‘Abd al-Mālik ibn Marwān

Allikas: Vikipeedia

‘Abd al-Mālik ibn Marwān (araabia keeles عبد الملك بن مروان ‎; 646 Meka – oktoober 705 al-Sinnabra) oli viies kaliif Umaijaade kalifaadis, üks tähtsamaid Umaijaadide kaliife. Ta valitses 685–705.

Pärast oma isa Marwān I surma kindlustas ‘Abd al-Mālik kõigepealt Umaijaade kalifaadi võimu Süürias, Palestiinas ja Egiptuses. Tema valitsemise esimestel aastatel oli mitu laastavat katkuepideemiat (685–686 und 688–690) ja näljahädasid, samuti Bütsantsi rünnakuid Süüriast. Mekat, Mediinat ja Iraaki valitses 690. aastateni ‘Abd Allāh ibn az-Zubayr. Kui kodusõja haripunktil muutus võimatuks isegi palverännak Mekasse, hakkas ‘Abd al-Mālik 691 rajama Jeruusalemma kaljumošeed.

Aastal 689 puhkesid jälle lahingud ‘Abd Allāh ibn az-Zubayri pooldajatega. Aastal 691 õnnestus Umaijaade kalifaadil pärast võitu Mu‘şab ibn az-Zubayri üle vallutada Iraak. Sõjakäiguga Al-Ḩijāzi (Al-Ḩajjāj ibn Yūsufi juhtimisel), Meka vallutamisega ning ‘Abd Allāh ibn az-Zubayri surma 692) oli Kalifaadi ühtsus taastatud ning Umaijaade juhtpositsioon kindlustatud.

‘Abd al-Māliki ajal hakkas kehtestuma kaliifi võimutäius. Nii määrati provintside asevalitsejateks eelkõige kaliifi perekonnaliikmeid, keda Damaskuse keskvõim ühtlasi tugevamini kontrollis. Keskhalduse tugevnemisele aitas kaasa ka postisüsteemi rajamine. Peale selle võeti kantseleikeelena kasutusele araabia keel ning seni käibinus Pärsia ja Bütsantsi mündid asendati dinaaridega.

Kaliifi võimu kindlustumine võimaldas taasalustada islami ekspansiooni. Nii õnnestus pärast 700. aastat lõpuks murda berberite vastupanu ja alistada Magrib. ‘Abd al-Māliki haldusreformid lõid ka eeldused edaspidiseks ekspansiooniks, mis kulmineerus ‘Abd al-Māliki poja Al-Walīd I valitsemisajal.