Etanool

See artikkel räägib etanoolist kui keemilisest ainest; etanooli olmelise tarvitamise kohta vaata artiklit alkohol

---

Etanooli molekul

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH₃CH₂OH) on üks tuntumaid alkohole.

    H   H
    |   |
H — C — C —O — H
    |   |
    H   H

Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi.

Etanool põleb, moodustades CO₂ ja vee: CH₃CH₂OH + 3O₂ -> 2CO₂ + 3H₂O

Tootmine

Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil, vaata viinaajamine.

C₆H₁₂O₆ -> 2CH₃CH₂OH + 2CO₂ Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis.

Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C₂H₄ + H₂O -> CH₃CH₂OH

Kasutusalad

Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina.

Vaata ka

• 100-protsendiline alkohol
• Bioetanool
• Bioetanool E85
• Viin (jook)