Virsik

Allikas: Vikipeedia
Virsikud on virsikupuu viljad
Virsikud

Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 5–10 cm pikk ja kaalub keskmiselt 70–75 g.

Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 3–4 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid.

Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.

Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt.

Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne.

Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal toodeti maailmas 18,58 miljonit tonni virsikuid ja nektariine, istandike kogupindala oli 1,66 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht maailmas tõusnud 3,03 korda.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,42 g).[2]

Suurimad tootjad 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 8 329 329 45,2
Itaalia Itaalia 1 589 118 8,6
USA USA 1 304 350 7,1
Hispaania Hispaania 1 298 700 7,0
Kreeka Kreeka 734 100 4,0
Iraan Iraan 574 958 3,1
Türgi Türgi 551 906 3,0
Egiptus Egiptus 399 416 2,2
Prantsusmaa Prantsusmaa 301 146 1,6
Argentina Argentina 270 000 1,5
Maailm kokku 18 428 913 100
Toitained[2]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 88,87 g
Kalorsus 39 kcal
Valgud 0,91 g
Lipiidid 0,25 g
Tuhk 0,43 g
Süsivesikud 9,54 g
Sahharoos 4,76 g
Glükoos 1,95 g
Fruktoos 1,53 g
Galaktoos 0,06 g
Maltoos 0,08 g
Kiudained 1,5 g
Toiteelemendid[2]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 6,0 mg
Raud (Fe) 0,25 mg
Magneesium (Mg) 9,0 mg
Fosfor (P) 20,0 mg
Kaalium (K) 190,0 mg
Naatrium (Na) - mg
Tsink (Zn) 0,17 mg
Vask (Cu) 0,068 mg
Mangaan (Mn) 0,061 mg
Fluoriid (F) 4,0 μg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[2]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 6,6 mg
B1 0,024 mg
B2 0,031 mg
B3 0,806 mg
B4 6,1 mg
B5 0,153 mg
B6 0,025 mg
E 0,73 mg
A 16,0 μg
β-karoteen 162 μg
Folaadid 4,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
91,0 μg
K 2,6 μg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 03.01.2010. (inglise)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 03.01.2010. (inglise)