Mažeikiai

Allikas: Vikipeedia
Mažeikiai

[ mažäikjai ]
leedu Mažeikiai

Mazeikiai COA.gif
Mažeikiai vapp
Pindala: 14 km²
Elanikke: 35 997 (2014)

Koordinaadid: 56° 19′ N, 22° 20′ Ekoordinaadid: 56° 19′ N, 22° 20′ E
Mažeikiai (Leedu)
Mažeikiai

Mažeikiai (Helifail leedu ) on linn Põhja-Leedus Telšiai maakonnas, Mažeikiai rajooni, Mažeikiai ja Reivyčiai valla halduskeskus. Linn asub Venta jõe ääres merepinnast 81 meetri kõrgusel.

Tähtsaimaks ettevõtteks linnas on naftatöötlemistehas. Lisaks sellele valmistatakse seal mööblit, aknaid ja uksi, betoondetaile, jäätist, leiba ja õlut.

Haridust annavad ka gümnaasiumit, kaks keskkooli ja neli põhikooli. Lisaks asuvad seal veel kool erivajadustega lastele, kunstikool, muusikakool, koreograafiakool ja polütehnikum.

Linnas on raamatukogu ja kultuurimaja. Antakse välja ajalehti „Santarvė“ ja „Būdas žemaičių“.

Linnas on muuseum. Vaatamisväärtusteks on veel õigeusu kirikud aastaist 1894 ja 1933, sünagoog aastast 1924, luteri kirik aastast 1908,katoliku kirikud aastaist 1935 ja 2005. Raudteejaama hoone pärineb aastast 1873, selle juures asuvad veel mitmed vanad ehitised.

Mažeikiai sõpruslinnade seas on Paide, Saldus, Navapołack, Płock ja Havířov.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna on esmakordselt mainitud 1335. aastal. Toona asus Mažeikiai kuralaste Ceklise muinasmaakonnas. aastal. Mažeikiai hakkas jõudsalt kasvama siiski 1869. aastal, kui läbi linna rajati Vilniuse–Liepaja raudtee. Aastal 1874 valmis raudtee Mažeikiaist Jelgavasse.

18991918 oli linna ametlik nimi. Venemaa keisririigi Vilno kubermangu koosseisus Muravjovo. Asulas elas toona paljude eri rahvaste esindajaid - venelasi, lätlasi, juute. Kuni aastani 1904 oli sealne raudteejaam tähtis knygnešystė keskus.

Aastal 1895 rajati linna esimene tehas. Aastal 1902 valmis vaguniremonditehas, linna asutati ka raudteekool. Aastal 1914 sai Mažeikiai linnaõigused.

Esimese maailmasõja ajal peatus rinne mõnda aega Venta jõel, toimunud lahingute käigus linn purustati. Tsaaririigi võimud pagendasid kõik sealsed juudid Venemaale. Leedu Vabadussõja ajal hõivasid linna korraks punaväelased, hiljem, bermondtiaadi ajal, võitlesid Leedu väed seal Pavel Bermondt-Avalovi vägede vastu.

Aastal 1924 linnaõiguseid uuendati. Teise maailmasõja eel küüditasid nõukogude võimud 170 linna elanikku, sõja ajal hävitasid saksa okupatsiooniväed aga 4000 sealset juuti.

Algselt oli Mažeikiai tähtis transiidikeskus, XX sajandi teisel poolel ehitati aga Kretingasse uus raudtee, mistõttu linna tähtsus transiidikeskusena vähenes. 1980. aastal avati linnas naftatöötlemistehas, mis on tänapäeval üks suurimaid Leedu tööstusettevõtteid.

Elanike arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 41 300 (2005)
  • 40 500 (2009)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mažeikiai elanikest leedulasi 94,82%, venelasi 3,10%, valgevenelasi 0,45%, ukrainlasi 0,33%, lätlasi 0,21% ja poolakaid 0,17%.[1]


Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nelli Uvarova

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]