Martin Jervan

Allikas: Vikipeedia

Martin Volmer Jervan VR I/2 (13. mai (vkj 1. mai) 1891 Volmri-Koppel, Järve küla, Harku vald, Harjumaa15. oktoober 1942 Tšeljabinski vangilaager) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor-meedik).

Martin Jervan sündis Tallinna külje all Harku vallas, Järve külas, Volmri-Kopli talus Haabersti mõisa taluperemehe, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliikme ja Tallinna Oleviste kirikuteenri Mart Jervani ja Margarethe Elisabeth Joriku pojana, ning tema üheks ristivanemaks oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja Traugott Hahn.[1] Ta õppis Haabersti vallakoolis (1897–1898), P. Leysti era-algkoolis (1898–1900) ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis (1900–1910). Seejärel lõpetas 1914. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sooritas arstieksamid Petrogradis 1916.

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti 17. novembril 1914 ja määrati 335. kodukaitseväe osasse nooremaks arstiks, teenis vahelduvalt 17. diviisi laatsareti noorema ordinaatorina ja 66. jalaväe Butõrski polgu noorema arstina, 27. augustist 1917 17. diviisi suurtükiväe brigaadi vanem arst, oli sõjaväearstiks Kroonlinnas ja Daugavpilsi rindel, ning 1917. aasta oktoobrist Tallinnas, kus temast sai 3. jalaväepolgu nooremarst.[2]

Nädal enne Vabadussõda sai 21. novembril 1918 1. jalaväepolgu vanemarstiks ja teenis 30. maist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni 1. Diviisi arstina Narvas. Narvas puhkes sel ajal lahti tähniline tüüfus, mis ähvardas kogu linna ja vajas tõsist tööd, et sellele piir panna. Ka Martin Jervan haigestus ja põdes seda raskel kujul.[3] Vabadussõjas osalemise eest tunnustati teda I liigi 2. järgu Vabadusristiga. 15. jaanuaril 1920 määrati Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülema Arthur Lossmanni abiks ja peale sõda oli 1926. aastast sanitaarteenistuse lektor Kõrgemas Sõjakoolis, 16. novembrist 1935 Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülem ja sai 24. veebruaril 1937 kindralmajor-meediku auastme.

Martin Jervan luges Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele loenguid (1938–1939) ja avaldas töid Sõduris ja Eesti Arstis.[4]

18.-19. juunil 1939 võõrustas ta Eestis läbisõidul viibinud Poola sõjaväe tervishoiudepartemendi ülemat Stanisław Rouppertit. Tutvustades talle muuhulgas ka sõjaväe sanatooriumi puhkekodu, supelasutusi ja kuurortit Pärnus.[5][6]

1940. aasta Eesti okupeerimisel määrati ta Eesti sõjaväest formeeritud 22. Territoriaal-Laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks.

10. märtsil 1941 arreteeriti ja viidi sama aasta suvel Venemaale, kus hukati Tšeljabinski vangilaagris.[7]

Tema vanaonu pojapoeg, veltveebel Rudolf Gustav Martin Jervan (ka Rudolf Järvan; sündinud 29. november (vkj 17. november) 1895 Haabersti mõisas) oli samuti Vabaduse Risti kavaler, kelle saatus on teadmata.[8] [9]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

[10]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/2

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Võitlus mürgiste gaasidega sõjas, Sõduri lisa ; 12 1923 Digar
  • Tervishoidline aruanne juhtimise ja side manöövritest sept. 1927. a., Sõdur, nr. 40, 1927, lk. 974-975 Digar
  • J. Org'i "Moodne toitlusõpetus I" puhul, Sõdur, nr. 49, 1930, lk. 1393-1395 Digar
  • Sanitaarteenistus ja evakuatsioon : konspekt, Sõjaväe Õppeasutised 1937 Digar

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1891 aasta kiriku sündide registreerimise raamatu lehekülg: Saaga TLA.1358.2.2:349
  2. Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.451
  3. San. kolonel Jerwan kaitsewäe terwishoiuwalitsuse ülemaks. Uus Eesti, nr. 53, 9 nov. 1935, lk. 9
  4. Eesti avalikud tegelased. Tartu, 1932. Lk 65
  5. Poola kindral Ruppert saabus., Uus Eesti, nr. 164, 19 juuni 1939, lk. 6
  6. Kindral Ruppert külastas Pärnut., Uus Eesti, nr. 165, 20 juuni 1939 lk. 1
  7. Okupatsioon.ee - Ohvitserkonna likvideerimine
  8. Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu
  9. Jaak Pihlak: Aidake tuvastada Vabaduse Risti kavaleride saatust, Eesti Päevaleht 6. veebruar 2008
  10. Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid (MS-Word dokument 5.3MB)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]