Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 46

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Metsavenna küsimus[muuda lähteteksti]

Toon ära lõigu administraatorikandidaatide valimislehelt: Symbol oppose vote.png Vastu Teened teeneteks, aga sellist käitumist ei saa aktsepteerida. Ei sobi administraatoriks. Muide, kas eelnev hääl ikka kehtib? Eesti Vikipeedias pole ta tegutsenud. --Metsavend 5. september 2017, kell 20:02 (EEST)

Muidugi ei kehti. Andres (arutelu) 6. september 2017, kell 10:50 (EEST)
Mis ajast eestikeelne Vikipeedia teistest Wikipeediatest eraldus???— Pietadè (arutelu) 6. september 2017, kell 12:52 (EEST)
Administraatori staatus kehtib ainult ühes konkreetses keeleversioonis, seega tundub loogiline, et administraatori valimisel kaasa rääkida sooviv isik peaks teadma, mida kandidaat selles Vikipeedia keeleversioonis teinud on. --Minnekon (arutelu) 6. september 2017, kell 15:02 (EEST)

Symbol oppose vote.png Vastu Ütleksin täpselt sama mis Metsavend. Adeliine 5. september 2017, kell 20:09 (EEST)

Eelneva kommentaariks: viimastel kvartalitel-aastatel oleme koos DagosNavy-ga olnud peamised Vene-Ukraina sõja kroonika täitjad, ja kui palusin tal osaleda, siis lähtusin sellest, et ta teab mu tegemisi.— Pietadè (arutelu) 5. september 2017, kell 21:20 (EEST)

Symbol neutral vote.svg Erapooletu - pole ise otseselt halva käitumisega kokku puutunud, aga kui teised nii väidavad... DagosNavy kohta: teistes vikides on kaastöö olemas, nii et tegemist ei ole spetsiaalselt hääletamiseks loodud kontoga, mistõttu selle häälega Juriidiliselt On Kõik Korrektne. - Melilac (arutelu) 5. september 2017, kell 20:25 (EEST)

Mulle tundub, et selline reegel kujutab endas ohtu. Oletame, et kandideerija postitab umbes 1000 inglise, vene, saksa jne vikipeedia kasutaja arutelulehele palve ennast toetada ja 5% neist lisab siia oma poolthääle aruteluga tutvumata, sest nad eesti keelt ei oska. Ma ei saa leppide sellise jokiga. --Metsavend 5. september 2017, kell 21:31 (EEST)

Ma olen nõus, et reegel kujutab endast ohtu, muidu poleks ma teksti sellisel kujul esitanud. Küsimus oleks minu arust pigem: kuidas kehtiv reegel niiviisi ümber sõnastada, et taolist olukorda tulevikus vältida, mitte see, kas antud juhul kehtiva korra kohaselt kehtima pidav ja sisuliselt mitte midagi muutnud hääl loeb. - Melilac (arutelu) 17. mai 2018, kell 18:04 (EEST)

Praegu on selline lause "Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad." Seega võib ka spetsiaalselt hääletuse jaoks konto luua? Vaatasin ka Vikipeedia:Hääletused, sealgi pole seda kirjas. --Pelmeen10 17. mai 2018, kell 19:53 (EEST)

Jah, võib, ent kusagil on kirjas, et sellise hääle võivad administraatorid tühistada. - Melilac (arutelu) 19. mai 2018, kell 10:27 (EEST)

Nõustun, et senine reegel vajab ümber sõnastamist. Ma sõnastaksin sellekohase reegli näiteks selliselt: "Hääletada võivad kõik sisse loginud kasutajad, kellel on eestikeelses Vikipeedias X muudatust." Muudatuste arvu osas peaks siis küll kokku leppima ning vajadusel saab mingi lisaklausli panna, et takistada nt. spetsiaalselt hääletuseks loodud kontosid hääletamast. --Kuuskinen (arutelu) 18. mai 2018, kell 00:44 (EEST)

Minnekon kirjutas tookord: "administraatori valimisel kaasa rääkida sooviv isik peaks teadma, mida kandidaat selles Vikipeedia keeleversioonis teinud on." Sellega tuleb kahtlemata nõustuda. Ilmselgelt peaks igaüks, kes asub administraatorikandidaate hindama, teadma, mida ta hindab. Muuhulgas tähendab see, et ta peaks teadma, mida hinnatav kandidaat Vikipeedias teinud on. Aga häda on selles, et sel juhul tuleks eelnevalt läbi viia valijate valimine. Isegi tuhande muudatuse tegemine eestikeelses Vikipeedias ei pruugi veel anda mitte mingit teadmist mõne administraatoriks kandideeriva isiku tegemistest eestikeelses Vikipeedias. See teadmine sünnib ikkagi vaid sel juhul kui lisaks oma tegemistele süstemaatiliselt jälgida teiste toimetajate tegemisi. Seda viimast saab aga teha ka nii, kui tagantjärele uurida kasutaja kaastööd, sest kogu kaastöö ajalugu on nähtav. Niisiis, hindaja poolt sisseviidud muudatuste arv ja Vikipeedias "olemise" ajaline kestus on formaalsed tunnused, mis ei anna paraku mingit sisulist infot selle kohta, kas hindaja on pädev hindama. Ja nii võibki siis leppida paratamatusega, et iga hindaja pädevus on alati piiratud ning sageli hinnatakse mulje või mõne isikliku seiga alusel. Ja tulemused on just sellised nagu nad on – need, kes väga tahaks administraatoriks saada, neid ei taheta, samas kui teine hulk persoone ei ole huvitatud osalema rate.ee sarnases anonüümses hindamismängus, mille võitmisel on privileegiks õigus teiste järel veebis kõntsa koristada. Natuke keerulisemalt väljendudes – siin on tugev dissonants hindamisprotsessi ja selle tulemusel omistatava staatuse vahel. Administraatori tiitel mängib kandidaadi edevusele ja eks sel põhjusel ongi siin nähtud mitmeid ebaõnnestunud kandideerimisi. Aga staatuses endas mitte midagi edevat ei ole, samas see ka mitte millekski ei kohusta ja nii ongi 33 administraatorist jätkuvalt aktiivselt tegutsevaid vaevalt kolmandik. Neid kümmetkonda tublit administraatorit tuleb igati tunnustada, aga neile võib ka kaasa tunda. Kui artiklite arv peaks tõesti jõudma lähematel aastatel miljonini, siis jääks igale administraatorile jälgida umbes sada tuhat artiklit ... Teiste sõnadega, siin on tõsine väljakutse administraatorite järelkasvu leidmisel ja koolitamisel, et eestikeelne Vikipeedia ei mattuks veebikõntsa. --VillaK (arutelu) 18. mai 2018, kell 06:34 (EEST)
Mõneti oponeerides (hetkel mitte nt liinibussina, kelle armastust mingi koha vastu, inimesed nimetavad mõnikord "peatusteks" (viide ew bussipeatuslembele)), iga valiidne (st mitte nt "b on "a" järel tulev täht") artikkel, mis siin on, ja mis on viidatud, lingitud jne on "suur asi"; nt sipelgate kohta olla nüüd teada, et haigete sõdurite eest hoolitsevad teised.
Siinse kohta: mina paneksin tõemeeli sodijate (st, mitte-sisseloginud jt) teele nt küsimuse/ülesande: à la, enne lisamist tipi see ja see (nt Tori kaudu, seoses sõja jm-ga, on kogemused rikastunud, ei saagi midagi lisada; ehk siis, kui sa ei oska nt 3 osalist lauset moodustada, siis, KAO!), lihtsamalt öeldes: kui sa ei oska nt kirjutada, siis sa edasi ei pääse...
Inimesed lõid Wikipedia, ja vähemalt enne rikkaimate hulka pudenemist/pudenemust (ei, ei taha eksitada, silma jäi see tänane laulatus, ja külaliste seas olnud) ei olnud neil arvatavasti midagi paha meeles.—Pietadè (arutelu) 19. mai 2018, kell 22:22 (EEST)
Eelnevate kommentaaride kohta: nii Pelmeen10 algatatud kustutamistalgud kui ka sel kevadel toimunud toimetamistalgud on olnud tänuväärsed asjad - ega entusiastide õlgadel ilma Teeme Ära taoliste üritusteta metsasid puhtana hoida saagi. Kuuskineni mõte on muidugi hea, aga X ei saa väga suur ka olla, muidu kujuneks see eliidiklubiks ja keegi vähem tegus kasutaja, kes kandidaaadiga konfliktis oleks olnud, ei saaks oma vastuhäält anda (alternatiivsem variant oleks, et X häält on vaja vaid poolthääletamiseks; siis võiks X olla ka suurem). - Melilac (arutelu) 20. mai 2018, kell 08:55 (EEST)
Igapäevaselt enwi-täites ilmuvad vahetevahel päisesesse kutsungid, à la osale selles, selles jne; neil on see ilmselt tarkvara põhiselt tehtud (umbes nii, et mingi ajavahemiku jooksul mingi hulga ümberpööramatuid redigeerimisi lisanud); nii et pigem mitte jälle hääletama hakata (adminnide valik/valiminine, koos vastava lehega, on senini..., redus), vaid anda tarkvarale vastavad käsud, tuginedes teiste järeleproovitud ja töölehakanud eeskuju(de)le.—Pietadè (arutelu) 21. mai 2018, kell 14:19 (EEST)
Ja päris "ketserlikuks" minnes: nt eelneb adminnide valimisele küsimuste/vastuste voor, küsitakse/vastatakse, ja saab mõneti selgemaks...—Pietadè (arutelu) 21. mai 2018, kell 14:36 (EEST)
Stjuuardite valimine nii käibki, aga neil on muidugi MÄRKIMISVÄÄRSELT suuremad võimalused. - Melilac (arutelu) 22. mai 2018, kell 18:48 (EEST)
P.S Keegi pole keelanud praegugi küsimusi esitada ja saadavate vastuste põhjal hääletada. - Melilac (arutelu) 19. juuli 2018, kell 22:05 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2018[muuda lähteteksti]

21.–22. juulil Lutsu turismitalus Otepää vallas. Programm ja registreerimine tuleb arvatavasti juuni algul. Ivo (arutelu) 21. mai 2018, kell 18:26 (EEST)

Palun avaldada suvepäevade programm ja muud detailid, et oleks võimalik teha osalemise otsust ja aega planeerida. Adeliine 5. juuli 2018, kell 14:07 (EEST)
Programm (natuke küll veel täpsustub): Suvepäevad 2018. Ivo (arutelu) 5. juuli 2018, kell 14:21 (EEST)
Registreeruda saab siin Ivo (arutelu) 5. juuli 2018, kell 18:42 (EEST)
Meenutan, et Vikipeedia suvepäevad lähenevad. Ivo (arutelu) 12. juuli 2018, kell 23:24 (EEST)

Tähelepanuväärne statistika[muuda lähteteksti]

2018. aasta aprillis oli Eestis eestikeelne vikipeedia vaadatavuse poolest ingliskeelsest vikipeediast eespool. Eestikeelset vikipeediat vaadati 7193000 korda (41,2%), ingliskeelset aga 7103000 korda (40,6%) (https://stats.wikimedia.org/archive/squid_reports/2018-04/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdownHuge.htm).

