Viru-Järva Sõjaväeringkond

Viru-Järva Kaitseringkond Viru-Järva Sõjaväeringkond
Tegev	1918–1937 1937–1940
Riik	Eesti Vabariik
Kuuluvus	Eesti Kaitsevägi Eesti sõjavägi
Haru	Eesti maavägi
Liik	territoriaalne sõjaväeringkond
Osa	Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 1. Diviis
Lahingud	Eesti Vabadussõda
Ülemad
Praegune ülem	-
Võtmeisikud	kolonel Jakob Vende (1937–1939) kolonel Verner Trossi (1939) Viktor Koern (1939) kolonel Friedrich-Karl Pinka (1939–1940)

Viru-Järva Sõjaväeringkond (kuni 1937. aastani Viru-Järva Kaitseringkond) asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal. Ringkonna staap asus Rakveres, esimene ülem oli kolonel Jakob Vende.

Viru-Järva Kaitseringkond moodustati Järva Kaitseväeringkonna Ülema Asutise, Viru Kaitseväeringkonna Ülema Asutise ja Viru-Järva Sõjaväeringkonna Staap baasil.

Kaitseväeringkonna ülem oli major Heinrich Oldermann.

31. jaanuaril 1939 määrati Vende Valga Sõjaväeringkonna ülemaks, vahetusena tuli Valga ringkonna ülema kohalt Viru-Järva ringkonna ülemaks Verner Trossi.

8. novembril 1939 määrati ringkonna ülemaks kolonel Viktor Koern, kes enne seda oli 1. Jalaväerügemendi ülem. Sama aasta 28. novembril määrati ta Narva Sõjaväeringkonna ülemaks, tema asemele Viru-Järva Sõjaväeringkonna ülemaks ja 1. diviisi ülema asetäitja asus kolonel Friedrich-Karl Pinka.

Viru-Järva Kaitseringkonna Staap
Viru-Järva Sõjaväeringkonna Staap

Viru-Järva Sõjaväeringkonna ja 1. Diviisi staap Rakveres, Piiri 8. Endine Rakvere Õpetajate Seminari hoone
Asutatud	21. november 1918 1937
Tegevuse lõpetanud	1937 1940
Eesmärk	territoriaalne sõjaväeringkond
Tegevuspiirkond	läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa
Kaitseringkonna staabiülem	Vassili Külaots kt. (1934–1936) Vassili Külaots (1936–1939) Mihail Väli (1939)
Peaorgan	Kaitsevägede Staap Eesti sõjaväe 1. Diviis
Emaorganisatsioon	Eesti maavägi

Riigivanema otsusega 1940. aastast, alates 1. veebruarist jaotati Eesti Vabariigi maaala neljaks diviisi rajooniks ja viimased omakorda sõjaväeringkondadeks järgmiselt:

• 1. diviisi rajoon: Narva Sõjaväeringkond, kuhu kuulus idapoolne osa Virumaast, ja Viru-Järva Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid läänepoolne osa Virumaast ja Järvamaa.
• 2. diviisi rajoon: Tartu Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Tartumaa, ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Võru- ja Petserimaa.
• 3. diviisi rajoon: Harju Sõjaväeringkond, kuhu kuulus Harjumaa, ja Lääne-Saare Sõjaväeringkond, kuhu kuulusid Lääne- ja Saaremaa.
• 4. diviisi rajoon: Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond Pärnu- Ja Viljandimaaga ja Valga Sõjaväeringkond Valgamaaga.