Erongo ringkond

Allikas: Vikipeedia
Erongo ringkond

inglise Erongo Region

Pindala: 63 720 km²
Elanikke: 150 809 (2011)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,4 in/km²
Keskus: Swakopmund
Kaart
Tuletorn Swakopmundis

Erongo ringkond on Namiibia 1. järgu haldusüksus (ringkond).

Erongo piirneb põhjas Kunene, kirdes Otjozondjupa, edelas Khomasi ja lõunas Hardapi ringkonnaga ning läänes Atlandi ookeaniga.

Ringkonna kõrgeimad mäed on ringkonna põhjaosas asuv 2579 m kõrgune Brandberg ja keskosas asuv 2319 m kõrgune Erongo. Viimase järgi on ringkond nimegi saanud. Mõlemad kuuluvad Kaokoveldi-nimelisse põhja-lõunasuunalisse Namiibia põhjapiirilt algavasse mäeahelikku.

Ringkonna suurimad jõed on põhjapiiril voolav Ugab ja Kuiseb. Mõlemad jõed on ajutised, alalisi jõgesid ringkonnas polegi.

Ringkonna rannikuala põhjaosa on tuntud Luukereranniku nime all. Rannikul asub Namibi kõrb.

Ringkond jaguneb 7 valimisringkonnaks. Halduskeskus on Swakopmund, kuid suurim asula on sellest 30 km lõunas olev Walvis Bay. See ala on ringkonna kõige arenenum piirkond, kus on palju koole ja haiglaid.

Suur osa ringkonna elanikest elatub karjakasvatusest. Naaberringkondadega võrreldes on kaevandusi suhteliselt vähe. Karibibis on marmorikaevandus. Walvis Bays on Namiibia suurim kalatööstus. Swakopmund ja Langstrand on rannakuurordid.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Vastavalt Namiibia 2001. aasta rahvaloendusele elab Erongos 107 663 inimest, neist 57 616 meest ja 50 040 naist ehk 115 meest iga 100 naise kohta. Rahvastiku keskmine tihedus on 1,7 inimest/km². Rahvastik suureneb 1,3% aastas. Sündimus on keskmiselt 3,2 last naise kohta. Iga 1000 elussünni kohta tuli 87 väikelapsesurma, neist 43 olid tüdrukud ja 54 poisid.

80% inimestest elab linnalistes asulates, 20% maa-asulates. 11% elanikest oli alla 5 aasta vana, 18% oli 5–14 aastat vana, 64% 15–59 aastat vana ja 6% vähemalt 60-aastased. Vastsündinud lapse elueaootus oli 59 aastat tüdrukule ja 54 aastat poisile. Alla 15-aastastest lastest oli 3% kaotanud ema, 5% isa ja 1% mõlemad vanemad.

Rahvastik jagunes 27 496 perekonda, mistõttu perekonna keskmine suurus oli 3,8 inimest. 65% juhtudest oli perekonnapeaks mees ja 35% juhtudest naine. Vähemalt 15-aastastest inimestest polnud 57% kunagi abiellunud, 24% olid ametlikus abielus, 2% rahvakommete järgi sõlmitud abielus, 10% registreerimata kooselus, 2% olid lahutatud või elasid lihtsalt abikaasast eraldi ning 3% olid lesed. Elanikkonnast 4% olid puudega, neist 41% pimedad, 21% kurdid, 10% tummad, 10% käest sandid, 22% jalast sandid ja 4% vaimupuudega.

Kõige sagedamini räägitavad keeled ringkonnas on ambo keel (37% peredest), afrikaani keel (22%) ja damarate seas kõneldav nama keel (21%).

Vähemalt 15-aastaste kirjaoskus oli 92%. 6–15-aastastest lastest 89% tüdrukuid ja 86% poisse käis koolis. Vanematest 79% olid kooli lõpetanud, 9% käisid parajasti koolis, 4% olid koolis käinud, kuid mitte lõpetanud, ja 8% polnud kunagi koolis käinud. 71% vähemalt 15-aastastest kuulusid tööjõu hulka. Viimastest 66% käis tööl ja 34% ei käinud. Nendest, kes tööl ei käinud, olid 35% õpilased, 34% kodused ning 31% pensionärid või lihtsalt liiga vanad.

96% peredel oli joogivesi, 12% käimla, 73% elektrivalgus, 89% raadio ja 20% puitu või kivisütt toidu valmistamiseks. 67% peredest elas palgast, 4% põllumajandusest, 8% mittepõllumajanduslikust ärist, 8% intressidest ja teistest sularahaülekannetest ning 10% pensionist.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]