Üllatavat on muudki. Inglismaal on palju hiinlasi. :)--Hirvelaid (arutelu) 7. juuni 2018, kell 11:07 (EEST)
Vaadake vene keelt. Ükskõik mis riigis kuulub vene keel 7 enim vaadatava keele hulka, sealhulgas Aafrikas on ta põhiliselt teine keel, sealhulgas Lõuna-Aafrikas, või kolmas, kui riigis on kaks riigikeelt. Ladina-Ameerikas on ta reeglina hispaania ja inglise keele järel kolmas, sealhulgas Brasiilias portugali ja inglise keele järel. Indias, kus on kümneid ametlikke keeli, on vene keel ikka 3. Sri Lankal on vene keel 2., omades poole rohkem vaatajaid kui kõik temast taha jäävad keeled kokku. Hispaanias edestab vene keel baski ja galiitsia keelt, Portugalis hispaania keelt, Hollandis saksa ja prantsuse keelt, Pakistanis urdu keelt, Egiptuses egiptuse keelt, Norras uusnorra keelt, Luksemburgis letseburgi ja hollandi keelt, Iisraelis araabia keelt. Filipiinidel on ta inglise keele järel teine, edestades kõiki kohalikke keeli, Iisraelis kolmas suurema osaga kui kõik temast tahapoole jäävad keeled kokku. Ükskõik kas Saudi Araabia, Kreeka, Küpros, Uus-Meremaa, Bangladesh või Birma – ikka on vene keel 3. kohal. Kõige viletsam, 7., on tema koht USA-s (kuid Puertoriikos 3.). Taivo 10. juuni 2018, kell 23:43 (EEST)
Kuidas see võimalik on? Kas ka seal on mingid trollid mängus? Ssgreporter (arutelu) 11. juuni 2018, kell 00:41 (EEST)
tavaline botnet, seega sellise statistika kajastamisega wikinduse usaldatavus ja väärtus infoallikana väheneb, mida idanaabri kollikompanii soovibki. miskit kümmekond aastat tagasi sai odavamaid võõrhallatavaid võrke osta brazillist. vt ka küberberkut. suwa 11. juuni 2018, kell 01:33 (EEST)
Kas Vikipeedias selle vastu rohtu ei ole? Ssgreporter (arutelu) 12. juuni 2018, kell 00:33 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Mina kogesin paari päeva eest esmakordselt, et maas olid "Kubinka allosakondade" (nn LNR/DNR) lehed, mõni tund kestis; nii et ei tööta asjad ühti ainult ühes suunas...;-)—Pietadè 13. juuni 2018, kell 08:01 (EEST)

Iisraelis ongi muidugi suur venekeelne kogukond, aga siit on näha botneti miinused: mida intensiivsem on interneti kasutamine, seda vähem suudab see tulemusi mõjutada.- Melilac (arutelu) 6. juuli 2018, kell 10:20 (EEST)
Kui aga rääkida tähelepanuväärsest statistikast, siis meil on ka märkimisväärselt usinaid kaastöölisi. Ukrainlased on kokku pannud sellise lehekülje. Võite tutvuda. Ühtlasi küsiti sealt, et kas me äkki sooviksime selle ka eesti keelde tõlkida. Leiduks siin mõni vabatahtlik? Ivo (arutelu) 14. juuni 2018, kell 16:49 (EEST)

Rahvastikutihedus ja infokast[muuda lähteteksti]

Kogemata, järjekordselt, peale sattudes: olen üsna palju kirjutanud artiklisse valemi in-ste arv/km², tavaliselt viitega; mõnikord olen selle kombineerinud ka i-boxi; nüüd kus "inimeste arv hakkab üha enam inimestest eralduma", ehk, on otse w-datast sisestatav, muutuvad sellised artikli teksti sees olevad andmed eksitavaks, ehk siis, on seda juba ammu; hr Andrese poolt inf-boxi andmete ja teksti sisu suhte kohta kunagi väljakirjutatu on aegunud või aegumas, seega kordan kunagist ettepanekut: võtame üle ehk kasutusele selle, mis otse me kõrval juba ammu kasutusel on.
Pean silmas u sellist asja, nt infoboxis:

<div style="line-height:28px;">[[Asustustihedus]]: {{formatnum:{{#expr:32842/15.92 round 2}}}} in/km²<br />[[Kõrgus merepinnast]] 604 m</div>

, kus tavaliselt on ainult inimeste arv (siinkohal "32842") muutuv suurus, mille saaks võtta otse andmebaasist.
Või siis teisest küljest, kui keegi kirjutas nt 10 aasta eest need andmed otse artiklisse, siis on kahtlane, et ta iga 10, 20, 50, 100 jne aasta pärast uuendama hakkab, ja artikkel muutub selles osas faktiliselt ebatäpseks ehk eksitavaks.—Pietadè 21. juuni 2018, kell 00:59 (EEST)—Pietadè 21. juuni 2018, kell 13:17 (EEST)

Lisaks, kastist, ikka omakasupüüdlikult, kui elan nt Kolkatagusepärataguse küla Metsaõe talus, siis saan nt talvel kaardi pealt vaadata, kas minu ja maailma (või siis, maksukogumisasutuste) vahel on läbimatult sulamata vesi (lumi) või mu maksude eest (selle osa eest, mida ei ärandata) lahti aetud tee; ja veel, kui mul juhtub olema kirjasõber nt Põrgupõhja eeskülas, ja tahaksin temaga ühendust pidada, siis, kaardi abil näen loodusjõulised tegurid ära, postiindeksi jaoks ent pean minema kas naabervikisse või sidetalituse vastavale lehele, miks ei või olla nt EV postiindeks infokastis (nt, kui need imelised kunstilised latakad (vapp/lipp) infokasti ülaosas väiksemaks teha, või, oh mis ketserlus, kõrvuti panna, tekkiks ruumi juurde omajagu).—Pietadè 21. juuni 2018, kell 22:17 (EEST)

Eks see ole nii ja naa. Otse wikidatast tulevad andmed ei jää artikli ajalukku, ehk siis ei võimalda kajastada seda, millised on Kükametsa demograafilised protsessid võrreldes Padaverega. Ka tundub see meetod mulle olevat veidi vandaalitundlikum. - Melilac (arutelu) 22. juuni 2018, kell 13:47 (EEST)
Oot, mida sa teeksid asulatega, mis jagunevad mitme indeksi vahel? Jätaksid need välja? Loeks üles kõik need indeksid (mis Tallinna puhul on suur loetelu)? Iseenesest mitmes wikis on indeksid infokastis ära ju ka toodud... - Melilac (arutelu) 19. juuli 2018, kell 22:12 (EEST)

Kas osaleme Vikipeedia pimendamises?[muuda lähteteksti]

Kas osaleme uues interneti kaitseaktsoonis/teavituskampaanias?

Euroopa parlamendis on arutlusel autoriõiguste reformipakett, mis on midagi sarnast kunagisele ACTA-le. Eelkõige väljendub see sarnasus selles, et eelnõu kujutab otsest ohtu vabale internetile. Ning just nagu siis, on ka nüüd tõusnud vikis üles küsimus, kas meie peaksime samuti midagi tegema. Mäletatavasti toimus siis Vikipeedia n-ö pimendamine (pildil), mille käigus oli ühe päeva jooksul ligipääs Vikipeediale piiratud.

Ehk: meil on mingi hulk poliitikuid, kes päris täpselt ei tea, mis asi see internet on ja kuidas see toimib, aga nad tahaksid väga seda asja reguleerida. Ning nii oleme jõudnud olukorda, kus osa väljapakutud regulatsioonidest (artiklid 11 ja 13) lähevad otsesesse vastuollu inimõigustega ja ohutavad ühtlasi terve interneti toimimist. Et see asi maha tappa enne, kui see interneti (ja seega ka viki) maha võtab, siis tuleb saata selge sõnum otsustajateni. Siin ei ole aga senised teavituskampaaniad suuremat edu saavutanud ei Eestis ega Euroopas. Vikipeedia suur nähtavus võimaldaks aga loodetavasti teemale piisavalt tähelepanu tõmmata, et arusaam praeguse eelnõu sobimatusest jõuaks viimaks ka Brüsseli koridoridesse.

Wikimedia Eesti on siin samuti sõna võtnud (näide 1, näide 2 jne). Samuti WMF (näide). Nüüd on ehk aga Vikipeedia kord. Jimmy Wales uurib listides, mida arvavad kogukonnaliikmed ühest Vikipeedia pimendamisest enne selle eelnõu hääletust 5. juulil ning siin oleks hea vastata midagi ka Eesti suunalt (et kas liitume või mitte). Mida keegi arvab? Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 16:52 (EEST)

Olen nõus, et on vaja kasutada kõiki võimalikke meetmeid, et artiklitele 11 ja 13 vastu seista. --Puik 28. juuni 2018, kell 16:57 (EEST)
Aktsioonis osalemise poolt. Pseudacorus (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:06 (EEST)
Mul ei ole midagi selle vastu, et Vikipeedia pimendamist kampaanias kasutada. Kahjuks on selleks väga halb aeg sattunud, suvel ei ole Vikipeedia mittekättesaadavusel nii suurt mõju kui muudel aastaaegadel. Adeliine 28. juuni 2018, kell 17:07 (EEST)
Olen nõus, et tasub asjale tähelepanu juhtida. Ilmselt on kasulik seda teha enne hääletuse toimumist. Pusle8 (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:10 (EEST)
Poolt. Ajastuse osas pole midagi teha - hääletus toimub paraku 5. juulil, mitte 5. juunil. Daniel Charms (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:12 (EEST)
Muidugi! Vaevalt, et me tahame Google'ilt robotjuristi teenust ostma hakata. --Märt Põder (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:13 (EEST)
Poolt. Selle asja tagajärjed ei pruugi saabuda kohe, nii et tavaline inimene ei saa seosest lõpuks arugi, kui need võivad olla äärmiselt vastikud. Põhimõtteliselt nõutakse ühes paragrahvis masina valmistamist, mida edaspidi saaks suvalise riigi suvaline valitsus oma maitse järgi tsenseerimiseks kasutada, ning teise ideoloogiline alus on totteveendumus, et internet töötab ka ilma linkideta. Ja kui meie peidame pea liiva alla, siis ei ole kedagi teist, kes meid kaitsma tuleks. --Oop (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:23 (EEST)
Igaks juhuks märgin, et ma ise olen ka loomulikult aktsioonis osalemise poolt. Kes see teine ikka tuleb ja meie huvide eest seisma hakkab, kui me seda ise ei tee.
Hetkeseisuga seega 8 poolt, 0 erapooletut ja 0 vastu.
@Andres:, @Hirvelaid:, @Iifar:, @Juhan121:, @Kuriuss:, @Melilac:, @Metsavend:, @Minnekon:, @Pelmeen10:, jpt, kes meil siin aktiivsed on. Mida kostate? Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 17:29 (EEST)
Adeliinel on õigus. Suveööd on liiga valged, et pimendamise efekt võimsalt välja paistaks. :D Aga muidugi olen poolt. Kuriuss 28. juuni 2018, kell 17:35 (EEST)
Aktsiooni poolt. --Metsavend 28. juuni 2018, kell 17:36 (EEST)
Mina olen ka poolt. --Kuuskinen (arutelu) 28. juuni 2018, kell 18:57 (EEST)
11-daga võib ju elada, aga 13 on jama kuubis. poolt. - Melilac (arutelu) 28. juuni 2018, kell 21:17 (EEST)
Vahekokkuvõte: poolt 12, erapooletu 0 ja vastu 0. Ivo (arutelu) 28. juuni 2018, kell 21:43 (EEST)
Poolt. Ursus scribens (arutelu) 28. juuni 2018, kell 22:48 (EEST)
Eks pange mindki toetajate kilda. Taivo 2. juuli 2018, kell 13:45 (EEST)
Poolt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. juuli 2018, kell 15:02 (EEST)
Kuidagi traagiline on vaadata, kuidas justkui ainult meid huvitab. Seekord on see ka keeruline et ACTAst on õpitud ja meie eesistumise ajal oli näha kuidas suhtekorraldajad puusalt said matiheiteid teha meie argumentidele. Teisisõnu ma võin ühe artikli kirjutada, et harjumuspärastele nägudele vaheldust oleks. -- Irve (arutelu) 28. juuni 2018, kell 22:16 (EEST)
Muidugi kirjuta, palun! Puik 29. juuni 2018, kell 08:55 (EEST)
Märt tegi midagi Postimehele (v-o saatis ära ka), mina Sirpi, aga kas keegi avaldab, kurat ise teab. Olen juba kuulnud Urmas Sutropi tagasisidet, et WMEE eelmine blogipostitus oli tema jaoks liiga keeruline, nii et keegi võiks lasteaialastele trükitähtedega ja illustreeritud variandi ka teha. --Oop (arutelu) 29. juuni 2018, kell 10:41 (EEST)
see on nii rõvedas kantseliidis, et tavainimene küll sellest kirjatükist aru ei saa :)
emakeelne on siin https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0593
suwa 29. juuni 2018, kell 13:38 (EEST)
Minu artikkel Postimehes sai pealkirja "Tsensuurimasinate pealetung" ja Äripäevas ilmus nädala eest "Kas juba sügisel tuleb interneti luigelaul?". Täna pimendas end itaaliakeelne Vikipeedia, homme on plaanis teha sama siin. Täiendavad artiklid sel teemal on igati teretulnud, eriti hea, kui need näitaks probleemi eri perspektiividest. --Märt Põder (arutelu) 3. juuli 2018, kell 15:48 (EEST)
Poolt — toetan samuti pimendamist: suure bänneriga ja nii, et artikli sisu oleks allpool peale mõnetist nähtav. Umbes samade värvidega nagu siin, aga siis koos bänneriga seadusekavandist. -Mardus /arutelu 5. juuli 2018, kell 05:54 (EEST)
Igaks juhuks kordan, et kõik ikka teaksid: homme pimendame eestikeelse Vikipeedia. Kavas on alustada hommikul ning lõpetada neljapäeva lõuna paiku. Mõne artikli jätame ligipääsetavaks (nt panoraamivabadus). Administraatorid peaks vist kõigele ligi pääsema. Ivo (arutelu) 3. juuli 2018, kell 18:17 (EEST)
Lisan, et hädasti oleks vaja saada adekvaatsesse seisu artikkel direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul, sest see jääb üheks vähestest artiklitest, mis homme pimedusest läbi "särab". Panustada võib inglise keelest tõlkimise, eesti seisukohtade dokumenteerimise või mistahes osaga. --Märt Põder (arutelu) 3. juuli 2018, kell 22:28 (EEST)
Millal see pimendamine siis toimub? Praegu veel kõik toimib. --Metsavend 4. juuli 2018, kell 12:54 (EEST)
Logi oma administraatorikontolt välja ja vaata siis. Adeliine 4. juuli 2018, kell 12:57 (EEST)
Võtsin nüüd pimendamise maha. Mingi hulk minuteid peaks kuluma, kuni see muudatus efekti avaldama hakkab. Ivo (arutelu) 5. juuli 2018, kell 13:19 (EEST)

