Jaanus Vaiksoo

Allikas: Vikipeedia
Jaanus Vaiksoo 2. juunil 2013 esinemas kirjandusfestivalil HeadRead Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis
Jaanus Vaiksoo Pokumaal 9. septembril 2004

Jaanus Vaiksoo (sündinud 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1985. aastal Tallinna 32. Keskkooli ja 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keel ja kirjanduse eriala cum laude. Akadeemiliselt on ta Korporatsioon Sakala liige.

Ta kaitses 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldas 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis. Aastal 2008 töötas ta eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusteadus[muuda | muuda lähteteksti]

Mika Keränen, Jaanus Vaiksoo ja Peeter Helme Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012

Tema valdkond kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.

Vaiksoo on avaldanud rohkelt kirjandusteaduslikku publitsistikat, sh mahukaid järelsõnu eesti romaanidele ("Toomas Nipernaadi", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Mäeküla piimamees") ja germanofiilina saksakeelsete kirjanike (näiteks Ernst Jandl) loomingut populariseerivaid ülevaateid.

  • "Gailit ja Nipernaadi" (1995)

Lastekirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2000. aastast, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat "Neli hommikut ja üks õhtu", on ta avaldanud lastele hulga jutu- ja luuleraamatuid ning kuulub tänapäeva eesti olulisemate ja populaarsemate lastekirjanike hulka. Tema lasteloomingule on omane tegevuslikkus ning poistekeskne ja looduslähedane elukujutus.

  • "Neli hommikut ja üks õhtu" (2000)
  • "Soovaimu lood" (2003)
  • "Kellassepaproua" (2003, luuletused)
  • "Jaagupi esimene koolisügis" (2005)
  • "Lumemöll" (2005)
  • "Onu Heino eksis ära" (2007, luuletused)
  • "Nõiutud pulmarong" (2007)
  • "Onu Heino väike pere" (2011)
  • "Supipotikarneval" (2012)
  • "Jõulutaadi ootel" (2013)

Lisaks ilukirjandusele on ta kirjutanud keeleõpikuid 1. klassile (koos Sirje Toomlaga) ja on 2006. aasta sügisest ETV lastesaate "Saame kokku Tomi juures" stsenarist (koos Wimbergiga).

  • "Ilus emakeel. 1. klassi eesti keele õpik" (2005, koos Sirje Toomlaga)
  • "Aabits" (2005, koos Sirje Toomlaga)

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on eesti keelde tõlkinud mh Leo Perutzi romaanid "Turlupin" ja "Rootsi ratsanik" ning Ernst Jandli luuletusi (ilmunud ajakirjades Vikerkaar 1999, nr 5–6, ja Looming 2002, nr 11).

  • "Turlupin" (Leo Perutz, 1998)
  • "Rootsi ratsanik" (Leo Perutz, 2002)
  • "Lugu väikesest mutist, kes tahtis teada, kes lasi talle pähe" (Werner Holzwarth, 2007, lastele)

Kogumikud, antoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" (Ajakirjade Kirjastus, 2005)
  • "Suur valmiraamat" (Avita, 2006)
  • "Suurtelt väikestele" (Ajakirjade kirjastus, 2006, luuletused)

Koostaja[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Visnapuu armastusest" (Tänapäev, 2003, luulevalimik)

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]