Põlevkivi

Allikas: Vikipeedia

Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.

Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.

Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.

Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.

Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis hetkel ei kaevandata ning väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949–1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast.^[1]

[redigeeri] Vaata ka

• Põlevkiviõli

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid

• Põlevkivi kaevandamine Eestis