Pime/valge/pimedam/valgem/pimedaim/valgeim...[muuda lähteteksti]

Usun/loodan/eeldan/arvan, et kõik praegu kirjutavad/toimetavad annavad endale aru, et nende tegevus on nähtav (st, kui sul on pääsuõigus, saad toimitada (artikli ruumis), kui ei ole, ei saa); ja jääb ajalukku salvestatuks... (ümber sõnastades: "kahekesi ühekesi" all esinemist tunnustatakse 100+ wikipeedias ~150 aastat kestva blokeerimisega, pärast selle lõppu võib muidugi jätkata...)—Pietadè 4. juuli 2018, kell 21:53 (EEST)
Täiendav selgitus: kuna mõningate andmete kajastamiseks enwi-s, ja andmete saamiseks, sealt, kust vaja, olen sunnitud pidevalt kasutama Tori (jm, avaldamata) teid, siis jäid hommikul silma ka siinsed kõhtjalgsed teod; sellest ka eelnevad kommentaarid.—Pietadè 4. juuli 2018, kell 22:32 (EEST)

Reklaam (nurksulud)[muuda lähteteksti]

Sattusin tõdema, et nt eswi (cf Estonia) on vabastanud teksti sees olevad viitenumbrid „kantsulgude“ ikkest/(l)embusest...—Pietadè 12. juuli 2018, kell 13:46 (EEST)

Ma ei tea, kui palju teksti sisse ülaindeksiga numbreid satub, ilmselt mitte eriti, aga minu meelest on küll natuke paha lugeda, et Eesti pindala on 45227 km2.1. Samas, keegi ju ei trüki neid viitenumbreid ja kantsulge. Minu meelest peaks igaüks ise saama menüüst sättida, mismoodi süsteem kuvab talle viitenumbreid. Ettepanekuid saab vist teha siin: meta:Wikimedia Forum? --kanakukk (arutelu) 12. juuli 2018, kell 14:11 (EEST).
See oli ebaõnnestunud näide (m2 m² asemel).—Pietadè 12. juuli 2018, kell 15:52 (EEST)
Kantsulud selleks ongi, et eraldada viitenumber muust tekstist, ning et lugejail ei tekiks valestimõistmist. Lisaks aitavad kantsulud viitenumbri lingi laiemaks teha, et sellele oleks kergem osutusseadmega sihtida ja klikkida. -Mardus /arutelu 12. juuli 2018, kell 17:06 (EEST)
Nad ei ole kantsulge ära võtnud, vaid lihtsalt peitnud (võib-olla taustaga sama värvi); kasutades nt sellist koodi: <span class="corchete-llamada">[</span>4<span class="corchete-llamada">]</span></a> (ehk siis teisisõnu: nurksulgude all olev ruum on alles, nurksulge endid lihtsalt ei kuvata).—Pietadè 12. juuli 2018, kell 17:52 (EEST)
Ma ise eelistan küll kantsulgudega varianti. Ivo (arutelu) 12. juuli 2018, kell 23:23 (EEST)

Fail:Puurmani_m[muuda lähteteksti]

Hi. Very sorry to write in english. I'm OTRS agent and my mother tong is spanish. I'm frequent wikipedian from esWP. Ticket: 2017090710022746 it's perhaps the oldest in OTRS (or very close). In this ticket, its given permission for 4 files: [1], [2], [3], [4]. Unfortunatelly, user is not the copyright owner of these files, and could not grant permission. The files are tagged as permission missing. Even this person could be the CRHolder (wich is not), he/she didn´t follow properly the procedure or even add a right license. Ten month has past since it was inform by another user about these problems. Sadly, the user never answer the email, or request the CRHolder to send right permission, or do anything to fix the problems. It seems pretty much useless try to wait for an answer. However, to close the ticket we must be sure that, or the problem was solved, nor the files were deleted. Is there any one who could help with this? Thanks a lot. Regards. --Ganímedes (arutelu) 16. juuli 2018, kell 02:01 (EEST)

@Ganímedes: It is rather seriously messed up thing, so deleting the images makes the most sense. We do have some nice images of that manor house and we can easily get more done. So I'll delete the files and close the OTRS ticket. Thanks for notifying. Ivo (arutelu) 16. juuli 2018, kell 02:49 (EEST)
I want to point out that these four images are by two different authors so I don't understand why they are in the same ticket. I cannot see the ticket. I have forwarded permission e-mail for the two latter images from the author Raina Rumvolt who I met in person when she gave me the images. I uploaded the images to Estonian Wikipedia with the licence template that was in use here at that time and which corresponded to the wish of the author. So it cannot be that I have violated author's rights with these two images. It's more complicated with the other two images as I was not in contact with the author himself, but through Raina Rumvolt. Adeliine 16. juuli 2018, kell 10:55 (EEST)
@Adeliine: Sa ise saatsid selle kirja ja seega on sul info olemas, et mis seal näha on. Probleemiks ongi, et see ei vasta absoluutselt mitte ühelegi nõudele loa fikseerimise osas. Näiteks ei ole välja toodud, et kuidas võib neid fotosid kasutada (mis litsents). Kahe Orava tehtud foto asjus pole isegi poole sõnaga mainitud midagi fotode autori enda kohta (ja keegi teine ei saa niisama väita, et võtke need fotod ja kasutage). Rumvolti fotode kohta pole aga üldse midagi mainitud. Ning kõik neil fotot linkisid sa ise oma kirjas ära. Ivo (arutelu) 16. juuli 2018, kell 15:14 (EEST)

Tervitus! Tahaks nagu sisse logida aga ei maleta enam parooli.[muuda lähteteksti]

Parooli lähtestamine

Mida peaks tegema et saaks enda kontole?

Kaks võimalust. Klõpsa väljal „Logi sisse/Loo konto“ ja täida avanevas aknas vähemalt üks väli.—Pietadè 16. juuli 2018, kell 09:28 (EEST)

class=infoboxold[muuda lähteteksti]

Hea oleks, kui keegi asendaks mingil ajal etteteatamatult sandistunud/sandistatud kirje ><table class="infobox geography vcard"... kirjega <table class="infoboxold"..., tänan.—Pietadè 21. juuli 2018, kell 19:17 (EEST)

Autoriõiguse direktiivikavandi arutelu[muuda lähteteksti]

Eesti vikipedistide kogukond on muutnud ajutiselt kättesaamatuks eestikeelse Vikipeedia kogu sisu. Sellega väljendab kogukond rahulolematust Euroopa Liidu kavandatava autoriõiguse direktiivi muudatuste suhtes, mis ähvardavad vaba Internetti ja ohustavad Vikipeedia toimimist. Virtuaalne protest algas 4. juuli varahommikul ning lõppeb 5. juulil pärast Euroopa Parlamendi hääletust, millega otsustatakse direktiivikavandi avamine täiendusteks. Meie seisukohtadega direktiivi kohta saad tutvuda Wikimedia Eesti blogis ja Netikogukonna kodulehel. Küsimustega Vikipeedia blokeerimise kohta pöördu Eva Lepiku poole (eva@wikimedia.ee). Siin võib esitada küsimusi direktiivikavandi kohta ning arutada selle tähendust Vikipeedia ja vaba Interneti jaoks. --Märt Põder (arutelu) 4. juuli 2018, kell 05:34 (EEST)

Ei ole kättesaamatu. Andres (arutelu) 4. juuli 2018, kell 10:28 (EEST)
Jah, adminidele ei ole. --Oop (arutelu) 4. juuli 2018, kell 10:44 (EEST)
Ei ole ka teistele kättesaamatu. Tõenäoliselt üks lihtsamaid variante on see, et javascript brauseris (ajutiselt) ära keelata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. juuli 2018, kell 11:43 (EEST)
Või lehekülje laadimine katkestada.

See autoriõiguse meeletu laienemine toob kasu ainult juristidele. Kõikidel aladel ei saa oma ühte tehtud tööd aastate kaupa tiražeerida. Kui see veel teadmiste levikut ka takistama hakkab, siis tuleb paralleelühiskond teha. 😅

  • Parem oleks teha mingi pimendamine CSS-i abil ja suur teavitus lehekülje ülaosas, mis sunniks kasutajaid alla kerima. See "me ei näita teile"-teksti lehekülg oleks tulnud ära kaitsta, sest uudis juba jõudis Delfisse. -Mardus /arutelu 4. juuli 2018, kell 11:41 (EEST)
just, css-iga saab tausta mustaks teha, mis siis meenutaks natukenegi pimendamist, ja oo, tundub, et hommikuks on keski suutnud ka permanentse reloadimise tsükli maha võtta :D, ahjaa, oma alamlehe märkmetele ning mallidele võiks ka ligipääseda. suwa 4. juuli 2018, kell 11:50 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Mis mõttes: "oma alamlehe märkmetele", miski ei ole siin oma, registreerudes andsid ju nõusoleku jagatuda, teadmisi, loomingut, STDsid jne... hetkel on vist ~24TB HD-de lao tühjendusmüük käimas..., ootad veel aastakest 5-6, ja saad tikutoosi hinna eest ca 86 GB²³ kettakese, ei saa mina aru, miks inimesed niii kannatamatud on, justQ oleks neile ainult 1 elu antud...; nii et, kannatust...!—Pietadè 4. juuli 2018, kell 22:11 (EEST)

samuti oleks kena, kui blokeeritaks uute kasutajate registreerumine, kust nemad aru peaksid saama, mis, kes, kuidas...; mõne kodaniku räuskamisvajadus ilmselt on blokeerimatu... —Pietadè 4. juuli 2018, kell 12:16 (EEST)
Toetan uute kasutajate registreerimise blokeerimist ajutiselt kui ka IP-kasutajate blokeerimist. -Mardus /arutelu 4. juuli 2018, kell 13:02 (EEST)
Kas uued kasutajad on kuskil räusanud? Ma praegu muudatuste lehelt ei näe, aga kahtlus mul muidugi tekkis, et nii võib minna, kui Hallsilma IP-d blokkisin. --Oop (arutelu) 4. juuli 2018, kell 14:52 (EEST)
Vaata peeglisse, sellist voorimehe räuskamist, avalikus ruumis, nagu seda praktiseerisid (päeva algupoolel), ei ole mujal kohanud; hea, et vähemalt kustutasid (vaevalt et sul endal piinlik hakkas).—Pietadè 4. juuli 2018, kell 17:25 (EEST)
Seda ma arvasin ka, et ei sina suuda direktiivist rääkimisega piirduda. Mõni ime ka, sest kui sa minu väljenduslaadi voorimehe räuskamiseks pead, ei ole su vikikogemus ilmselt kuigi ulatuslik (ja voorimehekogemus ammugi). Adminiks trügida on sul siis küll tõesti vara, adminid saavad ka tapmisähvardusi (olen minagi saanud). Mõnikord muidugi mõtlen, et miks ma üldse mingi autoriõiguse jms-ga vaeva näen. Tarku niigi palju, las nemad tegelda. Oleks pidanud direktiivijutu tõlkimata ja Hallsilma jauramise ka sinnapaika jätma ning ütlema, et pole minu asi, las Ivo ja Pietade teevad. Või Avjoska ja Epp (kumb neist minu arutelulehel kunagi ilutses, ei mäletagi enam, hunt nendega). Vahet ju pole. Aga vähemalt võin Kelamile ja Raudsaarele vastamise teie hooleks jätta, te tunnete igaüks seda direktiivi ja kogu Euroopa autoriõiguse seadusi niikuinii paremini kui mina. Alles siin üks tegelane paar aastat tagasi teatas, et tema on ihuüksi panoraamivabaduse probleemi Eestis juba praktiliselt ära lahendanud ja üldse on see ületähtsustatud. Las sellised üleinimlikud geeniused siis rabelevad ja on seejuures leebed, malbed ja lillelõhnalised, nii et keegi ei protesti. Ma võtan puhkuse, lähen ja tõlgin selle kõige asemel omaks lõbuks poola luulet. --Oop (arutelu) 5. juuli 2018, kell 00:29 (EEST)
Uute kasutajate loomine võiks olla piiratud seni kuni protest käib. IP-aadresside blokeerimise võiks juurutada nagunii. Küsimus pole räuskamises, vaid pahatahtlikus toimetamises nii eestikeelses Vikipeedias kui ka Wikimedia Commonsis. Commonsis on näites mallide halbade eestikeelsete tõlgete puššimine inimese poolt, kelle arusaamine inglise keelest on piisavalt vigane, et tema eestindus(t)e õigsus tõsise kahtluse alla seada. See on osaliselt teemaväline, aga kuna sisu ajutiseks blokeerimiseks läks, siis pakkusingi välja kompromissi, mispuhul pahatahtlik toimetamine IP-aadressi anonüümsuse varjus oleks mingilgi viisil piiratud. -Mardus /arutelu 5. juuli 2018, kell 05:35 (EEST)

nojahh, musta värvi ei viitsi ürituse korraldajad kasutada, ehk lisate selle pildi?

