Martin Jervan

Allikas: Vikipeedia

Martin Volmer Jervan VR I/2 (13. mai (vkj 1. mai) 1891 Volmri-Kopli talu, Järve küla, Harku vald, Harjumaa15. oktoober 1942 Tšeljabinski vangilaager) oli Eesti arst ja sõjaväelane (kindralmajor-meedik).

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Haabersti vallakoolis (1897–1898), P. Leysti era-algkoolis (1898–1900) ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis (1900–1910). Seejärel lõpetas 1914. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sooritas arstieksamid Petrogradis 1916.

Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti 17. novembril 1914 ja määrati 335. kodukaitseväe osasse nooremaks arstiks, teenis vahelduvalt 17. diviisi laatsareti noorema ordinaatorina ja sama diviisi 66. jalaväe Butõrka polgu noorema arstina, 27. augustist 1917 sama diviisi 17. suurtükiväebrigaadi vanemarst. Oli sõjaväearst Kroonlinnas ja Daugavpilsi rindel, ning 1917. aasta oktoobrist Tallinnas, kus temast sai 3. jalaväepolgu nooremarst.[1]

Nädal enne Vabadussõda sai 21. novembril 1918 1. jalaväepolgu vanemarstiks ja teenis 30. maist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni 1. Diviisi arstina Narvas. Narvas puhkes sel ajal tähniline tüüfus, mis ähvardas kogu linna. Oli vaja tõsist tööd, et panna sellele piir. Ka Martin Jervan haigestus ja põdes seda raskel kujul.[2] 15. jaanuaril 1920 määrati ta Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülema Arthur Lossmanni abiks.

Teenistuskäik Eesti Vabariigis[muuda | muuda lähteteksti]

Peale sõda oli ta 1926. aastast sanitaarteenistuse lektor Kõrgemas Sõjakoolis, 16. novembrist 1935 Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülem ja sai 24. veebruaril 1937 kindralmajor-meediku auastme.

Martin Jervan luges Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele loenguid (1938–1939) ja avaldas töid Sõduris ja Eesti Arstis.[3]

18.-19. juunil 1939 võõrustas ta Eestis läbisõidul viibinud Poola sõjaväe tervishoiudepartemangu ülemat Stanisław Rouppertit ja tutvustas talle muuhulgas ka sõjaväe puhkekodu, supelasutusi ja kuurorti Pärnus.[4][5]

Edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aasta Eesti okupeerimisel määrati ta Eesti sõjaväest formeeritud 22. Territoriaal-Laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks.

10. märtsil 1941 arreteeriti ja viidi sama aasta suvel Venemaale, kus hukati Tšeljabinski vangilaagris.[6]

Tunnustused[7][muuda | muuda lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/2

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Taudid Vabadus- ja tulevikusõjas". Masinakirjakoopia Saaga ERA.2124.3.287
  • Võitlus mürgiste gaasidega sõjas, Sõduri lisa ; 12 1923 Digar
  • Tervishoidline aruanne juhtimise ja side manöövritest sept. 1927. a., Sõdur, nr. 40, 1927, lk. 974-975 Digar
  • J. Org'i "Moodne toitlusõpetus I" puhul, Sõdur, nr. 49, 1930, lk. 1393-1395 Digar
  • Sanitaarteenistus ja evakuatsioon : konspekt, Sõjaväe Õppeasutised 1937 Digar

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Martin Jervan sündis Tallinna külje all Harku vallas Haabersti mõisa Järve külas Volmri-Kopli talus taluperemehe, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliikme ja Tallinna Oleviste kirikuteenri Mart Jervani ja Margarethe Elisabeth Joriku pojana. Tema üks ristivanemaid oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja Traugott Hahn.[8]

Tema vanaonu pojapoeg veltveebel Rudolf Gustav Martin Jervan (ka Rudolf Järvan; sündinud 29. novembril (vkj 17. novembril) 1895 Haabersti mõisas) oli samuti Vabaduse Risti kavaler, kelle saatus on teadmata.[9][10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.451
  2. San. kolonel Jerwan kaitsewäe terwishoiuwalitsuse ülemaks. Uus Eesti nr 53, 9. nov. 1935, lk. 9
  3. Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932. Lk 65
  4. Poola kindral Ruppert saabus. Uus Eesti nr 164, 19. juuni 1939, lk. 6
  5. Kindral Ruppert külastas Pärnut. Uus Eesti nr 165, 20. juuni 1939 lk 1
  6. Okupatsioon.ee - Ohvitserkonna likvideerimine
  7. Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid (MS-Word dokument 5.3MB)
  8. 1891 aasta kiriku sündide registreerimise raamatu lehekülg: Saaga TLA.1358.2.2:349
  9. Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu
  10. Jaak Pihlak: Aidake tuvastada Vabaduse Risti kavaleride saatust. Eesti Päevaleht 6. veebruar 2008

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]