Endel Sõgel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Endel Sõgel (17. juuni 19227. detsember 1998) oli eesti kirjandusteadlane.

Ta töötas alates 1952. aastast Keele ja Kirjanduse Instituudis, aastatel 19681988 oli selle direktor. Aastatel 1959–1962 oli ta ühtlasi EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitja.

Ta oli peamisi nõukoguliku kirjanduskäsitluse juurutajaid Eesti NSV-s. Sidemete kaudu kirjandusväliste institutsioonidega püüdis ta kirjandust ideoloogiliselt juhtida.[1][2]

Pärast 1940. aasta juunipööret EKNÜ Võrumaa komitee I sekretär. Osales II maailmasõjas Punaarmees. 19481950 õppis ta Vabariiklikus Parteikoolis. Tema keskkooliõpikus "Eesti kirjanduse ajalugu" (I-IV, 1953) ja selleaegses tegevuses andis 1975. aasta "Eesti kirjanduse biograafilise leksikoni" (mille toimetajate hulka kuulus ka Sõgel ise) sõnul tunda "nihilistliku suhtumise tendents". Lähtus EKBLi 2000. aasta väljaande hinnangul oma 1950. aastate artiklites vulgaarmarksistlikest seisukohtadest, "andes seejuures hävitava hinnangu sümbolismile ja teistele realismist erinevatele kirj.-vooludele." Hiljem tema kirjanduskäsitlus mõnevõrra liberaliseerus, kuid püsima jäi ühekülgselt tendentslik sotsiologiseeriv suunitlus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Endel Sõgel oli ajaloolase-sotsioloogi Urmas Sõgeli isa.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanduse biograafiline leksikon

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kõik eesti humanitaarid teavad, et Endel Sõgel kehtestas Keele ja Kirjanduse Instituudis ja laiemaltki enda ainuisikulise raudse ideoloogilise kontrolli eesti humanitaarteaduste üle. Aga rääkida ei taheta sellest, kuidas Sõgel sai enda haardesse ka rahvuslikult ja kommunismivaenulikult mõtlevad inimesed. See meetod oli lihtne: j a g a j a v a l i t s e." Raamat: Mati Hint. "Keel on tõde on õige ja vale." Eesti Mõttelugu, 46. Tartu, Ilmamaa 2002, lk.13.[1]
  2. "Ta konsulteeris sageli tsensuuri, Glavlitti. - - Sõgla tundlad olid ilmselgesti sihitud ka Pagari tänava, julgeoleku poole. - - Mis on aga eriti oluline Sõgla ja Keskkomitee suhete puhul: tal olid ilmselt oma kontaktid Moskvaga, mida ta teinekord kasutas kui iseseisev poliitiline mängur." Vt: "Endel Sõgel." Raamatus: Aksel Tamm. "Aga see oli üks mees." Kuldsulg 2003, lk. 204–205

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]