Hans Kitvel

Hans Kitvel (21. oktoober 1901 Rae vald, Harjumaa – 2. oktoober 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elukäik

Hans Kitvel õppis kuni 1917. a. Tallinnas Aleksandri Gümnaasiumis, seejärel Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis, kus lõpetas seitsmenda klassi. Astus Kaitseliitu ning sõitis 24.11.1918 81-liikmelise kooliõpilastest vabatahtlike salgaga Narva, kus osales Vabadussõja esimestes lahingutes. Narvast taandumisel sai Peeterristil haavata. Pärast mõnenädalast ravi astus Tallinna kooliõpilaste pataljoni ning läks koos kaaslastega Laiarööpmelisele Soomusrongile nr. 1, mille koosseisus võttis osa aasta lõpupäevil tehtud vasturünnakust Lehtse mõisa all. 09.01.1919 läks uuesti rindele, seekord 1. Jalaväepolgu 33-mehelise ratsamaakuulajate roodu koosseisus.

23.04.1919.a asus õppima Sõjakooli esimesel jalaväeohvitseride kursusel. Ülendati selle lõpetamise puhul lipnikuks ning määrati teenistusse Soomusrongi nr. 5 dessantroodu ja luurajate komando ülemana.

Pärast Vabadussõda teenis lühemat aega piirivalves ning alates maist 1920. oli Tallinna komandandi polkovnik Oskar Raudvere platsadjutandiks. 1921. a. oktoobris viidi üle sõjaväeringkonna staapi, kus määrati majandusülemaks. 1922 – 1923. a. õppis Sõjakooli alalisväe ohvitseride kursustel. 1923. a. augustist teenis lendurõpilasena lennuväes, olles samal ajal lennuväe (alates 15.03.1924 lennuväerügemendi) ülema adjutandi kohal. Lõpetas lennuväerügemendi õppejaoskonna lendurvaatlejate kursuse 1925. a. ning omandas eksternina 1926. a. ka lenduri kutse. Oli lennuväerügemendi adjutant kuni 1930. a, täites selle ametikoha kõrvalt ajuti ka muid kohuseid (eskadrilli nr. 5 ülema kohusetäitja, lennukooli ajutine õppejõud aerofoto, fotogrammeetria ning administratsiooni alal).

01.07.1930 nimetati Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 3 II salga ülemaks. 1931. a. viibis kolm kuud Inglismaal Witteringis Central Flying School´is lennuinstruktorite kursustel, mille lõpetamisel sai loa töötada instruktorina mistahes lennukitüüpidel. Tagasi Eestis komandeeriti Lennukooli, kus määrati lennuinstruktori kohusetäitjaks ning mõni nädal hiljem lennuväljaõppe jaoskonna ülema kohusetäitjaks. 01.08.1931 viidi ametlikult Lennukooli üle.

Alates 1936. a. õppis Kõrgemas Sõjakoolis. 01.11.1938. a. määrati Lennukooli ülemaks, teenis sellel ametikohal kuni Nõukogude Liidu okupatsioonivõim likvideeris Eesti sõjaväe.

04.10.1940.a hakkasid Nõukogude Liidu võimuorganid moodustama 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikut lennuväeeskadrilli ning selle ülemaks määrati Hans Kitvel. NKVD arreteeris H. Kitveli Jägalas 11.12.1940. Tegelikust sõjaväeteenistusest vabastati alles 22.12.1940. 1941.a juulis toimetati Patarei vanglast Kirovi oblasti vanglasse nr. 1, kus tema ja mitmete kambrikaaslaste, sealhulgas endise haridusministri ja kindralstaabi ülema kindralmajor Aleksander Jaaksoni, lendur major Aleksander Brauni, Joakim Puhki jt kohta peagi uus väidetav süüasi (osavõtt Nõukogudevastases organisatsioonist) kokku pandi. Mõisteti koos nendega Erinõupidamise otsusega surma 08.08.1942. a. ning lasti 02.10.1942. a. Vjatlagis maha.

Hans Kitveli vennapoeg on tööstuspsühholoog ja lennundusajaloolane Toivo Kitvel.

Auastmed

• Lipnik 03.08.1918
• Nooremleitnant 21.03.1920
• Leitnant 20.02.1925
• Kapten 24.02.1930
• Major 24.02.1934
• Kolonelleitnant 24.02.1940

Tunnustus

• Vabadussõja mälestusmedal
• Priikooli õigus kuni kõrghariduse omandamiseni - 24.07.1920
• Läti Kaitseliidu märk - 16.01.1925
• Soome Valge Roosi ordeni II klassi rüütli märk – 15.03.1926
• Soome sõjaväelenduri kutsemärk
• Läti sõjaväelenduri kutsemärk – 1928
• Kotkaristi V klassi teenetemärk – 20.05.1929
• Tšehhoslovakkia sõjaväelenduri kutsemärk - 1929

Kirjandus

• Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani. Tallinn, 2011.

Välislingid

• Ohvitseride andmebaas