Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Riigikaitse Nõukogu oli 1938. aasta Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse[1] alusel Vabariigi Presidendi, kui riigikaitse kõrgeima juhi, juures asuv rahuaegne nõuandev organ.

Riigikaitse Nõukogu
1933–1940
Asutatud 1933
Tegevuse lõpetanud 1940
Eesmärk Vabariigi Presidendi, kui riigikaitse kõrgeima juhi juures asuv rahuaegne nõuandev organ
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik

Nõukogu moodustati 8. veebruaril 1933 Riigikaitse nõukogu asutamise seadlusega (RT 1933, 17, 118).

Riigikaitse Nõukogu esimeheks oli Peaminister, kuid vastavalt seadusele oli juhul, kui on ametisse oli määratud Sõjavägede Ülemjuhataja, siis oli nõukogu esimeheks Sõjavägede Ülemjuhataja.

Riigikaitse Nõukogu liikmeteks olid:

Vajaduse korral võis Vabariigi President määrata täiendavalt Riigikaitse Nõukogu liikmeteks ministreid või neile vastavate õigustega ametiisikuid, samuti kõrgemaid ohvitsere reservist või erust kas Vabariigi Presidendi poolt määratud kindla aja kesteks või ainult teatavateks istungiteks.

Riigikaitse Nõukogu ülesanneteks oli hinnangu ja seisukoha esitamine Vabariigi Presidendile, kui riigikaitse kõrgeima juhile kinnitamiseks esitatud:

  • riigikaitse üldkava;
  • riigikaitse rahuaegse korralduse seadusega Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja omavalitsuste peale pandud riigikaitse ettevalmistamise ülesannetest sõltuvate üldkavade;
  • seadustes ministeeriumide ja omavalitsuste riigikaitseliste ülesannete täitmiseks seadluste ja määruste;
  • Vabariigi Valitsuse poolt tehtud ettepanekute riigikaitseks vajalike välislepingute;
  • mobilisatsiooniotsuse;
  • riigikaitse ettevalmistamise ülesandeid täitvatele ametiisikutele ja -asutistele neile ettenähtud riigikaitselise tegevuse kohta aruandmise tähtajad ja korra;
  • sõjategevuse alustamise Riigikogu üldkoosoleku otsust ootamata, Vabariigile kallaletungi korral või vastastikuseks kaitseks sõlmitud liidulepingu täitmisest tingitud juhtudel.

Vabariigi President esitas ka Riigikaitse Nõukogule seisukoha võtmiseks:

  • seaduseelnõud, mis puudutasid rahva kui ka riigi ja rahva jõuallikate rakendamist riigikaitseks;
  • välisriikidega sõlmitavate riigikaitseks vajalikkude lepingute kavad;
  • ettepanekud põhjapanevate muudatuste kohta riigikaitse korralduses ning relvastatud jõudude organisatsioonis või nende relvastamises;
  • ettepanekud põhjapanevate küsimuste kohta kindluste ja kindlustatud rajoonide ehitamise alal;
  • riigieelarve-ettepaneku kava riigikaitse nõuete rahuldamiseks vajalikkude ja võimalikkude krediitide suhtes;
  • muud ettepanekud, kavad, õigusnormide eelnõud ja küsimused riigikaitse ning relvastatud jõudude alal ― oma äranägemise järgi.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi President Konstantin Päts nimetas käskkirjaga nr. 9, 29. aprillil 1938, Riigikaitse Nõukogu liikmeteks kuni 1. maini 1943:

Vabariigi Valitsuse liikmetest:

  • Sõjaministri
  • Välisministri
  • Siseministri
  • Majandusministri
  • Teedeministri

Väekoondise-ülematest:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus (SK IV 1940, 1, 2).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riigikaitse Nõukogu protokollid. Koostanud ja eessõna autor Urmas Salo. Tartu, Eesti Ajalooarhiiv/Rahvusarhiiv, 2013.