August Mälk
| August Mälk | |
|---|---|
| Sündinud |
4. oktoober 1900 Kipi-Koovi küla, Saaremaa, Eesti |
| Surnud |
19. detsember 1987 Flemingsberg, Huddinge vald, Stockholmi lään, Rootsi |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | kirjanik |
| Abikaasa | Leini Mälk |
August Mälk (4. oktoober 1900 Kipi-Koovi (praegu Koovi) küla, Lümanda vald, Saaremaa – 19. detsember 1987 Huddinge haigla, Flemingsberg, Huddinge vald, Stockholmi lään, Rootsi) oli eesti romaani- ja novellikirjanik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Augusti isa Toomas oli põllupidaja ja kalur, ema Marii hoolitses majapidamise eest ja toimetas ka kalad Kuressaarde. Isal olid ka ühiskondlikud huvid ning ta oli mõne aasta abivallavanem ja ka kohtumees.[1]
August Mälk õppis Koovi koolis (aastail 1908–1910), Lümanda ministeeriumikoolis (aastail 1910–1914) ja Kuressaare linnakoolis (aastail 1914–1915). Pärast sõjaväeteenistust omandas ta õpetajakutse suvekursustel Kuressaares (aastail 1918 ja 1919–1921) ning Tartu Ülikooli juures (aastail 1923–1925).
Ta töötas Koovi kooli juhatajana-õpetajana (aastail 1916–1920), õpetajana Torgu koolis (aastail 1922–1923) ja Mõntu koolis (aastail 1923–1925). Aastatel 1925-1935 töötas August Mälk Lümanda kooli ja täienduskooli juhataja ja õpetajana. 1926. aastal sooritas ta aineõpetaja eksami.[2]
Alates 1935. aastast pidas August Mälk võimalikuks end koolitööst vabaks võtta ja kirjandusele pühenduda ning asus elama Tallinna, kuni president Konstantin Päts andis talle 1937. aastal Tallinna külje all Õismäel auhinnaks Lagle talu.
1937. aastal oli ta Rahvuskogu ja alates 1938. aastast I Riigivolikogu liige. Tallinna Kirjanike Ühingu abiesimees[3].
1944. aastal põgenes Mälk perekonnaga Rootsi, kus elas elu lõpuni. Ta töötas Stockholmis arhiiviametnikuna Kuningliku Draamateatri raamatukogus aastail 1948–1971. Samas jätkas ta oma kirjandusliku tegevusega. Lisaks romaanidele kirjutas ta näidendeid ja kuuldemänge, mida on esitatud nii Rootsi kui ka Soome raadios. Tema teoseid on tõlgitud teistesse keeltesse, sh soome, rootsi, inglise, saksa, läti, hollandi ja "Taeva palge all" ka tšehhi keelde.
Ta oli ajalehe Välis-Eesti toimetuse kolleegiumi liige alates 1944. aastast, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu üks asutajaist ja esimene esimees aastail 1945–1982.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
- 1926 ilmus noorte kirjanike koguteoses "Aktsioon" tema novell "Surnu surm", mida peeti selle teose parimaks.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
August Mälk abiellus 9. septembril 1933 Lümanda vallamajas kooliõpetaja Pauline (kutsuti Pouli; eestistatult Leini) Triipaniga (Leini Mälk; 1904–1986). Ainsa lapsena sündis 1936. aastal tütar Elna-Halliki.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Romaanid
- "Kesaliblik" 1926
- "Õnnepagulane" 1928
- "Hukkumine" 1928
- "Läbi öö" 1929
- "Kivine pesa" 1932, 2. trükk 1966
- "Üks neistsinatseist" 1933
- "Surnud majad" 1934, 2. trükk 1947, 3. trükk 1997
- "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008
- "Läänemere isandad" 1936, 2., tunduvalt lühendatud ja ümbertöötatud trükk 1951, 3. trükk 2000
- "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988
- "Kivid tules" 1939
- "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971, 4. trükk 2009
- "Öised linnud" 1945
- "Kodumaata" 1947
- "Tee kaevule" I–II, 1952–1953, 2. trükk 2001
- "Päike küla kohal" 1957, 2. trükk 1996
