Eesti ajakirjanduse ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Eesti ajakirjanduse ajalugu on Eestis ilmunud või eestikeelse ajakirjanduse ajalugu.

Eestikeelse ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.

1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte Tartoma Rahva Näddali-Leht.

Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud Perno Postimees, millest mitme nimevahetuse ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim suurel määral järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees). Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni Sakalal. 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.

Eesti ajakirjanduse ajalugu kogub Põltsamaal tegutsev Eesti pressimuuseum.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900-1940" Koostanud Epp Lauk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]