Veehoidla

Allikas: Vikipeedia
Šveitsis asuv Vogorno järv on tekitatud Verzasca jõel oleva paisu taha.

Veehoidla ehk paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu.

Enamasti rajatakse veehoidlad elektrijaamade juurde: hüdroelektrijaama pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või tuumaelektrijaama jahutusveega varustamiseks. Samuti rajatakse veehoidlaid veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Ariidsetes piirkondades kasutatakse veehoidlate vett niisutuse või pideva veevarustuse kindlustamiseks.

Laevatavatele jõgedele rajatakse laevaliikluse jaoks lüüsid. Et kalad saaksid veehoidla paisuga tõkestatud jõgedel liikuda, rajatakse paisude juurde kalatreppe.

Maailma esimesed veehoidlad rajati Niiluse orus 5000 aastat tagasi, sest tollal tekitas probleeme Niiluse veetaseme suur hooajaline kõikumine.

Pindalalt maailma suurim veehoidla on Volta järv Ghanas, mille pindala on 8482 km² [1]. Ruumalalt maailma suurim veehoidla on Kariba järv, mis asub Sambesi jõel Zimbabwe ja Sambia piiril (180 km³).

Eestis on umbes 155 üle 1 hektari suurust veehoidlat[viide?]. Eesti suurim veehoidla on Eesti suuruselt kolmas järv Narva veehoidla. Teised suuremad veehoidlad Eestis on Paunküla veehoidla, Soodla veehoidla ja Kaunissaare veehoidla.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. International Lake Environment Committee - Volta Lake (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sults, Ü. 2004. Liigtoiteliste looduslike ja paisjärvede tervendamine. Tartu. 32 lk. (Käsiraamat järvede tervendamismeetmetest, vajalikest uuringutest ja tehnikast)