Wikipedia logo v2 (black).svg

suwa 5. juuli 2018, kell 11:21 (EEST)

Kogu pimendamine sai läbi viidud kiiruga ja need CSS jmt küsimused oli kõik arutuse all, aga jäid ajapuudusel realiseerimata, mh sai pimendamine tõesti tehtud pigem polaarpäeva värvides. Lihsalt, kogu asi sai lõpuks tehtud öösel kl 5 paiku ja end appi pakkunud vastava ligipääsuga kasutajad tahtsid vist juba magada, polnud mõtet rohkem pressima hakata, järgmisel päeval tuli ka vormis olla. Hetkel plaanime järgmist vaatust juba seoses Vikipeedia sünnipäevaga, loodetavasti juba 24. augusti päeval ja õhtul ning Tallinnas, püüame sünnipäeva kasutada ka autoriõiguse teemade uuesti fookusse tõstmiseks. Kui ruumid jm detailid teada, siis postitame loomulikult siia kogu info ja kui keegi tahab juba praegu aidata, siis võib liituda meie Slacki kanaliga (võtsime just kasutusele selle, pole jõudnud kõike veel välja uurida, täpsem info esialgu nicolas@wikimedia.ee). --Märt Põder (arutelu) 16. august 2018, kell 23:38 (EEST)

Vanade arutelude jätkamisest[muuda lähteteksti]

Tahaksin jätkata arutelusid:

Kas ma peaksin nad sealt arhiivist siia tõstma või on mul lubatud teha sinna märge, et nad jätkuvad siin? --kanakukk (arutelu) 22. juuli 2018, kell 23:42 (EEST).

Arhiivide sisu muuta ei tohi, mistõttu sinna mingi märke lisamine pole minu arvates lubatud. Samas ei oska ma kommenteerida, kas peaksid eelneva arutelu sisu siia kopeerima. --Kuuskinen (arutelu) 23. juuli 2018, kell 17:07 (EEST)
Vabalt võiks piisata ju lingist varasema arutelu juurde (või kõiki neisse kohtadesse, kus seda teemat varem lahatud). Kopeerimine tundub mulle küll täiesti tarbetu. Ivo (arutelu) 23. juuli 2018, kell 18:29 (EEST)
Tont seda nüüd teab - see teine arutelu on kaunis pikk ja kui Kanakuke jaoks on oluline jätkata sealt osa elik mingi alamteemaga, võib selle ju kopeerida ka. - Melilac (arutelu) 30. juuli 2018, kell 20:57 (EEST)
Vana teksti kopeerimine pole vajalik. Samal teemal jätkuvat uut arutelu võib ju alustada lingiga vanale arutelule.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:17 (EEST)

Arutelude kustutamine[muuda lähteteksti]

See on küsimus suuremale ringile: miks kustutatakse artiklite (vm nimeruumi) arutelu lehed peale artikli kustutamist? Mõnel juhul on seal toimunud pikem teemaarendus, mida hiljemgi võib tarvis olla. See ei ole sama kui kustutada arutelu sisuga "siia ei viita midagi" vms. --Pelmeen10 6. august 2018, kell 15:35 (EEST)

Olen nõus: kustutatud artiklite arutelud tuleks säilitada juhul, kui seal on asjalikku sisu.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:15 (EEST)
Samas- kuidas seda asjalikku sisu artikli kustutamise järel leida? - Melilac (arutelu) 8. august 2018, kell 22:55 (EEST)
Artiklite, mille puhul üldse on midagi vaielda, kustutamised toimuvad praegu hääletamise tulemusel lehel Vikipeedia:Hääletused. Kas poleks lahendus, kui artikkel ise küll kustutatakse, kuid arutelu jäetakse alles ja selle link lisatakse sinnasamasse hääletuse lehele? Siis säilub info artikli kustutamiseni viinud põhjuste kohta.--Andrus Kallastu (arutelu) 9. august 2018, kell 01:01 (EEST)
Jah, sellisel kujul oleks ideel jumet. - Melilac (arutelu) 9. august 2018, kell 17:55 (EEST)

EE veebist kadunud?[muuda lähteteksti]

Kas EE elektroonne versioon on veebist kadunud? Ilmselt üle kuu aja ei ava ta sealt enam midagi, nt http://entsyklopeedia.ee/artikkel/suhteline_k%C3%B5rgus1 või avaleht http://entsyklopeedia.ee/ --Estopedist1 (arutelu) 14. august 2018, kell 09:47 (EEST)

Inforegistri järgi on MTÜ makseraskustes. Nime leidsin veebiaadressi järgi. Facebookis oli tegev aasta tagasi. --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 01:43 (EEST)
Veebist kadus see vist juba vähemalt oma kuu aega tagasi, kui mitte varem.
See MTÜ sai kunagi toetust, et need infokillud veebi lükata. 2012 see avati ja kohustus oli seda üleval hoida vähemalt viis aastat (kui nüüd natuke arvutada, siis see kohustuslik periood sai hiljuti mööda). Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 04:33 (EEST)

Kellel on siis kohustus seda digitud materjali edaspidi hoida ja üldsusele kättesaadavaks teha? --WikedKentaur (arutelu) 18. august 2018, kell 09:35 (EEST)

Sellist instantsi ei ole. Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 16:52 (EEST)
Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja isik peab nähtuma ka äriregistri kandest. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS §219 lg 1 ja 3). Likvidderimine ehk veebimaterjal on vara, mida on vaja ka hoida.
Põhikirjas tuleb märkida: mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral Mittetulundusühingute seadus § 50. Vara jaotamine --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 17:54 (EEST)
§ 54. Dokumentide säilitamine (1) Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. [RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018] --Tiia (arutelu) 18. august 2018, kell 18:08 (EEST)
No pm ma kirjutasin neile eile, aga ma eriti ei loodaks, et siit midagi päästa annab. Ivo (arutelu) 18. august 2018, kell 18:53 (EEST)

Mil moel Rahvusraamatukogu EE võrguväljaannet säilitab? vt ka Säilituseksemplari seadus --WikedKentaur (arutelu) 19. august 2018, kell 21:27 (EEST)

Rahvusraamatukogu säilitab küll kõikvõimalike veebilehekülgede koopiaid, aga ligipääsu julgetakse neile lubada ainult siis, kui huviline viibib füüsiliselt Rahvusraamatukogu ruumides. Ivo (arutelu) 19. august 2018, kell 23:09 (EEST)

Rahvusraamatukogu sõnul on käimas EE veebientsüklopeedia kolimine ning taasavamist on oodata 2018. oktoobri paiku. --WikedKentaur (arutelu) 28. august 2018, kell 17:06 (EEST)

Eestikeelsed koerte tõustandardid (PDF failid)[muuda lähteteksti]

on kennelliidu lehel suunatud lehele http://veebikoolitused.ee/kennel/wp-content/uploads/xxxxx, mis enam ei toimi ja annab tulemuseks http://veebikoolitused.ee reklaamlehe; seega on kõik etwi lingid eelnimetatud standarditele ebavaliidsed.—Pietadè 19. august 2018, kell 13:21 (EEST)

Mulle tundub, et hetkel on leht uuendamisel ja võivad veel tagasi ilmuda. Selle koolituse läbimisel tavaliselt valmivad uued kodulehed. Põhileht on neil https://kodulehekoolitused.ee/ Sama ikoon on ka ümbersuunatud lehe sakil. --Tiia (arutelu) 19. august 2018, kell 23:20 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia sünnipäev[muuda lähteteksti]

Promopilt. Sest sünnipäeval saab ikka kooki ka
Eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäeva tähistamine Tallinnas

24. augustil on eestikeelse Vikipeedia 16. sünnipäev ning nagu iga tähtsa tähtpäevaga, ei jää ka see tähistamata. Selleks puhuks on reedel broneeritud pind Tallinnas kohvikus Must Puudel (Müürivahe 20). Alustaks kell 19. Kohapealt saab snäkke, kooki jms. Kõik huvilised on oodatud. Ivo (arutelu) 19. august 2018, kell 23:16 (EEST)

Loetud tunnid enne Vikipeedia sünnipäeva algusega kl 17 toimub Wikimedia liikumisega sarnaseid eesmärke omava Open Knowledge Estonia üldkoosolek MTÜ Mondo ruumides. Huvilised on oodatud kohapeale tutvuma, aga osaleda saab ka üle Interneti. Ilmselt liigutakse OK-EE üldkoosolekult ka edasi sünnipäeva tähistamisele. --Märt Põder (arutelu) 23. august 2018, kell 08:34 (EEST)
Eestikeelses Vikipeedias on praeguse seisuga 179 936 artiklit. Kui igaüks meist kohe ühe artikli kirjutaks, kas saaksime veel sünnipäeva jooksul 180 000 täis? --Märt Põder (arutelu) 24. august 2018, kell 14:20 (EEST)

Täpsustuslehekülgede vormistamine[muuda lähteteksti]

Lehekülg Vikipeedia:Täpsustuslehekülg ei ole eriti põhjalik ning puuduvad näited, seega pakuksin välja, et teatud reeglites võiks kokku leppida. Pakuksin välja, et vikilink lisatakse igal real ainult ühele artiklile ning link ilma boldita (see poleks ka ainult ühe lingi puhul vajalik). Toon näite, Joseph_I võiks välja näha hoopis selline:

Joseph I ja Josephi (Josefi) nime all tuntud valitsejad:

Teine asi millest ma pole aru saanud, näide Poe tänav (täpsustus), kas teatud juhtudel on õigustatud jätta linki sulgudes olev tekst "[[Artikkel (täpsustavnimi)]]", või tuleks ta ikkagi vormistada alati "[[Artikkel (täpsustavnimi)|Artikkel]]"? Minu meelest võiks see loend välja näha selline:

  • Poe tänav, Tartus, Tartu maakond
  • Poe tänav, Jõgeval, Jõgeva maakond
  • Poe tänav, Lähte alevik, Tartu vald, Tartu maakond
  • Poe tänav, Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
  • Poe tänav, Peningi küla, Raasiku vald, Harju maakond
  • Poe tänav, Vaivara küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond
  • Poe tänav, Kaberneeme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond
Siin tuleks muidugi lisaks ka selgitavat osa keeleliselt kohendada. --Pelmeen10 24. august 2018, kell 18:04 (EEST)

Minu arust võib olla ka mitu varianti, kuidas vormistada. Min meelest rasvase kirja kasutamine ja mitme lingi kasutamine pole halb.

Esimeses näites peaks "oli" asemel olema koma.

Sulgudes olevat teksti ei tohiks näha olla.

Piisab asula nimest kohakäändes, koma ei ole tarvis. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 09:05 (EEST)

Inglise vikis on ilusti kokku võetud, kuidas täpsustuslehte teha: en:Wikipedia:Disambiguation dos and don'ts. Kui võtta nii, et eesmärk on teha lugejale kindla artikli leidmine võimalikult lihtsaks, siis on ühelegi neist punktidest raske vastu vaielda.

Kui terve link sulgudega on näha, siis mõnel juhul ei tarvitsegi selle järele midagi muud lisada. Sulge ei peida me ka artiklite päistesse pandud täpsustusmärkustes. Keelelist vastuolu ei tarvitse sulgude mittepeitmise juures ka otsida, kuna lingitud osa võib võtta kui lehekülje pealkirja ning koma asemel võib olla põhimõtteliselt mis tahes eraldaja (püstkriips, keskpunkt vm). Pikne 25. august 2018, kell 09:54 (EEST)

Minu arvates peaks täpsustuslehekülgedes linkide sulgudesse jääv osa ilmtingimata näha olema. Selles mõttes on mõlemad eelpooltoodud näited valesti vormistatud. Taivo 25. august 2018, kell 10:11 (EEST)

Täpsustusleht täpsustab sama termini erinevaid tähendusi (mõisteid). Lehel Joseph I vajaks seal preaegu oleva info põhjal otsustades täpsustamist võib-olla ainult kolm esimest terminit. --Andrus Kallastu (arutelu) 25. august 2018, kell 14:00 (EEST)

Seal on koondatud Joseph I ja lihtsalt Joseph. Arusaadavatel põhjustel minu meelest. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 18:22 (EEST)

Kuna see on eestikeelses Vikipeedias nii välja kujunenud, et sulgudes olevat teksti pole näha, siis peaks järjepidevuse huvides täpsustuslehti sama moodi edasi vormistama. Keeleliselt on täpsustusmärkused kujul "Merepoeg (laev 1938)" vigased ja nende asemel tuleks kasutada mõnd muud varianti, näiteks Merepoeg (laev, 1938) või Merepoeg (1938. aasta laev). Cumbril (arutelu) 25. august 2018, kell 14:06 (EEST)

On küll mõeldav artiklipealkiri välja kirjutada, aga siis oleks tarvis hoopis teistsugust sõnastust, mis räägib pealkirjadest. Ühelgi täpsustuslehel sellist sõnastust pole. Pealkiri on oluline ainult kirjutajatele ja toimetajatele, kes saavad seda kursori abiga hõlpsasti vaadata. Tavalugeja jaoks on see müra.

