Bioetanool

Allikas: Vikipeedia

Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (nagu näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või toiduainetetööstuse toorainena, näit. alkohoolsete jookide tootmisel.

Bioetanooli tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse toorainena suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli teeb eriti keskkonnasäästlikuks see, et selle tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvades atmosfäärist kahjulikku süsinikdioksiidi – seega teevad õhu puhtamaks ning vähendavad kasvuhoonegaase. Kuna bioetanooli tootmiseks vajalik tooraine tuleb peamiselt talumajapidamistest ja metsandusest, arendab bioetanooli kasutamine kohalikku maaelu ja põllumajandust.

Bioetanooli eelised mootorikütusena[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kasvuhoonegaaside emissioon väheneb vähemalt 20%, ulatudes üle 100% sihtotstarbel kasvatatud tooraine kasutamisel [1]
  • Väheneb riigi sõltuvus naftatoodete impordist

Bioetanooli vaieldavad küljed mootorikütusena[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Väheneb mootori võimsus ja suureneb kütusekulu, kuna bioetanool E85 energiasisaldus on väiksem kui bensiinil[2]. Näiteks Flexi Fuel tüüpi auto kulutab bioetanool E85 kasutades sama vahemaa käbimiseks keskmiselt 25% rohkem kütust, kui bensiiniga.
Samas on enamasti bioetanooli müügihind fossiilkütustest odavam, mis kompenseerib suurema kütusekulu. Turu arenedes oodatakse bioetanooli hinna täiendavat langust. [1]
Mootorikütusena kasutatava veevaba bioetanooli müügihind on praktikas tunduvalt kallim bensiinihinnast [3]
  • Bioetanooli tootmiseks kasutatakse põllumajandustooteid, mis tõstab toiduainete hindu[4].
Vaid 1% Ameerika Ühendriikides toodetavast viljast on inimsöödav. Suurem osa põllumajandusviljast on inimtoiduks kõlbmatu ja kasutatakse kas loomasöödaks või tööstuslikul otstarbel. Samuti on võimalik bioetanooli tootmiseks kasutada toiduvilja kasvatamiseks kõlbmatuid kasvukohti või siis kasvatada bioetanooli tootmiseks hoopiski puittaimi. [1]
On võimalik, aga ei kasutata [5]
  • Bioetanooli tootmiseks kulub väga suur kogus vett. Näiteks 1 tonni bioetanooli tootmiseks nisust tarbitakse 10 tonni vett[6]
Tänapäeval on tarvis 1 ühiku bioetanooli tootmiseks vaid 3,5 ühikut vett, mis on vaid veidi rohkem kui fossiilsete kütuste toomiseks tarbitav veekogus. [1]
  • Bioetanooli tootmine suures mastaabis on ohtlik keskkonnale - suurenenud pestitsiidide ja väetiste kasutamine, uute põllumaade hõivamine looduslikelt aladelt jne. Probleem on eriti terav näiteks Brasiilias, kus massiliselt raiutakse maha metsamassiive bioetanooli tooraine kasvatamiseks. (Brasiilia on maailma suurim bioetanooli tarbija ja eksportija - sealhulgas peamine Rootsi varustaja bioetanooliga.)
Bioetanooli toormaterjali on võimalik kasvatada ka toiduvilja kasvatamiseks kõlbmatul pinnal, samuti võib kasvatada bioetanooli tootmiseks hoopiski puittaimi. [1]
On võimalik, aga ei kasutata [7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.wired.com/autopia/2011/06/five-ethanol-myths-busted-2/
  2. Praktiline töö - kütuste põlemisomadused
  3. OECD-FAO Agricultural Outlook 2007-2016
  4. OECD-FAO Agricultural Outlook 2007-2016
  5. OECD-FAO Agricultural Outlook 2007-2016
  6. ["Plan B 2.0: Rescuing a Planet Under Stress and a Civilization in Trouble" by Lester R Brown. ISBN 0393328317]
  7. OECD-FAO Agricultural Outlook 2007-2016

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bioetanool E85

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]