralstaabi valitsusse käskudetäitjaks ohvitseriks. 12. juulil 1923 viidi sealt üle Kindralstaabi valitsuse II osakonna käsutusse. 19. septembrist kuni 8. oktoobrini 1923 osales vaatlejana Rootsi sõjaväe sügismanöövritel. 15. märtsil 1924 määrati Kurt Mollin Kindralstaabi II osakonna B jaoskonna ülemaks. 1. augustil 1924 määrati samas A jaoskonna ülema abiks. 1. jaanuaril 1925 määrati Kindralstaabi I osakonna ülema abiks. 6.–25. augustini 1925 osales vaatlejana Poola sõjaväe manöövritel. 1. märtsil 1926 määrati kindralstaabi II osakonna A jaoskonna ülemaks.

31. detsembril 1926 määras valitsus ta sõjaväe esindajaks Lätti. Ta oli siis kindralstaabi major.[1] Enne teda oli Riias sama ametit pidanud major Lilienthal.[2] Oli seal kuni 1. detsembrini 1927. Määrati siis kindralstaabi käskudetäitjaks ohvitseriks. 1. jaanuaril 1928 määrati rivistaaži omandamiseks II diviisi suurtükiväkke 3. suurtükiväe grupi patarei nr 2 ülema kohusetäitjaks. Lahkus sealt 2. mail tagasi Kindralstaapi.

5. juulil 1928 lahkus omal soovil sõjaväeteenistusest ning asus Belgias tööle SABCA lennukitehases ning samal ajal Brüsseli ülikoolis õppima. 1931. aasta oktoobris lõpetas kiitusega Brüsseli tehnikaülikooli lennunduse konstrueerimisinseneri diplomiga. 23. mail 1932 lahkus SABCA tehasest ning naasis Eestisse.

1. juunil 1932 võeti uuesti teenistusse ning lähetati teenima Lennubaasi aviotöökoja ülema käsutusse. 1. juunist 1934 toodi Lennubaasi üle ning määrati kontrolljaoskonna kontrollinseneri kohusetäitjaks. 1. maist 1935 viidi sealt üle Lennubaasi tehnikajaoskonna ülema kohusetäitjaks. 1. märtsist 1938 kinnitati Lennubaasi tehnikajaoskonna ülemaks.

1937. aastal valiti Kurt Mollin Eesti Aeroklubi revisjonikomisjoni asendusliikmeks.

25. jaanuaril 1939 andis Kurt Mollin tehnikajaoskonna üle ning 1. veebruarist 1939 määrati ta sõjaväe esindajaks Lätti ja Leetu. Oli sõjaväe esindaja Läti Vabariigis 1. veebruarist 1939 kuni 26. juulini 1940, ühtlasi Leedus kuni 1. aprillini 1940.

Vabastati sõjaväeteenistusest 26. juulil 1940. Õnnestus järelümberasumise raames lahkuda Saksamaale.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alamleitnant – 1914
  • Leitnant -
  • Alamkapten – 1917
  • Kapten – 1924
  • Major – 1925
  • Kolonelleitnant – 1937

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Postimees, 24.12.1926, nr 350, lk 2
  2. Waba Maa, 27 jaan. 1927, lk 1 [1]
  3. Teenetemärkide kavalerid (vaadatud 25. detsembril 2014)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]