Tšetšeeni Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Tšetšeeni Vabariik

vene Чеченская Республика
(Tšetšenskaja Respublika)
tšetšeeni Нохчийн Республика
(Nohhtšiin Respublika)

Tšetšeenia vapp
Tšetšeenia vapp
Tšetšeenia lipp
Tšetšeenia lipp

Pindala: 15 700 km²
Elanikke: 1 324 959[1] (2013)
Pealinn: Groznõi
Ametlikud keeled: vene ja tšetšeeni
Tšetšeenia Lõuna föderaalringkonnas
Chechnya03.png

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja Tereki-äärsetel tasandikel.

Piirneb läänes Inguši Vabariigiga, loodes Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga, idas Dagestani Vabariigiga ning välisriikidest Gruusiaga lõunas.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis tšetšeenid
Next.svg Pikemalt artiklis ingušid

Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle vainahhide rahvuse moodustavad tšetšeenid ja ingušid; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks (lameerid) ja tasandikuelanikeks (noktšid); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukonföderatsioonideks ja sugulushõimudeks (taipideks) ja nende harudeks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riikluse areng Nõukogude Liidu ja selle õigusjärglase Venemaa koosseisus:

  • 3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–1996 riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.
  • 1996. aastal, Hassavjurti lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes Aslan Mashadovi ja Šamil Bassajevi ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: Gudermesist pärit vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja Ibn al-Khaţţāb aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad - Mashadov, kui sufismipooldaja ja Bassajev, kui salafismipooldaja.
Mashadovi ja teda toetanud Tšetšeenia mufti Ramzan Kadõrovi poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga panislamismi ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse džihaadi levitamist.
Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt 1999. aastal alustatud sissetungile Dagestani järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult Groznõis Aslan Mashadov.
Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist Ramzan Kadõrov ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.

Piirkonna juhid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

43.3166666745.7