Mongoolia Rahvavabariik
|
Mongoolia Rahvavabariik Монгол Улс 1924–1992 | |||||
.svg) .svg) Mongoolia Rahvavabariigi lipp
Mongoolia Rahvavabariigi vapp
| |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | Sotsialistlik marksist-leninistlik de facto üheparteiline unitaarriik | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Partei esimene sekretär |
Tseren-Ochiryn Dambadorj (esimene, 1924–1928) Büdragchaagiin Dash-Yondon (viimane, 1991–1992) | ||||
| Pealinn | Ulaanbaatar | ||||
| |||||
Mongoolia Rahvavabariik oli sotsialistlik riik tänapäeva Mongoolia territooriumil aastatel 1924-1992.
Riik[muuda | muuda lähteteksti]
Mongoolia partei ja riigijuhid[muuda | muuda lähteteksti]
- Horloogijn Tšojbalsan, 1931–1952 Relvajõudude ülemjuhataja ja Suure Rahvahuraali esimees. Sisuline riigijuht.
- Jumdžaagijn Tsedenbal, Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I sekretär aastatel 1940–54; 1958–84.
- Dashiin Damba 1940; 1954–1958
- Džambõn Batmönh Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I sekretär aastatel 1984-1990
- Gombojavyn Ochirbat Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I sekretär aastatel 1990–1990
- Büdragchaagiin Dash-Yondon Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I sekretär aastatel 1990–1992
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1919-1921 toimus Mongoolias võitlus Mongoolia rahvuslate (Bogdo Khaaniriigi toetajate), Mongoolia kommunistide, Roman Ungern von Sternbergi juhtimisel tegutsenud Vene valgete, Nõukogude Venemaa vägede ja Hiina vägede vahel. 1921 aastal õnnestus Mongoolia kommunistidel Punaarmee toetusel nii Vene valged, kui hiinlased välja tõrjuda ja Bogdo khaan võimult kõrvaldada. 1924 aastal kuulutati välja Mongoolia Rahvavabariik.
Mongoolia Rahvavabariigi sisuline juht oli alates aastast 1931 Horloogijn Tšojbalsan, kes oli Mongoolia relvajõudude marssal (ülemjuhataja) 1923. aastast kuni surmani 1952. Tema valitsemine oli kaasaegse Mongoolia ajaloos esimene ja viimane kord, kui ühe inimese käes oli täielik poliitiline võim. Teda on kutsutud ka "Mongoolia Staliniks". Tema valitsemise ajal 1930ndate lõpul toimusid Mongoolias Nõukogude Liidu poolt suunatud repressioonid, milles hukkus 30 000 kuni 35 000 mongolit. Enamik ohvritest olid budismi vaimulikud, intelligents, poliitilised dissidendid, burjaadid ja kasahhid ning teised "revolutsiooni vaenlased". Tema intensiivne budistide tagakiusamine viis peaaegu lõpule nende eksistentsi Mongoolias.[1] Samuti likvideeris ta oma konkurente-kaaskommuniste, kellest mitmed surid GULAGi vangilaagrites Nõukogude Liidus.
Kuigi Tšojbalsani pühendumine Jossif Stalinile aitas Mongoolial (erinevalt Tõva Rahvavabariigist) säilitada Mongoolia Rahvavabariigi alguses selle iseseisvust, sidus see Mongooliat ka tihedalt Nõukogude Liiduga. Kogu tema valitsemise ajal Mongoolia majanduslikud, poliitilised ja sõjalised sidemed NSV Liiduga süvendasid, infrastruktuuri ja kirjaoskuse tase paranes ning Mongoolia iseseisvuse rahvusvaheline tunnustamine laienes, eriti pärast Teist maailmasõda. Kuid tema lootus Stalini abiga ühendada Hiinale kuuluv Sise-Mongoolia Mongoolia Rahvavabariigiga ei teostunud viimase vastuseisu tõttu.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Mongoolia". Communist Crimes. Vaadatud 23.11.2020.