Kui kasutada rasvast kirja, siis puudub vajadus mitme lingi vältimiseks. Andres (arutelu) 25. august 2018, kell 18:19 (EEST)

Rasvases kirjas tekst on minu meelest isikliku esteetika küsimus. Täpsustuslehekülg on suurem kui täpsustusmärkus, olles omaette lehekülg, seega on keelelise ühtsuse huvides mõistlik seal sulud välja jätta, minu meelest võiks sulud olla vaid täpsustusmärkustes. - Melilac (arutelu) 26. august 2018, kell 09:25 (EEST)

Teavitussüsteemi kitsaskohad[muuda lähteteksti]

sain kasutaja:Pikselt kiiduväärt märkuse, et teavitussüsteem teatud juhtudel ei funktsioneeri. Näiteks selles samas kommentaaris ei saa tegelikult kasutaja:Pikne teavitussõnumit, ehkki ma ise olen varem arvanud, et alati saab. Lühikese teemakohase arutelu leiab siit--Estopedist1 (arutelu) 28. august 2018, kell 18:09 (EEST)

Sain küll siin teavituse, sest sa lisasid lingi koos uue lõiguga ja sa ei muutnud varem lisatud lõike. Pikne 28. august 2018, kell 18:22 (EEST)

Täna, praegu just, kaasajal, nüüdisajal, äsja, hiljuti, eile veel, varsti jne[muuda lähteteksti]

Kui teeks ühe boti, mis asendaks sellised "ajamäärangud" nt x-ga; viidete lõikes on wikiti mõneti kujunemas (nt, kui 10:55 oli x ühikut, siis nt 11:55 saad märkida y ühikut); või teeks artikli, nt Ma olen praegu 145 aasta 8 kuu 9 päeva 5 tunni 10 minuti 8 sekundi 5 millisekundi jne vanune; või lisaks "tõlkimisabi" hüpikaknale suurelt ja punaselt midagi selles osas; või siis leppida (või mitte) sellega, et iga kirjutaja kirjutab ainult endale ja endale teadaolevasse hetke, sellisel juhul oleks see isiku-päeviku levitamine avalikus ruumis (W serveritel), mis kuulub(x) kustutamisele.—Pietadè 31. august 2018, kell 20:37 (EEST)

Aga vikipeedia ei ole ju koht originaaluuringute tarvis, praegu puhul oleks sel mõtet, ent ülejäänute puhul vahendame me sageli lihtsalt algmaterjali, miska taoline robot toodaks originaaluuringulisi mõttetusi. Tuleb lihtsalt leppida sellega, et taolisi määranguid sisaldavad artiklid ei ole lõplikul valmiskujul ja loota, et neid määranguid saab millalgi täpsustada (ehk nagu mu ammusurnud vanaema ütles: "Tahtmine on taevariik, saamine on iseasi". - Melilac (arutelu)

Kasutaja nime vahetus[muuda lähteteksti]

Palun mestida minu kasutaja Boreaalane uue nime alla Lõunaboreaalane, nii et ülevaade säiluks. Boreaalane 21. juuni 2018, kell 00:55 (EEST)

Bürokraadid kasutajanimesid muuta ei saa. Vt Vikipeedia:Kasutajanimi. Adeliine 21. juuni 2018, kell 09:57 (EEST)

Kasutaja kustutamine[muuda lähteteksti]

Kuhu ja kelle poole ma pöörduma pean, et minu kasutaja saaks kustutatud? Lisatud sisu likvideerimist ma ei eelda. Palun otsest vastust, sest olen näinud, et see on võimalik. Boreaalane 31. august 2018, kell 16:29 (EEST)

https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:FAQ#How_do_I_change_my_username/delete_my_account? --WikedKentaur (arutelu) 31. august 2018, kell 17:01 (EEST)
Säherdune juhis peaks küll olema eesti keeles kättesaadav ja kergelt leitav ... moekas värk mitmes keskkonnas juba mõned head aastad see kasutajakonto deaktiveerimine-kustutamine-jne. suwa 31. august 2018, kell 17:27 (EEST)

Vandalism IP-vahemikust 146.255.0.0/16[muuda lähteteksti]

Juba üle aasta sodib keegi järjekindlalt sellest IP-vahemikust. Soditakse erinevatelt IP-delt, osad IP-d on ka blokeeritud, aga kuna sodija on dünaamilise IP aadressiga, siis pole üksiku IP blokeerimisest suurt kasu. Sodimiste sarnasus näitab, et tegu on sama inimesega. Sodimiste infantiilne iseloom viitab, et tegu võib olla lapsega või lapsemeelsega. Tahan öelda, et vaadake teised ka palun seda vahemikku aeg-ajalt ja tühistage ta sodimisi: 146.255.0.0/16 kaastöö. See on lai vahemik 65 536 aadressiga, seda lihtsalt blokeerida ei saa. Sealt tuleb ka kasulikku kaastööd. Sodija muudatustel on seni alati olnud märgised "Mobiilimuudatus, Mobiiliveebi kaudu", see aitab teda muudest, kasulikest muudatustest eristada. Cumbril 6. august 2018, kell 13:07 (EEST)

Äkki siiski blokeeriks ära terve selle vahemiku? Seda asjalikku on ikka natuke liiga vähe seal. Tehku need inimesed kasutajakontod, kes muudatusi soovivad teha. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:48 (EEST)
Ei, kindlasti mitte. Enamik kaastööst on asjalik, vaid väga pisike osa on vandalism. See kasutaja samast vahemikust, kes siin viimasel ajal möllanud on, pole üldse vandaal, keda ma silmas pidasin. Et võiks nagu maha rahuneda. Cumbril (arutelu) 14. september 2018, kell 16:15 (EEST)

Arvude järjestus kategooriates[muuda lähteteksti]

Seni on kategooriates olnud näiteks artikkel "15. juuli" artiklist "5. juuli" vaikimisi eespool, kuna järjestamine käib esimese numbri järgi. (Seda saab muuta, kui lisada 5. juuli artiklis järjestusvõtmeks näiteks "05".) Nüüd on võimalus järjestada vaikimisi teistpidi, arvu väärtuse järgi. Ühtlasi on siis numbriga algavad pealkirjad koondatud alaossa "0–9", praeguse "0", "1",... "9" asemel. Panen ette sellele lahendusele üle minna. Pikne 23. august 2018, kell 15:20 (EEST)

Tundub igati mõistlik. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 16:16 (EEST)
Kui ei ole kategooriaid, mille juures vana süsteem paremini töötaks, siis on see hea plaan. - Melilac (arutelu) 23. august 2018, kell 16:23 (EEST)
irw, ja kui ma kunagi kirjutasin 05. august 201x siis mõned agarad parandasid seda, kas need lastehaigused on siis nüüd wikist kadund??? suwa 23. august 2018, kell 16:29 (EEST)
Kirjutada välislinkide alla 05. august vms on endiselt sobimatu ja kuulub likvideerimisele. Samuti ei puutu see kuidagi siinsesse teemasse. Ivo (arutelu) 23. august 2018, kell 17:45 (EEST)
@Suwa: 05.08.2018 sobib aga kui kuu on sõnaga, siis ei sobi. Elementaarne. Pikne ettepanekuga nõus. --Tiia (arutelu) 23. august 2018, kell 17:51 (EEST)
ja millise skriptiga siis neid viiteid sorditakse? suwa 23. august 2018, kell 20:17 (EEST)
"Lastehaigus" on kirjutada nulliga algavaid järgarve: 1. aprillil kirjutatuna 01.04. loetakse "nullesimesel nullneljandal", kui 1. aprilli kirjutada 1.4., siis loetakse "esimesel neljandal". Seepärast on hea, et selles nulliga algavas järjestuses on kord loodud. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2018, kell 01:02 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── kui nüüd püüda leida suht lollikindlat lahendust, siis senisest arutelust on väljajäänud selline võtete jada, mis välistaks 'meerikapärase kuupäeva esituse kasutamise ja sellest tulenevad hilisemad väärtõlgendused, s.t KK.PP.AAAA kui nr on <13, mis sellega ettevõtta? Lisaks võiks kohe kaaluda ka kuupäeva juures kasutatava kellaaja formaadi kokkuleppimist ja sortimist, kuna elu kiireneb, siis miski hetk käib kronoloogia minutilise täpsusega jne jne suwa 24. august 2018, kell 13:07 (EEST)


See on nüüd muudetud. Pikne 11. september 2018, kell 19:24 (EEST)

See artikkel...[muuda lähteteksti]

Palun kasutage:

Disambig gray.svg  See artikkel kirjeldab...

Mitte!

Disambig gray.svg  See artikkel räägib...

Artiklid ei räägi midagi, mis ajast artiklid räägivad!? Inimesed räägivad, Vikipeedia vahendab, tihti pullikaka teksti, olles meediumiks. Mulle antakse teada, et Vikipeedia ei tohiks isegi seletav olla — olgem vait, loeme ja kirjutame, vahime edasi. Boreaalane 1. september 2018, kell 00:38 (EEST)

Hea tähelepanek, aga halb soovitus, kuna kirjeldavad vaid üksikud (ütleks, et alates B- kategooriast) kvaliteetseimad artiklid. Ehk sobiks See artikkel on... ? - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 08:08 (EEST)
Artiklid ikka räägivad millestki. Nagu raamatudki. Adeliine 1. september 2018, kell 12:10 (EEST)
Millest räägib näiteks ÕS? Räägib ja kirjeldab on mõlemad sõnad, mis minu meelest stub-klassi artiklitele ei sobi. Sobiks defineerib, aga artikkel Andesiit enam ei defineeri, vaid räägib ning kirjeldab. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:06 (EEST)
Aga tegelikult usaldaks ma selles küsimuses kõige enam kasutajat Kuriuss ja tema seisukohta. - Melilac (arutelu) 1. september 2018, kell 13:08 (EEST)
Tänan, Melilac, usalduse eest! Minu arvates võib vabalt olla "see artikkel räägib sellest" või "see artikkel on selle kohta" (aga mitte "see artikkel on sellest") või "see artikkel on teemal". Varianti "see artikkel kirjeldab" ma päris maha ei laidaks, aga kindlasti ma seda ka ei eelistaks, kuna see on sellises kohas omane rohkem inglise keelele ("the article describes"), aga minu arvates mõistetakse eesti keeles kirjelduse all pigem põhiandmete laiendust. Meie artikleid määratleksin ma pigem teemade ülevaadetena, aga kummalisel kombel sõna "ülevaade" kasutamine kõnealuses lauses kisub kantseliitlikuks ("see artikkel annab ülevaate" – artikli personifitseerimine pole hea; "selles artiklis antakse ülevaade" – umbisikulise tegumoe kasutamine pole samuti hea). Samas juurdunud väljendiga "see artikkel räägib" oleme harjunud (ka ÕS tunnistab seda) ning selles sisalduvat artikli personifitseerimist ei peeta üldiselt kantseliidiks. Siin ei ole tegu reegliga, vaid aja jooksul keeles kujunenud kinnisväljendiga. Kuriuss 3. september 2018, kell 11:53 (EEST)
Tänan, Kuriuss, et kinnitasid minu aimdust, et kirjeldamine on põhiandmete laiendamine ja et see sobib vaid üksikutele eliitartiklitele. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 11:52 (EEST)
Võibolla sobib kasutada varianti "see artikkel on x-st", kuigi mulle meeldib praegune rohkem. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. september 2018, kell 13:18 (EEST)
Minu meelest ka praegune on parem. See "on" tundub ebaloomulik. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)
Seda kasutatakse mitmel pool, nii et määratletud praegune tegelikult puudub... - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:07 (EEST)
Kas pead silmas, et Vikipeedias? Siiski valdaval enamikul juhtudel on "räägib". Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)
Jah, näiteks artiklis Saka vald, aga ka mõnel pool mujal. Levikusageduse koha pealt ei oska ma kaasa rääkida. - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:55 (EEST)

ÕS-is on niisugune näide: "millest film räägib" või "millest filmis räägitakse", järelikult see on õige. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)

Mina saan sellest väljendist nii aru, et see tähendab 'selle artikli teema on', ja siin pole tähtis, kas artikkel on pikk või lühike. Andres (arutelu) 1. september 2018, kell 13:36 (EEST)


