Silmalaug

Allikas: Vikipeedia

Silmalaug[1] ehk laug[2] (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund. Laugude servale kinnituvad ripsmed. Liigutatav naha- ja lihasekurd tõenäiliselt kaitseb ja niisutab silmamuna eestpoolt.

Osal loomadest on ka nn kolmas silmalaug (palpebra tertia).

Silmalaud on mõlemal silmal ning need liigitatakse:

Kalad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaladel silmalaud puuduvad.

Maolised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude silmi ei kata liikuvad silmalaud, vaid kokkukasvanud laugudest moodustunud läbipaistev nahk - nahkkile mis katab sarvkesta ja uueneb üheskoos kestamisega.

Inimene[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laugude välimine pind on kaetud õhukese nahaga. Sisepinda katab aga lau-sidekest.

Lauhaigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1972. klassifitseeriti lauhaigustena järgmised haiguslikud seisundid: blefariit, blefaroptoos, entroopium, ektroopium, lagoftalm,odraiva, rahetera.[4]

Käesoleval ajal, klassifitseeritakse Eestis kehtiva RHK-10-e kohaselt lauhaigused alampeatükis H00-H06 - Silmalau, pisaraelundite ja silmakoopa haigusseisundid, mida vajadusel täpsustatakse vastavates alamjaotistes.

Alamjaotised Nimetus
[H00] Hordeool e odraiva ja kalaasion e rahetera
[H01] Muu laupõletik
[H02] Lau muud haigusseisundid
[H03] Lau haigusseisundid mujal klassifitseeritud haiguste korral

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 700:2004.
  2. E.Ernits, E.Nahkur, Koduloomade anatoomia, lk 395-396, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri,lk 233, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, Kirjastus Valgus, köide IV (KIRV-MAAO),lk 368, Tallinn, 1972.