Toomas Nipernaadi

Allikas: Vikipeedia
Toomas Nipernaadi
Autor August Gailit
Illustraator Jaan Vahtra
Päritolumaa Eesti
Keel Eesti
Žanr(id) Romaan
Kirjastaja Loodus
Avaldamisaeg 1928
Lehekülgi 430
ISBN 9985-3-0474-8
(2001. a trükk)

"Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, romaan novellides. Kordustrükid on ilmunud 1935., 1944., 1947. (Vadstenas), 1967. (Tallinnas), 2001. ja 2006. aastal.

Raamat on ilmunud tõlgituna saksa (1931), flaami (1932), tšehhi (1935), läti (1942), soome (1942), prantsuse (1946), leedu (1971) ja poola keelde (1986 või 1987)[1].

Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on tundmatu rändaja. Ta luiskab alatasa ning jagab katteta lubadusi – eriti ilusatele naistele –, kuid sellegipoolest annab ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatu lõpus tuleb naine talle järele, lõpetades tema sellesuvise rännaku.

Raamatust on Eesti kultuuris tuntuks saanud mitmed tegelased, näiteks Toomas Nipernaadi väljamõeldud tädi Katariina Jee.

Film ja teater[muuda | muuda lähteteksti]

1931. aastal ostsid Berliini filmimehed August Gailitilt Toomas Nipernaadi filmimisõiguse, võtted pidid algama 1932. aasta suvel.[2]

1983. aastal valmis stuudios Tallinnfilm režissöör Kaljo Kiisa käe all raamatu põhjal film "Nipernaadi", kus peaosa mängis Tõnu Kark. Tema kõrval paistsid silma ka Viire Valdma, Paul Poom, Egon Nuter, Ilmar Tammur, Rita Raave, Kaie Mihkelson jt. Filmi stsenarist oli Juhan Viiding, operaator Jüri Sillart, heliloojad Raimo Kangro ja Andres Valkonen. "Nipernaadist" sai tuntuks üks eesti filmimuusika tuntumaist paladest, Ernst Enno "Rändaja õhtulaul" Anne Maasiku esituses,[3] ehkki algselt pärineb see juba Jaan Toominga 1976. aasta lavastusest "Veli Joonatan".[4]

Valgas tegutsenud Säde teatri loomise 100. aastapäevaks lavastati 2011. aastal muusikaline etendus "Nipernaadi", muusika kirjutas Siiri Põldsaar.[5]

Nipernaadi Eesti kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubuss Katarina Jee.

Valgas püstitati 2009. aastal Säde parki Nipernaadi kuju. Skulptuur on 4,5 meetrit kõrge ja põhineb Jaak Soansi ideel.[6] Kuju väiksem koopia antakse 2009. aastast August Gailiti novelliauhinna võitjale[7][8].

Dunkri Kaubanduse AS tõi Eestis 2006. aastal müüki "Nipernaadi" viina. Ettevõte omandas loa Tallinnfilmilt, kuid mitte kirjanik August Gailiti pärijailt. Samuti kasutati algselt reklaamis filmile viitavat muusikat ja kujundust, milleks otselt luba ei küsitud. Reklaam tekitas ajakirjanduses vastuseisu ning nii Tallinnfilm kui ka Anne Maasik väljendasid selle suhtes rahulolematust, mistõttu Dunkri Kaubanduse AS asendas reklaamklipi uuega.[9][10]

Aeg-ajalt on "nipernaadi" kasutusel ka üldmõistena seiklusi otsiva ränduri kohta, kes otsib uusi elamusi peateedelt kõrval, kaugemal tavalistest vaatamisväärsustest. Näiteks on Kuku raadios olnud reisisaade "Nipernaadid". Nipernaadiga on ajakirjanduses võrreldud isegi Euroopa Liitu[11].

Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubussi nimi on Katarina Jee.

2002. aastast tegutseb Nipernaadi reisiklubi.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ""Toomas Nipernaadi" tuli poola keeles 1986 või 1987, mida ehk seetõttu Kangro bibliograafias ei ole. Mul oli kirjavahetus (minu abikaasa kaudu ja tõttu) selle tõlkija proua Alice Maciejewskaga, kes paras jagu enne sõda oli Poolasse abiellunud. Nipernaadi ilmus Varssavis ühes ajakirjas järgneva jutuna ja pidi just raamatuna välja tulema, kui saksa sõjavägi Hitleri juhatusel terve Poola õhku laskis. Poola keeles juba valmis ja köidetud Lutsu "Kevade" tiraaž lendas samal ajal vast taevast, ilma et oleks raamatukauplustesse jõudnud. Aegade rahunedes otsis vanaproua Maciejewska üles ajakirjas ilmunud leheküljed, redigeeris oma tõlke moodsamasse poola keelde ja raamat pidi ilmuma, kui ainult paberit leiduks. "Kas ei oleks võimalik Rootsist paberit saada?" kirjutas ta mulle. Lõpuks ilmus Nipernaadi siiski, ilma Rootsi paberita. Ta lubas mulle ühe eksemplari saata, aga kustus enne, kui raamatu posti jõudis panna." - Raimond Kolk "Eesti eksiilkirjandus kogupildis" - Aja Kiri 1/1990, lk 23
  2. Eesti välismaa filmis. Esmaspäev, 21. detsember 1931, nr. 51, lk. 4.
  3. "Nipernaadi", portaal "Eesti film 100"
  4. Kristiina Davidjants ""Nipernaadi" kannab lõputut igatsuse vaimu" EPL, 20. juuli 2012
  5. "Nipernaadi" Säde teatri kodulehel
  6. "Valgas avati August Gailiti mälestuseks Nipernaadi skulptuur" Postimees, 17.10.2009
  7. "Valgas anti üle August Gailiti novelliauhind" Festival Prima Vista blog, 3. mai 2011
  8. Jaan Rapp "Nipernaadi otsib kohta Valga kultuurimaastikul" Postimees, 01.02.2011
  9. Kadri Masing "Nipernaadi viina reklaam sai uue muusika" SLÕL, 17. november 2006
  10. "Tallinnfilm ei ole rahul Nipernaadi viina reklaamiga" EPL, 21. detsember 2006
  11. Anu Kikas "Euroopa Liit nagu Nipernaadi" Postimees, 13.08.2012
  12. "Nipernaadi kroonika"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]