Mulle on teie endi poolt selgeks tehtud, et artikkel ei tohi (sic!) olla huvitav. Selle jaoks olevat blogid või enda meisterdatud koduleheküljed. Kas mitte sa, Adeliine, ise ei hoobelnud sellega korra. Seega ei ole ka siin sõna räägib kohane, see on liialt kõnekeelne. Parafraseerides: kui inimesed tahavadki rääkida ehk kõnetada, siis on neil võimalus välja anda oma raamatud või filmid. Vikipeedia ei esinda külasimmanit, ei paku selleks ka ainestikku. Sõna on (olema) on samuti väiklane, sest kui artiklit on juba kord alustatud, siis see ongi juba olemas. Olemus iseenesest ei ole seletuslik ega illustratiivne. Sõna mõtestab on jällegi liigfilosoofiline, hüpertroofne. Tunnen, et sõna kirjeldab on sõltumatu, kohane ja sobilik — ikkagi esitatakse kirjutatud teksti, mis tegelikkuses on infoajastule kohaselt kodeering. Vikipeedia peaks taotlema ortograafilisust ja põhinema tunnustatud ofitsiaalsusel. Ma loodan, et te näete vastuolusid. Eeldan, et nurgas nokistemise ja simmani ajad on läbi, ka meil on enda kultuur (kuulumata Euroopa hädiste sekka), mis vajab teadvustamist. Boreaalane 1. september 2018, kell 14:45 (EEST)

Väiklane pole on kohe kindlasti mitte, sobilik sõna oleks vast triviaalne. Ja kui ma oma naisele kirjeldan oma tööpäeva, ei tee ma seda kirjalikult, see sõna ei esitle kohe kindlasti kirjalikku teksti.- Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 09:14 (EEST)
Esiteks, taaskord, sõna pole on tõesti lihtlabane. Ma ei tõmmanud kirjeldamise ja kirjutamise vahele võrdlusmärki. Mõlemad sõnad algavad kirj- kujul, ju on selleks põhjust, sõnad ei teki üldiselt huupi. EKI seletab, et kirjeldamine tähendab: “jutustades v. kirjutades kellestki v. millestki ülevaadet v. pilti andma”. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)
Artikkel tohib huvitav olla küll, aga mitte liiga isikupärase stiiliga ega isiklike hinnangutega. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelukaastöö) .
No, mulle on konkreetselt lajatatud, et Vikipeedial ei ole huvitavusega mitte midagi pistmist, ei ole SEE koht. Samuti ei tohi möönda fakti, et Karjalas on boreaalsed olud, paksud metsad, soised järved, graniitkaljud ning et ameerikasoomlased harisid seal põllulappe, olles nõukogude revideerimise all. Tegu olevat originaaluurimusega. Hoolimata sellest, et üldteadmusele ei viidata. Ei tohi ka põhjendatult õiges kohas tõde avaldada, mis on EKI poolt kinnitatud, et nimi Suurbritannia on eesti keeles 1950. aastate sovetlik jäänuk. Olgem uhked Eesti üle! Ärgem imestagem, kui inglased-šotlased meie, kui nende arust KGB-jäänuki, poole pöörduvad; see on väga intrigeeriv. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)
Inimene räägib (me ei tea ühtegi teist looma, kes räägiks), essee mõtestab arutledes ning artikkel sõnastab kirjeldades. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)
See, et "räägib" on kõnekeelne, pole tõendatud. Sõnastikud seda ei ütle ja minu meelest see nii ei ole. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Andres (arutelukaastöö) .
Kas rääkimine POLE mitte oraalne väljendus ning suud ümbritsevate lihaste ja keelelihase töö? Kui räägitakse, siis kuulatakse, mitte ei loeta. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)
Kas kiri POLE mitte teatavat laadi rahvarõivaste muster? Aga mis on siis ümbrikusse pakendatud ja margiga varustatud tekstiga paberit sisaldav postisaadetis? - Melilac (arutelu) 2. september 2018, kell 21:26 (EEST)
Ma ei saa Su teistest argumentidest aru. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)
Ei peagi enam saama, minu kaastöö seoses Vikipeediaga lõppeb viimaks tänasest. Siin ei ole vaja enam midagi tõestada, mulle sai pilt selgeks ammu, nüüd on karikas ka täis. Eks aastate pärast, kui mõned teist veel elus on, hakkate mõne koha pealt väärtuseid ümber hindama. Võib-olla tuleb meeldegi, et kunagi sai midagi sellist kustutatud või isegi lausa hävitatud. Minu märkus, et selline tegevus on piiratus (idiootsus) vääris tsensuuri. Muuhulgas ei tohtivat isegi tsensuurist teada anda, ei ole SEE koht! 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Minu meelest tuleb kasutada kõige lihtsamat sõnastust ja hoiduda liigse ütlemisest. "On" oleks selles suhtes muidu parem küll, aga minu meelest on häda selles, et nii lihtsalt ei öelda, see ei ole hea eesti keel. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 09:21 (EEST)

Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. september 2018, kell 12:57 (EEST)
Vikipeedia on kõigile, samuti nagu Kaljulaid on IGA eestlase president. Vikipeediast peaks aru saama nii turumutt Tädi Maali, kontorirott Kaval Eneli (tööalaselt) ehk Vastik Eneli (eraeluliselt), digitaaltsaar Tige Andrus, väliseesti digitaalkeiser Toomas Hendrik, ärimees-pedofiil Onu Tom, lasnamäelane Maxima Toolik, seniilne Vana Vootele kui ka kolmene Pätt Juku ja viieline Pai Eliisa. Viimastele on vaja ka seletavat poolt, et haarata teemat. Mõnikord võivad nad asjalugusid ise paremini seletada, aga see on ju LUBAMATU. Näiteks ei kujuta paljud Karjalat ette. Aga, seda ei tohi ju iseloomustada. Teemasse ei ole vaja süveneda, peaasi, et artiklinumber on koos. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Vikipeedia on farss. Miljon+ on auhinnatud manipulatsioon. Vastuoluline, mitte Vaba Entsüklopeedia. Punkt. 2001:7D0:885A:FB80:3899:D0C2:FA46:7688 2. september 2018, kell 13:26 (EEST)

Vikipeedia žanr on entsüklopeedia. Entsüklopeediaartikkel ei ole populaarteaduslik artikkel, ei ole essee, ei ole arvustus jne. Igal žanril on oma vormi- ja stiilitunnused. Adeliine 2. september 2018, kell 14:10 (EEST)
Entsüklopeedia räägib? Et, targad räägivad, ülejäänud lugegu? 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:13 (EEST)
See teie entsüklopeedia kasutab artikleid, mis tähendab, et nendes on ruumi ka seoste jaoks, seletuseks, ridade vahedeks, kokkuvõttes ülevaatlikuks sisuks. Ma olen öelnud, et Vikipeedia ei ole Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ega Eesti Entsüklopeedia. Seal ei ole seda ruumi, mis on siin. Kui maha ei tohi kirjutada ja oma peaga samuti mõtelda ei tohi, siis peaks justkui olema ruumi põhjendatud alustel tekstiloomeks ja loogikaks. Mulle tehakse vaid selgeks, et seda ka ei ole vaja. Ju siis ei olegi midagi vaja.
80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)
Aga, olgu. Jookske omavahel amokki ja tantsige simmanit. Ajaraisk. 80.235.30.93 2. september 2018, kell 14:20 (EEST)
Lihtsalt–keeruliselt on seis selline, et miski osa vikis kirjutajaid arvavad, et nad juba teavad, kuidas selles inforuumis võiks käituda ja kui keski erineb, kas siis kirjastiililt või väljendamisel mahlakuselt, siis tihtipeale käitutakse nagu oleks keski miskit rünnanud ja tõmbutakse kaitsesse ja lajatatakse erinevusele võimalikult suure malakaga, hea, et mitte suuremakaliibrilise kuulipildujaga, ning tõrjutule tundub see tsensuuriga pitsitamisena, seejuures on adminnijad unustanud, mis on kaasamine ja koosotsustamine, mille tulemusena võidakse taluvuselt taanduda tosin aastat tagasi, mil siinsamas enne asjaga tutvumist lajatati, et suahiili keeles pole kahe ee-ga sõnu jne. Seega, võtke ja saage võimalusel kokku ühe laua taga ja arutage, kuidas saaks rahulikult ja töiselt koos edasikribada. jne jne :P suwa 2. september 2018, kell 17:29 (EEST)
Siin on juba pikalt kirjeldatud seda, et kuigi tähelepanek ei ole vale, siis igale poole sobivat sõna sellel kohal lihtsalt ei eksisteeri. Nii ei ole mitte mingit mõistlikku põhjust ümber tegema hakata tuhandeid artikleid. Eelkõige soovitan tutvuda kasutaja Kuriuss kommentaariga – tema on keeleasjades spetsialist.
Kallis IP-aadressi taha peituv kasutaja, sinu arvamine läheb jauramiseks kätte ära. Ise räägid küll, et Vikipeedia on kõigile ja kõigi oma, aga sa ei kuula vähimalgi määral teiste arvamust. Kuidas käib see teguviis kokku sinu arvamusega? Ivo (arutelu) 3. september 2018, kell 12:22 (EEST)

Original research[muuda lähteteksti]

On soov täiendada ühte artiklit, kuid selle kohta vajaminevat infot napib. Olen analüüsinud mitmeid allikaid ja loonud seisukoha, mis nähtavasti on õige. Kuid see on ju "original research" ja seega see sellisena Vikipeediasse kirja minna ei tohiks? Kuigi kogu selle arutluskäigu kohta on võimalik lausete järel korralikud viited lisada (koos selgitusega). Kuidas sellisel juhul käituma peaks? Tunduks ka narr, et keegi looks sellise asja pärast mõne tasuta blogi - lihtsalt selleks, et hiljem sellele siin viidata? Kuidas selliseid küsimusi lahendama peaks? Niimoodi tagasi mõeldes meenub vähemalt veel üks enda artikkel, kus võisin selle NOR reegli vastu eksida ... Njosnavelin (arutelu) 2. september 2018, kell 20:11 (EEST)

Hea lahendus võiks olla mustandi loomine ja siis kutsuda, nt siinsamas, selle arutelulehel avaldama arvamust, kas on piisavalt erapooletu, viidatud ja mitte algupärane uurimistöö. :) suwa 2. september 2018, kell 23:19 (EEST)
Minu meelest võib selle kohe põhiruumi panna. Eks siis saab arutada. Info jääb igal juhul alles. Andres (arutelu) 2. september 2018, kell 23:34 (EEST)
Kui ühest artiklist on jutt, siis miks selline kaarega küsimus? Artikli arutelus saab küsida, suurema tähelepanu saavutamiseks siinsamas üldises arutelus. Niisiis - infot napib aga allikate põhjal saab kujundada arvamuse, mis nähtavasti on õige? Minu meelest see ei kõla paljulubavalt. Tšuuba (arutelu) 3. september 2018, kell 05:53 (EEST)
Ei pea kohe kõige negatiivsemat eeldama. Pigem mõtlesin seda, et see ei pruugi olla ainus artikkel, mida sarnaselt ehk kunagi täiendada sooviks. Kuna tegemist on konkreetse koha ajalugu käsitleva teemaga, kus saaks viidata digitaalselt kättesaadavatele kaartidele ja ühele vanemale säilikule, siis poleks see otseselt ka arvamus. Eks seedin seda veidi ja mõtlen, kas on mõtet midagi sarnast Vikipeediasse lisada. Minu esimeses lõigus mainitud varasem artikkel on Krimmi holm, kus samuti lähtusin kättesaadavatest kaartidest - küllaltki algupärane uurimustöö sai ... Njosnavelin (arutelu) 3. september 2018, kell 09:16 (EEST)
Lihtsalt teema täiendusena: analoogsest olukorrast on juttu juhendis Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. september 2018, kell 13:04 (EEST)

Õigusvahemees[muuda lähteteksti]

Lõpetuseks, rahu kinnituseks palun, kuidas saaks MTÜ Wikimedia Eesti hulka arvata nn tegevat ombudsmani?

