Ikebana

Ikebana (jaapani keeles 生け花 ikebana; sõnadest 生ける ikeru, 'elavana hoidma' ja 花 hana, 'lilled') on jaapani lilleseadekunst.

Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui ka surnud taimi, nii õisi ja lehti kui ka näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik.

Ikebana pärineb buda templitest, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisikujutis. See kujunes välja 15. sajandil Kyōtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimi on Shiun-Ji ehk Purpurpilve Tempel. Seal oli üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad tema juurde lilleseadete kohta nõu küsima, hiljem ka teiste kloostrite mungad. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.

Hiljem hakati lilleseadega kaunistama kodust tokonoma't. Ikebana populaarsus saavutas oma esimese tipu 16. sajandil zen-budistlike teetseremooniameistrite mõjul ja on sajandite jooksul kasvanud. Ikebana koolkondi on Jaapanis üle 3000 ja harrastajaid umbes 1,5 miljonit. Rahvusvaheliselt tuntuimad on Ohara, Sogetsu ja Koryu koolkond. Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni juures tegutseb juba aastaid ikebanasektsioon, mille instruktoril Dagmar Kotlil on Kokusai ikebana meistritunnistus. Mitu tema õpilast on valinud lilleseade oma elukutseks.