Horezm

Allikas: Vikipeedia
Horezm
12. sajand–1219
Khwarezmid Empire 1190-1220.png
Valitsusvorm monarhia
šahh {{{riigipea-nimi}}}
Pealinn Köneürgenç
Religioon Islam
Horezm Kalifaadi valitsemisajal, ca 750. aastal
Amudarja jõgikond

Horezm (usbeki keeles Xorazm) on oaas ja ajalooline riik, Araali meree piirkonnas, Amudarja alamjooksul Kesk-Aasias, praeguses Usbekistanis (Karakalpakkia ja Xorazmi alal) ning Türkmenistanis (Daşoguzi ja Lebapi vilajeti alal).

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Horezm asus Lääne-Turkestani ajaloolises piirkonnas, Amudarja jõe alamjooksul. Asukoht Hiina ja Vahemeremaade ning India ja Lõuna-Venemaa vahel, lõi soodsa asukoha rahvusvahelises kaubanduses. Horezmis asusid kaubalinnad: Buhhaara ja Samarkand. Horezmi läbis ka ajalooline Siiditee.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

9. ja 10. sajandil valitses riiki Samaniidide dünastia. Seldžukide dünastia rajaja Togrulbek, kes valitses aastatel 1038–1063, juhtimisel vallutati Horasan, Horezm, Lääne-Iraan, Aserbaidžaan ja Iraak. Alp Arslani juhtimisel saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina. Seldžukkide impeerium saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes Egiptusest Hiinani.

12. sajandist valitsesid Horezmi seldžukkide vasallid, kes lõpuks iseseisvusid ja 12. sajandi viimasel veerandil liitsid riigiga ka Buhhaara ja Põhja-Pärsia. Aastatel 1206–1215 vallutas Horezmi šahh ka Pärsia lõunaosa ja Afganistani alad.

Horezmi riik lagunes pärast 1219. aasta mongolite sõjakäiku Tšingis-khaani juhtimisel ning liideti Mongolite riigiga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]