Evaporiidid

Allikas: Vikipeedia
Haliidiga ümbritsetud kivi Surnumere läänerannikult.

Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).

Tuntuim evaporiit on kahtlemata kivisool, mis mineraalina on haliit ja mida me tunneme tavalise lauasoolana (NaCl). Levinuimad on aga mineraalid kips (CaSO4*H2O) ja anhüdriit (CaSO4). Laia levikuga on ka kibeda maitsega sülviin ehk kaalisool (KCl).

Evaporiitide tekkeks on vaja kuiva ja kuuma kliimat. Tuntud evaporiitide tekkekohaks on tänapäeval näiteks Garabogazi laht. Et tekiksid suured evaporiidilademed, peab nende ladestumiskohta olema pidev ja aeglane soolase vee juurdevool, sest merevee aurutamisel jääks järgi suhteliselt õhuke soolakiht. Maailmas on aga teada evaporiidilademeid, mille paksus ületab kilomeetrit, näiteks Vahemere alustes settekivimites.

Eriti intensiivsed evaporiitide tekke perioodid on olnud Kambrium, Perm, Juura ja Miotseen.

Ehkki evaporiidid on soolad, ei tohi sellest teha järeldust, et kõik soolad on evaporiidid. Näiteks kaltsiumkarbonaat, millest koosneb lubjakivi, on samuti sool, kuid ta ei setti veekogude põhja mitte keemiliselt, vaid pigem biokeemiliselt ehk läbi organismide.

Eestile lähimad evaporiidilademed, mis koosnevad kipsist, on endisel Eesti territooriumil Setumaal.