- "Toomas Tamm" 1959, 2. trükk 2000
- "Kevadine maa" 1963, 2. trükk 1965
Jutustused, novellid
- "Surnu surm" 1926
- "Anne-Marie" (6 novelli) 1927
- "Surnud elu" 1929
- "Jutte lindudest" (6 noorsoojuttu) 1934, 2. trükk 1959, 3. trükk 1982
- "Rannajutud" (5 novelli) 1936, 2. trükk 1937, 3. trükk (pealkirjaga "Mere annid", 6 novelli) 1960, 4., faksiimiletrükk 1991
- "Avatud värav. Lugu minevikust" 1937
- "Mere tuultes" (4 novelli) 1938
- "Kadunud päike. Jutte minevikust" (5 juttu) 1943, 2. trükk 1970
- "Jumala tuultes. Viis jutustust" 1949
- "Tuli sinu käes" (7 novelli) 1955
- "Jumalaga, meri!" 1967
- "Projekt Victoria. Kuus lugu" 1978, 2. trükk 1998
- "Tere, meri!" (valikkogu, koostanud Aarne Vinkel) 1991
Näidendid, dramatiseeringud
- "Moodne Kain" 1930
- "Vaese mehe ututall" (komöödia) 1932
- "Neitsid lampidega" (komöödia) 1933
- "Isade tee" 1934
- "Mees merelt" 1935
- "Õitsev meri" (Andres Särevi dramatiseering) 1936
- "Vanakurja vokk" (Paul Sepa dramatiseering) 1936
- "Häda õnnega" (komöödia, autori varjunimi Juhan Kihulane) 1937
- "Sikud kaevul" (komöödia) 1938
- "Taeva palge all" (Andres Särevi dramatiseering) 1938
Mälestused
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1932 II auhind Eesti Haridusliidu näidendivõistlusel "Vaese mehe ututalle" eest
- 1935 Riigivanema kirjanduslik auhind, III koht "Surnud majade" eest
- 1935 Raamatuaasta autasu (II kategooria)
- 1936 Riigivanema II auhind "Õitsva mere" eest
- 1937 Noor-Eesti kirjastuse auhind "Rannajuttude" eest (III koht, koos Jaan Kärneriga)
- 1937 sai Lagle kirjanikutalu Õismäel presidendilt tunnustusena oma loomingu eest
- 1937 Eesti Panga auhind "Rannajuttude" ja "Läänemere isandate" eest
- 1938 Eesti Panga auhind "Taeva palge all" eest
- 1939 Soome kirjanduslik stipendium Eesti-Soome kultuurilepingu alusel
- 1939 Eesti Panga auhind "Mere tuultes" eest
- 1953 Henrik Visnapuu preemia ("Tee kaevule")
- 1960 Rootsi Akadeemia preemia 60. sünnipäeva puhul
- 1968 Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi auhind
- 1968 reisistipendium Kuninglikult Rootsi Draamateatrilt
- 1970 tööstipendium Eesti Kirjanike Kooperatiivilt
- 1972 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind
- 1973 Rootsi kirjanikefondi pension
- 1979 Lauri-nimeline noorsookirjanduse auhind "Projekt Victoria" eest
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Edith Kotka-Nyman. August Mälk (4.10.1900-19.12.1987). Eesti Päevaleht (Rootsi), 20. jaanuar 2016
- ↑ Koolijuhid läbi aegade. Lümanda Põhikooli veebisait.
- ↑ Tallinna kirjanikud asutasid oma ühingu. Rahvaleht, 21. aprill 1939, nr. 93, lk. 3.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Raimond Kolk, "August Mälk" (lühimonograafia). Lund 1964
- "August Mälk: personaalnimestik". Koostanud Anne Valmas. Eesti TA Raamatukogu, Tallinn 1991
- Aarne Vinkel, "August Mälk". Sari Eesti kirjamehi. Eesti Raamat, Tallinn 1993; 2., täiendatud trükk Ilmamaa, Tartu 1997
- Aarne Vinkel, "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002; 8 artiklit Mälgust lk 7–121
- Jüri Ant, "August Mälgu kiri peaministrile. Detsember 1939" – Tuna 2002, nr 1, lk 56–63
- Kirjaniku mustertalu Õismäel. Uus Eesti, 1. juuli 1937, nr 174, lk 5
- Kirjaniku talu A. Mälgule. Uus Eesti, 25. november 1937, nr 321, lk 3
- Riigihoidja kirjutas alla "Lagle" talu A. Mälgule andmise otsusele. Uus Eesti, 26. november 1937, nr 322, lk 5
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- August Mälk Eesti biograafilises andmebaasis ISIK