Jaan Lepp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

Jaan Lepp
Jaan Lepp 1920.jpg
Laiarööpalise soomusrongi nr 2 ülemana aastal 1920. Karl Hugo Akeli foto.
Nimi Jaan Lepp
Sündinud 19. juuli 1895
Anija vald, Harjumaa
Surnud 9. detsember 1941
Kirov, Venemaa
Auaste kolonelleitnant
Juhitud üksused Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Kaitseliidu Narva malev
10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Vabadussõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni III järk
Vabadusrist II/2
Vabadusrist II/3
Kotkarist
Läti Karutapja orden

Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Lepp sündis 1895. aastal Harjumaa Anija vallas. 1915. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916.

Esimeses maailmasõjas oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ja sügisel alamkapteniks.

Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülem alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta staabikapteniks.

Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus Jaan Lepp Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati 30. detsembril selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

J. Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli.

15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ajutiseks kohusetäitjaks.

Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.[1]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.

Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.[2]

Jaan Lepa vahistati 23. juulil 1940, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks[3].

Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Soomusrongi nr 2 ülem kapten Jaan Lepp Vabadussõja ajal veebruaris 1919. Karl Hugo Akeli foto.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Anija valla eestvedamisel püstitati Peningil asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
  2. Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid
  3. Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5.