Virsik
Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 5–10 cm pikk ja kaalub keskmiselt 70–75 g.
Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 3–4 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid.
Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid.
Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt.
Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites jne.
Sileda pinnaga virsikuid nimetatakse nektariinideks.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis [muuda]
2009. aastal toodeti maailmas 18,58 miljonit tonni virsikuid ja nektariine, istandike kogupindala oli 1,66 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht maailmas tõusnud 3,03 korda.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,42 g).[2]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina |
8 329 329 | 45,2 |
 Itaalia |
1 589 118 | 8,6 |
 USA |
1 304 350 | 7,1 |
 Hispaania |
1 298 700 | 7,0 |
 Kreeka |
734 100 | 4,0 |
 Iraan |
574 958 | 3,1 |
 Türgi |
551 906 | 3,0 |
 Egiptus |
399 416 | 2,2 |
 Prantsusmaa |
301 146 | 1,6 |
 Argentina |
270 000 | 1,5 |
| Maailm kokku | 18 428 913 | 100 |
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 88,87 | g |
| Kalorsus | 39 | kcal |
| Valgud | 0,91 | g |
| Lipiidid | 0,25 | g |
| Tuhk | 0,43 | g |
| Süsivesikud | 9,54 | g |
| Sahharoos | 4,76 | g |
| Glükoos | 1,95 | g |
| Fruktoos | 1,53 | g |
| Galaktoos | 0,06 | g |
| Maltoos | 0,08 | g |
| Kiudained | 1,5 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 6,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,25 | mg |
| Magneesium (Mg) | 9,0 | mg |
| Fosfor (P) | 20,0 | mg |
| Kaalium (K) | 190,0 | mg |
| Naatrium (Na) | - | mg |
| Tsink (Zn) | 0,17 | mg |
| Vask (Cu) | 0,068 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,061 | mg |
| Fluoriid (F) | 4,0 | μg |
| Seleen (Se) | 0,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 6,6 | mg |
| B1 | 0,024 | mg |
| B2 | 0,031 | mg |
| B3 | 0,806 | mg |
| B4 | 6,1 | mg |
| B5 | 0,153 | mg |
| B6 | 0,025 | mg |
| E | 0,73 | mg |
| A | 16,0 | μg |
| β-karoteen | 162 | μg |
| Folaadid | 4,0 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
91,0 | μg |
| K | 2,6 | μg |
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 03.01.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 03.01.2010. (inglise)
