Sulev (torpeedopaat)

Allikas: Vikipeedia
Sulev 1920-ndatel

Sulev oli Eesti merejõudude torpeedokaater ehk tolleaegses kõnepruugis torpeedopaat 1923–1940.

Oli Eesti merejõudude lipulaev aastatel 1933–1939.[1][2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa Keiserlikus Mereväes[muuda | muuda lähteteksti]

Laev valmis 1916. aastal Saksamaal Elbingis ja esialgne nimi Saksamaa Keiserlikus Sõjalaevastikus oli A32. Kokku ehitati 24 selletüübilist laeva.

1917. aasta sügisel osales A32 dessantoperatsioonis Albion Lääne-Eestis. Soela väinas vigastas üle madaliku sõites põhja. Laevale pandi plaaster alla, mis ei pidanud aga vastu. Laeva üritati seepeale randa juhtida, kuid see uppus paar miili rannast eemal. Meeskond tahtis randuda, kuid vene sõjavägi avas nendele kaldalt kuulipildujatule. Üksikud, kes siiski randa jõudsid, lasti samuti Vene sõjaväelaste poolt maha. Surnukehad maeti samasse põõsaste alla.

Eesti Merejõududes[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aastal leiti laev Eesti mereväelaste poolt, tõsteti üles, viidi Tallinna ja remonditi. Eesti mereväe osaks sai 1924. aastal. Alates 1933. aastast (pärast hävitajate müüki Peruule) sai merejõudude lipulaevaks. 1934-1935 läbis kapitaalremondi, mille käigus uuendati ka relvastust.

Ühe hiljem Nõukogude ajal represseeritud endise meeskonnaliikme mälestuste järgi olevat Sulev uputanud 10. detsembril 1938 Loksa lahes 5 km kaugusel kaldast Nõukogude allveelaeva, kuid antud väide pole seni dokumentaalset kinnitust leidnud.

1939. aasta septembris osales Sulev Tallinnast põgenenud Poola allveelaeva Orzel otsimise operatsioonis, mille käigus põrkas ühtlasi kokku piirivalve paadiga. Paat purunes pooleks ja uppus.

Punalaevastikus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Nõukogude okupatsiooni algust võeti 18. novembril 1940 Punalaevastikku valvelaevaks ja sai uueks nimeks Ametist. Muudeti pisut laeva relvastust (2 75mm kahurit asendati 3 vene 45mm kahuriga, paigaldati paar 12,7mm raskekuulipildujat) ja meeskond suurenes. Teise maailmasõja Vene-Saksa sõja ajal teostas algul valveteenistust Tallinna ümbruses ja pärast Tallinnast evakueerumist Soome lahe idaosas. 4. novembril 1941 maandas Narva-Jõesuus 150-mehelise luuregrupi. 1942. aasta suvel sõitis jälle madalikule, vigastades turbiini ja sõuvõlli. Läbis küll remondi ja võeti uuesti teenistusse, kuid täielikult endiseks parandada enam ei õnnestunudki.

Pärast sõda sai Leningradis NKVD piirivalvur-sportlaste ujuvkasarmuks. 1950-ndate lõpus lõigati Ametist vanarauaks.

Andmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pikkus 50,15 m
  • Laius 5,32 m
  • Süvis 2,3 m
  • Veeväljasurve 227/286 t
  • Jõuallikas 3500 hj auruturbiin
  • Kiirus 26 sõlme
  • Relvastus (1935-1941) 1x 75mm kahur, 1x 2-7,62mm õhutõrjekuulipilduja, 1x 2-450mm torpeedoaparaat, 10 meremiini või süvaveepommid
  • Meeskond 37 in

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]