August Gailit

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 7. jaanuar 2011, kell 16:19 kasutajalt Andres (arutelu | kaastöö) (→‎Elukäik)
Fail:August Gailit.jpg
August Gailit

August Gailit (9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel – 5. november 1960 Örebro, Rootsi) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone.

Elukäik

Gailiti hauakivi Örebro Põhjakalmistul

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas.

Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis.

Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis.

Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana.

Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru".

Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas.

Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor.

Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili.

Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta elukohaks sai Örebro lähistel olev Ormesta mõis. Suri 5. novembril 1960 ja tuhastatud põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. Matusetalitus toimus 13. novembil Örebro Olaus Petri kirikus. Hauakivi (kus leegitseva Tallinna silueti alla on kirjutatud "Üks leegitsev süda / üle rahutu vee") kujustas E. Raudsepp

Looming

Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)).

1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927).

Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud.

Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda.

Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).

Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika.

Teosed

Kogutud novellid I-III

  • "Kogutud novellid I" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing "Kultuurkoondis". Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Eduard Ole. Sisu: "Viimne romantik" (1925), "Libahunt" (1926), "Laatsarus" (1923), Barrabas (1925), "Nurjatum roim" (1925) ja "Punased hobused" (1926)
  • "Kogutud novellid II" ilmus 1940. aastal. Väljaandja kirjastus-osaühing "Kultuurkoondis". Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, Ferdinand Sannamehe skulptuuri järgi. Sisu: "Peetrus Kuppelvaar" (1925), "Üksindus" (1924), "Vastu hommikut" (1926), "Meri" (1926), "Tema Kuninglik Kõrgus" (1926)
  • "Kogutud novellid III" ilmus 1942. aastal. Väljaandja "Eesti Kirjastus". Illustreerinud Aino Bach. Tiitellehtedel Gailiti portree, autor Aleksander Bergmann-Vardi. Sisu: "Kangelane partneriga" (1927), "Põhjaneitsi" (1927), "Ristisõitjad" (1927) ja "Taevaskoja asunik" (1927)

Tõlked

Toomas Nipernaadi: "Nippernach und die Jahrzeiten" Berlin, 1931; "Meisjes van één zomer" Amsterdam, 1937; "Tomas Nipernadis" Kaunas, 1938, 2. tr. Chicago 1952, 3. tr. Vilnius 1971; "Toms Nipernadijs" Riga, 1943, 2. tr. New York 1953; "Toomas Nippernaati" Helsinki, 1942, 2. tr. 1955; "Toomas Nipernaadi" Bruxelles & Paris, 1946; "Dziwny świat Tomasza Nipernaadiego" Warszawa 1988; "Тоомас Нипернаади" Taллинн, 1993. Isade maa:"Das Lied der Freiheit" Berlin, 1938; "Senču zeme" Riga, 1943, 2. tr. New York 1954. Karge meri:"Die Insel der Seehundsjäger" Berlin, 1939; "Ankara meri" Helsinki, 1939; "Människor på en ö" Stockholm, 1940; "Ostrov lovcu tulenu" Praha, 1941; "Skarba jura" Riga, 1943, 2. tr. 1952; "Mennesker paa en Ø" København, 1944; "Das rauhe Meer" Memmingen, 1985. Ekke Moor: "Eke Mors" Esslingen, 1948, 2.tr New York 1975. Leegitsev süda: "Liekihtivä sydän" Helsinki, 1947; "Liešmojoša sirds" Esslingen, 1947; "Brinnade hjärtan" Vadstena, 1948. Üle rahutu vee: "Pari Bangainiem udeniem" Esslingen, 1951. Kas mäletad mu arm: "Vai atceries, mana mila?" New York, 1952; "Levijas kundzes greksudze" New York, 1956; "Dienas senajas" New York, 1959. Novellikogumikud: "A tenger. Elbeszélések." Gyoma, 1933; "Pedejais romantikis" New York, 1954.

Kirjavahetused

Kirjandus

Välislingid