Mõelgem, see oleks inimene, kes looks sünergia Vikipeedia ja riigi-, ameti-, haridus- ja teadusasutuste vahel. Et, ilmnenud tähtmuudatusi ka ametlikult sisse viia, vermida ja juurutada, alustades reserveeritud diskursust. Vikipeedia on muutumas üha enam eesrindlikumaks, hoomates seda, mida meie teadus- ja kultuuriruum ei tunne, kuigi vajaks teadvustamist. Olen aru saanud, et Eesti Entsüklopeedia arendus on jäänud täiesti soiku, see on katkenud ja omadega läbi. Kirjutasin neile 2015. aastal, toetudes ladina keelele, et kui on olemas Möösia (Mœsia), siis samaväärne peaks olema Räätia (Rætia), mitte tõenäoliselt saksapärane Reetia. Vastust muidugi ei saabunud. Uurivad vikipedistid oma vahetus tegevuses ja laias haardes märkavad aina enam vastuolusid kui ka asjalugusid, mis kannavad meie mõistes näiteks aegunud tähendusi. Rekonstrueerimise ilmutamata ja teostamata jätmisel läheb siinne mõtteressurss paraku raisku. See kaotab ajas võimsuse, teadmus võib närbuda piiratusse, mitte progresseeruda. Vikipeedia on eelkõige orgaaniline kood, mis ennast pidevalt inimeste abil parandab. Koodikirjutajad teavad, et kui väikeseid vigasid alguses ei parandata, siis ajas võivad need muutuda ohjeldamatuteks ehk raskesti pööratavateks veamassideks. Ei ole ka Eesti Nõukogude Entsüklopeediast enam suurt midagi täheldada. See tähendab, et Vikipeedia peaks käesolevaga eestlastele olema ainuke tõsiselt võetav entsüklopeedia. See tähendab ka Tema sisu hoidlemist, mida te niigi teete. Kas on võimalik samuti luua eraldi üksus (arutelu lehekülg, midagi sellist), kus saab tähelepanekutest teada anda, nende olemust põhjapanevalt arutada. Näiteks, sõna Suurbritannia kätkeb endas sovetlikku kirjapilti ja Eesti Keele Instituut tunnistab seda. Kas on siis võimalik ajada asju sinna suunda, et tunnustada eestiaegset kirjapilti Suur-Britannia [lühenditena kui 1) Suur-Britannia ja Põhja-Iiri, või 2) Ühendkuningriik]? Ka Kreeka vääriks eesti keeles austavamat ja põhjendatud nimetust Hellas, norra keel seda kasutab. Parim näide, miks sellist inimest vaja oleks on see, et bioloogilised nimetused ladina keeles vajaksid kaalutletuid eestikeelseid vasteid. Neid on tuhandeid! Sest, siin ei tohiks neid välja mõtelda. Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus. Siinne mõttepinnas ei ole selle koha pealt kaugeltki veel viljakas, eelistatakse saasta ja kilde nii küpsusele kui ka veenvusele.

„[Kirjutasite meile: Palun teil võtta selge seisukoht! Kas eesti keeles on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi lühendnimi väikekodanlikult Suurbritannia või ikkagi selgelt Ühendkuningriik? Te olete viidanud erialakirjandusele, te ei võta muudatusi enne arvesse, kui need on levinud tunnustatud allikates. Euroopa Liidu ametlikes dokumentides kasutatakse eesti keeles nime Ühendkuningriik. Palun teilt ametlikku vastust, mille saan esitada Vikipeediale. Suurbritannia on kogu minu teadmuse juures pelgalt suursaar (millel asuvad maad: Inglismaa, Wales ning Šotimaa) või iganenud kuningriik (tänase eelkäija). Tänapäeval räägime me Ühendkuningriigist. Kui te viimast kinnitate, siis palun muuta vastavad märkmed KNABis ja kogu Eesti Keele Instituudi süsteemis. Kuidas teie arvate, kas ellu saab uuesti kutsuda kirjaviisi 'Suur-Britannia' (Great Britain) kasutamise? Mulle tundub kunagine keelekasutus rohkem põhjendatuna. 'Suurbritannia' näib kui sovetlik keelend. Mõelgem, milliseid nimetusi peaks kasutama meie vabariik ning diplomaatia?]

Olen Teiega nõus, et täpsem nimetus on Ühendkuningriik ja kirjapildilt sobiks paremini kirjutada Suur-Britannia, ent juba väljakujunenud nimekujusid niisama lihtsalt muuta ei õnnestu. Seda ei otsusta ka Eesti Keele Instituut, maanimede loendi on heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond koostöös mitmete asutustega, sh välisministeeriumiga (http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm).

Ühendkuningriik on siiski pigem diplomaatilisse suhtlusse sobiv nimi, tal puudub n-ö pärisnimeline osa, mis teda eristaks teistest riikidest. Kõige täpsem on muidugi täispikk nimetus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Paljudes keeltes on tavaks seda lühendada, piirdudes vaid esimese poolega (Suurbritannia). Wikipedia erikeelsete väljaannete pilt on siin päris kirev. Selle üle võib kindlasti vaielda, aga muidugi ametlikesse tekstidesse pelgalt Suurbritannia nime küll ei soovitaks, sest ta on selleks liiga ebatäpne. Olen näinud soomlaste soovitust kasutada maanimena (siinkohal eesti tõlkes) Suurbritannia ja Põhja-Iiri.

Mis puudutab Suurbritannia nime sidekriipsu, siis praegustel andmetel on see, jah, Nõukogude aja looming, esinedes esimest korda 1960. a ÕSis, kasutuses tõenäoliselt 1950. aastatest. Kuna tegemist on nii igapäevase nimega, siis selle muutuse tagasipööramine oleks üsna vaevaline.

Lugupidamisega

Peeter Päll

Eesti Keele Instituut“

80.235.30.93 3. september 2018, kell 23:52 (EEST)

Keelenõuande küsimus ja vastus on kopeeritud lehele Vikipeedia:Keelenõuanne. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2018, kell 11:10 (EEST)


"Ma lihtsalt ei poolda sellist olemust, kus Vikipeedia on fabritseeritud COPY/PASTE. Loogikal ja õiglastel tuletustel põhinev loome, kogu oma võlus ja valus, peaks olema silmnähtavalt kõrgem väärtus." Sel juhul võiks olla praktiline istuda maha suure paberipaki taha ja kirjutada autorile ilmselt teadaolevat Tõde ilmutav algupärane Teos, olgu see siis traktaat, esseekogu või midagi muud. Entsüklopeedia ei ole lihtsalt see žanr. Entsüklopeedia on teos, mis valmib kompilatsioonina teistest, usaldusväärsetest ja algupäraseid uurimusi sisaldavatest teostest, kuid ei koosne ise neist tarkadest uurimustest, vaid teeb üksnes lühikese kokkuvõtte, mis loodetavasti on laiale publikule arusaadav. Seepärast ei ole tema ülesanne ka eesti keelt uueks luua, vaid üksnes seda peegeldada. Maailmas on palju toredaid ja tarku algupäraseid raamatuid, mis kuulutavad Tõde ja kehtestavad uusi keelenorme, aga need ei ole entsüklopeediad. Nii et jõudu kirjatööks, eks me võime seda siis pärast avaldamist refereerida. --82.131.40.240 4. september 2018, kell 00:51 (EEST)::

Eelneva kasutaja kirjatöö oli siiski mitte selle kohta, et meie keele uueks looksime, vaid selle kohta, et MTÜ-l võiks olla isik, kes ärgitab vastavaid instantse probleemidega tegelema. Paraku on sellega kuis on... On rühmitusi, kes sellega tegelema peaks, aga pole ma viimaste aastate jooksul veel näinud, et tegeleks (ja vastavad erialased ained lähevad üha rohkem inglise keele peale üle), on rühmitusi, kes on koostööaltid ja siis pole mingeid MTÜ palgalisi esindajaid tarviski, ja siis on veel neid, kes kõhklevad, sest süstemaatika on praegu üsna muutuvas olukorras ja sa võid ladinakeelsele liiginimele õiget eestikeelset vastet hea hulk aega kaalutleda, aga kui uus geneetiline avastus selle rühma ära kaotab ja teise rühmaga liidab, oled sa tühja tööd teinud. - Melilac (arutelu) 4. september 2018, kell 08:46 (EEST)

ETIS-e lingid on katki[muuda lähteteksti]

https://www.etis.ee/CV/f89f640d-6379-4611-9e0b-974f44c89f1c asemel tuleb nüüd märkida CV/eesnimi_perenimi vms. Vaadake palun artiklitega tegelemisel viited üle. --kanakukk (arutelu) 4. september 2018, kell 20:40 (EEST).

Kas senistes kirjatükkides olevad viited käiakse miski botiga üle? suwa 4. september 2018, kell 20:44 (EEST)
See mall peaks kasutama Wikidata andmeid ja seal peaks olema asi korda tehtud (vist). Ehk artiklis võiks olla ainult {{ETIS}}. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)
Kuidas Wikidata andmetest linkide moodustamine täpitähtede jms mittestandardsete märkidega töötab? Aga nimekaimude puhul? --Ehitaja (arutelu) 8. september 2018, kell 17:01 (EEST)
Käib selle kaudu, et uuendame lingiinfo ainult Wikidatas. Artiklisse aga täislinki ei lisa ja laseme mallil selle Wikidatast võtta. Vikitarkvara toetab niikuinii kõikvõimalikke tähemärke. Ivo (arutelu) 8. september 2018, kell 19:00 (EEST)

Palun kustutage ümbersuunamis lk TOG, et saaksin sinna artikli alguse panna — Tog[muuda lähteteksti]

enne kui ilmad kurjaks lähevad..., aitäh!—Pietadè 8. september 2018, kell 12:16 (EEST)

Ei näe põhjust, artikli alguse saab niikuinii panna ja sellisel juhul on ilmselt ka suunamised vaja jätta. - Melilac (arutelu) 8. september 2018, kell 19:10 (EEST)
Muideks, "artikli algust" ei õnnestunud Tog-iga teha.
Ehk siis mina, ja mu AUahnus, ehk siis ümbersõnu, kui loon nt Muridele/Pitsudele jne kuudi (Koeratõug), siis tahan ka selle eest vastutada (Pitsude näitel, nt, võiks mõni neist minu asemel hr Suwa-t haugata... vt history alt)—Pietadè 8. september 2018, kell 20:23 (EEST)
Aa, sa tahtsid, et see oleks sinu poolt alustatud artiklite nimekirjas. Ainult et vahepeal jõudsid sa sinna oma kuuti ümber nurga hiilides ka (luues ilmselt teise nimega ja siis teisaldades)... - Melilac (arutelu) 9. september 2018, kell 08:28 (EEST)
Kui Sa tähelepanelikult uurid, siis oli asjade käik veidi teistviisi vildak, aga see pole maailmaloolise tähtsusega, usun et nõustud (olulisem oleks eestikeelsed standardid kuskilt üles leida (koeratõu kasti viited)). Muideks, täna tähistab Ukraina tankistide päeva, millal on EV tankistide päev???
Ei hiilinud.—Pietadè 9. september 2018, kell 08:50 (EEST)

Artikli teksti suures mahus arutelulehele kopeerimine[muuda lähteteksti]

See tuli jutuks hääletuste lehel. Pole hea, kui arutelulehele kopeeritakse suuri tekstimassiive. Kui arutelulehel on natuke arutelu ja suur lahmakas artikli teksti koos viidete ja vahepealkirjadega, siis on üsna ebamugav arutelu lugeda või edasi arendada. Pakun, et arutelulehele võiks panna maksimaalselt ühe keskmise tekstilõigu, kõik sellest pikem võiks minna Mustandi nimeruumi, kuhu arutelulehelt läheks link. Ma pole üheski teises vikis näinud kommet tervet artiklit arutelulehele kopeerida. Cumbril (arutelu) 10. september 2018, kell 22:09 (EEST)

Nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 10. september 2018, kell 22:22 (EEST)
Minu meelest piisab lingist redaktsioonile, kus materjal asus. Lingi juurde võib kirjutada, mis selle redaktsiooni juures täpsemalt huvi võiks pakkuda.
Mustandi nimeruum minu arusaamise järgi on tekstidele, millega töö käib. Inglise viki juhendis on nii öeldud ja seal kustutatakse üldjuhul mustandid, mis on seisma jäänud kauemaks kui kuus kuud (vt en:Wikipedia:Drafts). Lugejale, kes satub Vikipeediasse Google'i otsingu kaudu, pole arvatavasti ka kuigivõrd vahet, mis nimeruumis materjal asub, nii et sinna pagendamine ei muuda Vikipeedia sisusse puutuvalt kuigivõrd asja. Pikne 10. september 2018, kell 23:44 (EEST)
Nõus, aga kui artikkel ära kustutada, siis ei saa sellele linki panna. Cumbril (arutelu) 11. september 2018, kell 00:04 (EEST)
Mustandi nimeruumis oleva kirjutise alguses peaks olema mingi silmatorkav teade, et seda segadust vähemalt veidi vältida. Umbes nagu kasutajalehtede puhul on see mall ("See ei ole entsüklopeediaartikkel blabla"). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 11. september 2018, kell 00:16 (EEST)
Toon näite, kui võimaliku ebatäpsuse tõttu on suur tekstiosa arutelulehele paigutatud, näiteks siin: Arutelu:Viking Line. Selle teabe kontrollimine on aeganõudev ja nõuab allikate olemasolu. Olen sellega alustanud, aga pole rohkem aega leidnud. See on liiga väärtuslik, et lasta seda kustutada või kaotsi minna. Samuti on Andrese soovitusel arutelulehtedele pandud andmete uuendamisel eelmiste aastate andmed ettevõtete artiklites, nt Arutelu:Tallink, ka neid ei tohiks kaotsi ega kustutada lasta. Ssgreporter (arutelu) 11. september 2018, kell 00:59 (EEST)

