Palmyra atoll

Allikas: Vikipeedia
Atolli põhjarannik

Palmyra atoll on Ameerika Ühendriikide väikeste hajasaarte hulka kuuluv asustamata atoll. See on USA inkorporeeritud ala.

Atoll asub Vaikse ookeani põhjaosas umbes poolel teel Hawaii ja Samoa saarte vahel.

Atolli kogupindala on 12 km². See koosneb umbes 50 enamasti omavahel maismaaühenduses olevast "saarest", mis ümbritsevad kaht madalat laguuni. Saari ümbritseb madal korallrahu.

Saartest on suurim Cooperi saar, mis kuulub keskkonnaorganisatsioonile The Nature Conservancy ning seal asub looduskaitseala, kuhu on ka avalik pääs (turistid, sukeldusharrastajad jt). Ülejäänud saared on reservaadid ning neid haldab USA valitsus.

Saartel viibib ajutiselt teadlasi ja looduskaitsjaid, kes uurivad eelkõige korallrahusid, muu hulgas El Niño ja globaalse soojenemise mõju neile.

Saartel on üksikud Teise maailmasõja ajast pärit ja praegu lagunenud teid ja muid ehitisi. Cooperi saarel on 2 km pikkune kõvakatteta (purustatud ja tihendatud korallipuru) lennurada.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4400 mm, keskmine päevane õhutemperatuur on aasta läbi ligikaudu 29 °C.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Saared on lopsaka taimestikuga, seal kasvavad peamiselt kookospalmid, tiiviklilled ja pisooniad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Palmyra atolli märkas esimesena 1798. aastal USA kapten Edmund Fanning, kes oli oma laevaga teel Ameerikast Aasiasse. Esimesed inimesed astusid seni asustamata olnud saartele aastal 1802.

Teise maailmasõja ajal oli atollil USA õhujõudude baas.

Halduslikult kuulus see Havai territooriumi alla. Kui territooriumist sai 1959. aastal osariik, jäeti Palmyra atoll osariigist välja ning see sai eristaatuse.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]