Alkohoolne jook

Allikas: Vikipeedia

Alkohoolne jook on vastavalt Eesti Vabariigi Alkoholiseadusele alkoholi toidugruppi kuuluv kas õlu (etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi) või muu joomiseks mõeldud vedelik (etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi).

Lahja alkohoolne jook on etanoolisisaldusega kuni 22 protsenti mahu järgi (kaasaarvatud).

Kange alkohoolne jook on etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsenti.

Alkohoolseid jooke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alkohoolsed joogid (destilleeritud)[1]
Jook Lähteained Päritolumaad
akvaviit teravili
kartul
Skandinaavia
armanjakk vein Prantsusmaa
arrak datlid Lähis-Ida
Põhja-Aafrika
brändi viinamarjavein Vahemeremaad
kalvados õunavein Prantsusmaa
džinn kadakamarjad Suurbritannia
Põhja-Ameerika
grappa viinamarjapressimise jäägid Itaalia
konjak viinamarjavein Prantsusmaa
marc viinamarjapressimise jäägid Prantsusmaa
Hispaania
ouzo vein Kreeka
Lähis-Ida
paalinka puuviljad Ungari
raki vein Balkan
Lähis-Ida
rumm suhkruroog Ladina-Ameerika
Jaava
slivovitš ploomid Balkan
tekiila agaavid Mehhiko
viin kartul
teravili
Eesti
Poola
Rootsi
Soome
Venemaa
viski teravili Iiri- ja Šotimaa
Põhja-Ameerika

Alkoholi ja opioidiainevahetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Opioidid aeglustavad alkoholi imendumist seedekanalis. Meditsiinilistel näidustustel manustatud opioididel ja alkoholil on summeeruv kesknärvisüsteemi halvav koostoime, suuremad raviannused võivad seega avaldada ka suuremat halvavat toimet ja võib tekkida surmaga lõppev opioidmürgistus. Praktikas aga võivad seda põhjustada ka tunduvalt väiksemad annused, siin oletatakse geneetiliste tegurite toimet.[2]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. A ja O taskuteatmik 2005. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Läti: 2005. Lk 147. ISBN 9985-70-190-9
  2. koostanud Hannu Alho, Kalervo Kiianmaa ja Kaija Seppä, soome keelest tõlkinud Meri-Liis Laherand, "Alkoholisõltuvus", AS Medicina, lk 175, 2012, ISBN 9789949919444

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]