Suuremahuline kopeerimine toimub niikuinii harva, nii et see vaevalt mingi suur probleem on. Ma ei leia ka, et see arutelulehe kasutamist märkimisväärselt raskendaks, kui see on eraldi pealkirja all. Sellisel kopeerimisel on muidugi alternatiive, aga minu meelest on kopeeritud teksti kasutaja jaoks kõige mugavam, kui see on arutelulehel. Andres (arutelu) 11. september 2018, kell 10:30 (EEST)

Aa, jah, kui tekst on pealkirjadega liigendatud, siis on tõesti arutelulehte ebamugav kasutada. Siis võib teksti paigutada ükskõik kuhu, kuhu arutelulehelt vastava selgitusega link viib. Andres (arutelu) 11. september 2018, kell 10:34 (EEST)

Eriti oodatud[muuda lähteteksti]

Tõdemus lehelt Oodatud leheküljed:

  • Jaan Hall ((201 linki)), sellenimelisi on palju², kes selle korda peaks tegema?—Pietadè 14. september 2018, kell 11:19 (EEST)
Nagu ikka. Aga täpselt ei saa praegu sotti, mis veel puudu jääb, sest "Lingid siia" ajakohastumine võtab veidi aega. Enamik viiteid on ju füüsikanobeli malli kaudu John L. Hallile, muid on väga vähe. --193.40.13.163 14. september 2018, kell 14:53 (EEST)
No ja nii ongi, kui on nt 136 215 tuhat viidet artiklitest Halli Jaanile (kes võib ehk olla u 150 eri (ja artikliväärilise) artikli staatuses) Jaani; mina lahendasin "lihtsamalt" ja võtsin järgmise konkreetse inimese.
Ma olen seda juba ammu-ammu öelnud: kui teed nt enwi-s artikli ja lingid seal-sees u 1000 ei võimalusega isikule, siis on sul automaatselt arutelulehel märge palvega parandada oma viga.—Pietadè 14. september 2018, kell 15:25 (EEST)

Adminnide käitumine[muuda lähteteksti]

Söandan oma u 54 790 redigeerimise alusel öelda/edastada, et etwi-s kipub mõne adminni käitumine tugevalt üle lubatud piiride minema, mõni (nt Pikne) kipub eneserahulduse saamiseks aiva kustutama, et teha kõik selliseks, nagu temale meeldib, sülitades ülejäänud keelte wikide kogemusele, siinsete wikilastega asju arutlemata (siin ju kõik lollid), mõni teine kustutab sisu, noh ei oskagi täpset põhjust lisada; lisaks, pean vajalikuks eemaldada juurdepääsust need adminnid, kes kasutavad nt selliseid väljendeid, nagu, "kui sa vait ei jää, siis blokeerin" jpm; see on õõvastav, vähemalt minule; ja, kuna tegemist ei ole nt belfi kommentaariruumi vms-ga, siis on selline käitumine reglementeeritult kõrvaldatav (access permits jne); olen vist midagi sarnast ka eelnevalt avaldanud. See siin on viimane, enne kui asi “kõrgemale” ehk tegelike otsustajateni läheb.
Ah ja, nt selliste kohta, nagu Pikne ja Oop (kes on vahetevahel ka aastaid eemal), on samuti reeglid, paigas, kehtestatud, samuti nende kohta, kes kuritarvitavad pöörduse õigusi (näide: kasutaja X lisab kommentaari, keegi võimalusi omav ja kasutada oskav vahetab X kasutaja Y kasutajaks jms) —Pietadè 14. september 2018, kell 14:17 (EEST)

kes kuritarvitavad pöörduse õigusi (näide: kasutaja X lisab kommentaari, keegi võimalusi omav ja kasutada oskav vahetab X kasutaja Y kasutajaks jms)
Kus seda tehtud on? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. september 2018, kell 14:29 (EEST)
Kui tegemist on nt nn poolsisehäkiga (nt mõni tegelane on jätnud turvaalased nõud-soovitused täitmata), egas see eriti muuda.—Pietadè 14. september 2018, kell 14:52 (EEST)
Hah-hah-haaa, esiteks ei ole see kuidagi avalikult aruteldav teema (à la, rindeteade: koordinaatidelt x,y avastasime ründe ja kõigile meie üksustele on antud käsk..., + Theresa May oli mu toas telekapurgis, kirjeldamas ühe riigi keemiarünnakut teise riigi vastu, hiljuti); lisaks, ma ei tee IGAST väärsusest kuvatõmmist, muu peale (linnulaulu kuulamine, elamine jms) kuluv aeg on minu jaoks olulisem. Pigem oli see mõeldud teadaandmisena, et "nad ei ole üksi",... ja ikka olla nii, et nagu "töö" nii ka "palk", kusjuures antud juhul on see viimane vähemalt kahemõõtmeline, hr Dostojevski vist kirjas „Kuritöö ja karistus“, loen läbi ja kirjan pikemalt (Peaksite niisiis teadma, et on olemas kaks võitlusviisi: üks seaduste, teine jõu abil; esimene on omane inimestele, teine loomadele; et aga esimesest sageli ei piisa, tuleb abi otsida teisest. Seetõttu peab valitseja oskama hästi kasutada nii inimest kui looma.).—Pietadè 14. september 2018, kell 14:48 (EEST)
Nagu tavaliselt, ei ole su jutust eriti täpselt aru saada, mida sa öelda tahad. Kas see on uue valimiskampaania algus, sa esitad end varsti adminiks ja püüad eelnevalt vastuhääletajaid kõrvaldada? Või on Pikne ja Oop sinu suhtes midagi uut kurja teinud? --193.40.13.163 14. september 2018, kell 15:16 (EEST)
Sama siit, copy paste: "ei ole su jutust eriti täpselt aru saada, mida sa öelda tahad." — mis see MINA siia puutun? Üldiselt, juba aastaid ühe Euroopa keskmes oleva sõja vahendajana, algas 2014; pikne ja oop, mõlemad kannavad käsu-täitjate tunnusjooni, minu meelest muidugist KAPO valdkond; lisaks need minu kohustused, mida ma ei tohi avaldada allkirjastatud vaikimiskohustuse all, mida ennastki ei tohi avaldada (io like this)...
Lisa: Tuleb n päeval kodanik Ivan Ivanov vaatama Kilulinna torne, mistulemusel nt 2 torni (president, pm) kaovad, ja, sõbralik (võin eksida, aga, u 100 000 kg/tonni? surnud eestlaste maiseid jäänuseid)14. september 2018, kell 15:54 (EEST)
Mul on ka endal äärmiselt halb tunne, ma ei ole(?) tahtnud kõrvaldada, aga, sellist/seda otsust ei tehta IIALGI INDIVIIDI TASEMEL;
"mõlemad kannavad käsu-täitjate tunnusjooni, minu meelest muidugist KAPO valdkond" - kuule, ausalt, mine maga välja. --82.131.40.240 14. september 2018, kell 17:58 (EEST)

Und on kõigil vaja, KAPOks ma muidugist ei nimetaks, pigem polpol-iks, minu 1. (2. ka, aga see seks) vanem "sooritas mu" (no kas pole tore keel) pärast "suurt" "sanatooriumi"puhkust karges kliimas (tuusiku pääl diagnoos § 58 1a); mis puudutab ainuisikulisi "troika" tasemel otsustusi siin, jään eelnevalt öeldu juurde (selle tõdemiseks pole vaja nt ca 10 a kestnud/kestvat purukainet/joobes olekut, pigem nt kõrvade ja nende vahelise ala kasutamist nt prillide kandmise kõrval ka a-ju kandmiseks/kasutamiseks (ma tõepoolest ei tea mahtu nt terabaitides, ega samaaegseid ühendusi jms)).—Pietadè 14. september 2018, kell 20:53 (EEST)
Ja, selline käitumine, kus kellelegi "antakse" "malk kätte", mida ta siis mingil ajal matsina kasutama/viibutama hakkab, on ...(...=täitke ise).—Pietadè 14. september 2018, kell 21:00 (EEST)

Pikse puhul viidi läbi usaldushääletus, milles jõuti tõdemuseni, et tema käitumisest on siiski pigem tulu kui kulu. Kui olukord on muutunud, ehk siis asi on kenasti näidetega varustatud jne. jne. ehk siis rahvale puust ette ja punaseks tehtud, ei ole keeldu minna katsele nr. 2. Oobi mainimene aga... no ei saand sotti mitte. Vaatasin viimaseid muudatusi: puha kategooriate värk, lisaks veel üks ÜLIHÄDAVAJALIK antivandalism, ehk siis pööras tagasi Hallsilma versioonis üleskutse... mis võis vabalt osaliselt olla üle-üleeelmise tulise arutelu ja kodanik anonüümiku pahameelepurske põhjuseks. - Melilac (arutelu) 15. september 2018, kell 08:29 (EEST)

Administraator võib küll hoiatada blokeerimise eest, kui rikutakse reegleid või muid häid tavasid või kui kasutaja tegevus on Vikipeediale muul moel pigem kahjulik, ning kui on näha, et heaga ei saa. Lihtsalt siin on hoiatamiseks harvem vajadust kui suuremates vikides. Hoiatama peaks muidugi enamvähem tsiviliseeritud moel ja mitte lihtsalt siis, kui arutelus öeldi midagi, millega administraator ei nõustu. Selle vastu siin loodetavasti viimasel ajal eksitud pole.

Seega, Pietadè, kuna sa oled siinkohal võtnud nõuks jätkata varasemat ebamääraste süüdistuste, otseste valesüüdistuste ja muu laimu kampaaniat, siis on võimalik, et edaspidi tuleb kaaluda sinu blokeerimist. Sinuga on oldud kannatlik. Kui tahes suur redigeerimiste arv ei peaks tähendama, et sul on õigus siinset õhustikku sedasi mürgitada ega seda et mina või teised peaks enda aadressil selliseid asju taluma.

Mis kustutamisse puutub, siis kustutasin praegu siin lehel ülalpool viite sinu mõttejuppidele ja lingikogule, mille oled pealkirjastanud kui "Poliitika ja võim". Sellepärast, et see ei puutu Vikipeediasse. Pikne 16. september 2018, kell 19:56 (EEST)

Artiklite illustreerimise ohtudest seenemürgituse näitel[muuda lähteteksti]

Seen, mida iirlased loodetavasti ei kasvata.

Seenehooaeg müriseb metsades. Otsisin veebist üht seent ja leidsin Commonsist ilusa pildi, mida kasutab üksainus lehekülg: Kasutaja:Doomerant/Iirimaa_põllumajandus. Seal illustreerib see teadet, et iirlastel on arenenud seenekasvatus. No muidu oleks kõik kena, ainult et see konkreetne seen on soomusmampel, mis väidetavalt tekitab alkoholiga koos tarbides mürgituse. Vanasti, kui kõik inimesed veel karsked olid, peeti söödavaks, aga tänapäeval enam ei. Nii et ma hästi ei usu, et iirlased neid massiliselt kasvatavad, eriti kui nende kuulsaid joomakombeid meenutada. Õnneks on leht kasutaja nimeruumi jäänud, aga väike ilus näide mõtlematu illustreerimise ohtudest on see küll. Oleme üldiselt pisut hoolikamad ja mõtleme järele, enne kui suvalise asjassepuutumatu pildi haarame, eks? Eriti seentega. ;) --82.131.40.240 15. september 2018, kell 22:38 (EEST)

Üsna lõbus leid, aitäh. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 16. september 2018, kell 23:57 (EEST)

„Tädi Alma ematus“[muuda lähteteksti]

Kuidas kogukond suhtub sellesse, kui võtaks infokastides kasutusele juba ammu "leiutatud" ja paljudes wikides kasutusel oleva "tehnika", et kõrvuti olevates lahtrites oleks line-height kompaktsem; praegu valdav tendents on kogu sisu panemine ühesuguse reavahega, mistulemusel on nt ühel real "Alma", sellele vastavas kõrvallahtris nt "TRÜ", ja järgmisele reale tuleb mater, mille kõrval on tühjus.—Pietadè 15. september 2018, kell 23:33 (EEST)

Leian, et ebavajalik ja muudab mallid koledaks, raskendades kohati ka lugemist. Liiga pikad read lühendatakse juba nagunii automaatselt. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. september 2018, kell 23:50 (EEST)
Mis rea kõrgusesse puutub, siis siin panid sa praegu infokastis pildiallkirja read üsna üksteise otsa. Seda ei peeta üldiselt heaks stiiliks, vaata nt [5] või guugelda ise. Ridade murdumine on teine asi. Pikne 16. september 2018, kell 19:56 (EEST)
Tänan osundamast! Peaks vaatama iwikidest, milline lähenemisviis on levinum.
Mis puudutab kasti veergudes olevaid kõrvuti lahtreid, siis arvan endiselt, et loetavuse huvides kõrvutiolevad lahtrid olema omavahel paremini seotud. „Kompaktkirjastamisel“ (DTP) peaks selle kohta ka reeglid kusagil olema.—Pietadè 16. september 2018, kell 20:14 (EEST)