5. Suurtükiväegrupp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
5. Suurtükiväegrupp
Riik Eesti Eesti
Kuuluvus Eesti sõjavägi
Liik Suurtükivägi
Ülesanne Katteväeosa
Suurus Pataljon
Osa 3. Diviis
4. Diviis
Garnison/Staap Viljandi, Jakobsoni tänav 8a
Tähtpäevad 16. märts[1] (29. jaanuar)
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad kolonelleitnant Georg Kirschbaum
major Artur Tenno ülema ajutine kt (1934–1935)
major Artur Tenno ülem (1936–)

5. Suurtükiväegrupp oli Eesti sõjaväe suurtükiväeüksus Viljandis.

Enne 1940. aastat kuulus suurtükiväegrupp 3. Diviisi koosseisu, hiljem 4. Diviisi koosseisu.

Suurtükiväegrupi ülem oli major Artur Tenno.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

5. Suurtükiväegrupi baasiks oli Ülemjuhataja päevakäsuga 14. märtsist 1919. formeeritud 3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon ja selle komplekteerimiseks kasutati 1. ja 2. suurtükiväepolgust toodi üle 5 patareid. Divisjoni ülemaks määrati Suurtükiväe valitsuse Varustuse osakonna ülem polkovnik Martin Terras, kes asus väeosa vormeerimisele Tallinnas 16. märtsil.

3. Raske Välja Suurtükiväe Divisjon formeeriti ümber 3. Suurtükiväepolguks ja saadeti peale Vabadussõja lõppu laiali, kuid formeeriti 1921. aastal uuesti. 1925. aastal jagati 3. suurtükiväe rügement 5. ja 6. suurtükiväe grupiks.

1924. aastal muudeti Eesti suurtükiväe organisatsioon järgmiseks: 1. diviisil oli 1. diviisi suurtükivägi, 2. diviisil 2. diviisi suurtükivägi ja 3. diviisil 3. suurtükiväe rügement. Mõlema diviisi suurtükiväed jagunesid kaheks grupiks. 1. augustil 1925. aastal loodi uus organisatsioon, kus suurtükivägi jagunes suurtükiväegruppideks: 1. diviisil oli 1. suurtükiväegrupp ja 2. Suurtükiväegrupp; 2. diviisil 3. suurtükiväegrupp ja 4. suurtükiväegrupp ja 3. diviisil 5. Suurtükiväegrupp.

5. suurtükiväegrupi staap asus Viljandis, Jakobsoni tänav 4.

  • 1. patarei - Heimtali mõisas
  • 2. patarei - algselt Heimtali mõisas, hiljem Viljandis

3. patarei - Viljandis, Eha tänav 2 (Viljandi Saksa käsitööliste seltsi maja), hiljem asus Heimtali mõisa.

3. diviisi hilisema 6. suurtükiväegrupi staap, patareid nr. 4 ja 5 - Loodi mõisas Viljandimaal.

1928. aastal kehtestati "Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega, Eesti kaitseväe rahuaegne organisatsioon. Välisuurtükivägi oli koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse. A tüübilises suurtükiväegrupis (1. ja 3.) on staap, spetsialistide komando, kaks kerge kahuri-, üks kerge haubitsa- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei ning igas patareis on kaks rühma.

B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma. C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma.

Seoses 1928. aasta muudatustega ja ajateenijate arvu vähendamisega likvideeriti 3. diviisi piirkonnas 6. suurtükiväegrupp ning ka 3. diviisi suurtükiväe juhatus. Suurtükiväe laod ning muud spetsiaalosad hakkasid alluma 5. suurtükiväegrupi ülemale, suurtükiväegrupi patareid koondati Viljandisse. Ülemaks (1928–1934) määrati senine diviisi suurtükiväe ülem kolonelleitnant Georg Kirschbaum.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sõjaministri käsukiri Nr. 76. Tallinnas, 18. veebruaril 1926 a.