Mine sisu juurde

Heinrich Göseken

Allikas: Vikipeedia

Heinrich Göseken vanem (13. aprill 1612 Hannover – 4. detsember (vkj 24. november) 1681 Kullamaa) oli saksa päritolu Eestimaa vaimulik kirja- ja keelemees.[1]

Heinrich Göseken õppis Rostocki ülikoolis. Ta oli aastatel 1634–1636 koduõpetaja Stockholmis, Stockholmi Püha Gertrudi kiriku saksa koguduse õpetaja ja õukonnapastori Johan Rothlöbeni[2] juures. Stockholmi pastor Rothlöbeni kaplanina tegutses ka endine Tartu Ülikooli heebrea keele ja usuteaduse professor Johann Weideling oma abikaasa Dorotheaga. Johann Weidling surma järel kihlus Tallinnast pärit Dorothea Weidling Heinrich Gösekeniga ning nad kolisid 1637. aastal Tallinna, kus elasid pruudi vanemad.[3]

Heinrich Göseken (1612–1681). Kujutis epitaafilt Kullamaalt.

Tallinna saabumise järel 1637. aastal tutvus ta Eestimaa superintendendi Nils (Nicolaus) Gaza ja Tallinna gümnaasiumi rektori Heinrich Vulpius vanema juures eesti keelega. Seejärel oli Kirbla (1638), Harju-Madise (1639–1641), Kullamaa Püha Johannese koguduse (1641–1681) pastor, Maa-Lääne praostkonna praost ja Tallinna Kuningliku Konsistooriumi assessor.[4]

Tema tähtsaim teos on 1660. aastal ilmunud põhjaeestimurdeline 547-leheküljeline käsiraamat "Manuductio ad Linguam Oesthonicam" ("Juhatus eesti keele õppimiseks"), mis sisaldab üle 9000-märksõnalise saksa-eesti sõnastiku, mis oli on Heinrich Stahli keeleõpetuse järel põhjaeesti keeles teine eesti keele õpik muulastele. Gösekeni sõnaraamat on meie sõnavara uurimisel asendamatu materjali- ja võrdlusallikas, ühtlasi üks huvipakkuvamaid eesti keele mälestisi 17. sajandist[5].

Pastor Heinrich Gösekeni mälestuseks on epitaaf (1681) ja ristpalk (1682) Kullamaa Püha Johannese kirikus Läänemaal.[6]

  • Esthnisches Gesangbuch
  • Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen praeceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Der Öhstnischen Sprache Liebhabern mitgetheilet Von HENRICO GÖSEKENIO, Hannovera-Brunsvigo, Der Christlichen Gemeine zu Goldenberg in der Wyck Pastore, der umbliegenden Land Kirchen Praeposito, und des Königl. Consistorij zu Reval ordinario Assessore., Reval : Adolph Simon, 1660 (Tõlkes: Eesti keele õpetus, mis sisaldab mitte ainult mõningaid juhatusi ja tähelepanekuid, vaid ka paljude saksa sõnade tõlke. Eesti keele huvilistele avaldanud Heinrich Göseken Hannover- Braunschweigist, Kullamaa kristliku koguduse pastor Läänemaal, ümberkaudsete maakirikute praost ja Tallinna Kuningliku Konsistooriumi korraline assessor. Tallinn, trükkinud ja kirjastanud Adolph Simon, gümnaasiumi trükkal, aastal 1660.) Andmed ESTERis Digitaalselt

Heinrich Göseken oli kolm korda abielus.[7]

Kõigepealt abiellus ta Stockholmis saksa koduõpetajaks olnud Tartu ülikooli erakorralise professori Johann Weidelingi (1603–1635) lese Dorothea Siegeliga (surnud 1650), kes oli Tallinna kaupmehe Martin Siegeli tütar. Abielust sündinud seitsmest lapsest sai poeg Heinrich Göseken nooremast (surnud 1705) Mihkli koguduse pastor.

Seejärel abiellus ta Magdalena von Howeniga (surnud 1672), kes oli Lümanda ja Itäsalme (Soomes; rootsi keeles Östersundom) mõisa pärushärra, rittmeister Heinrich von Howeni tütar. Abielust sündis kolm tütart, kellest keskmine tütar Gertrud abiellus Kuusalu Laurentsiuse koguduse pastori Johann Wolfgang Böckleriga.

Kolmas abikaasa oli Margaretha Judith von Berg, kes oli Kandla ja Jerometsa mõisniku Hans von Bergi tütar.

  1. ↑ "TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Göseken, Heinrich vanem". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2014. Vaadatud 23. novembril 2014.
  2. ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...2, 1755, lk.1047
  3. ↑ Raimo Raag, Kokkuvõte Raimo Raagi kõnest, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, nr. 9, 2 märts 2011
  4. ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, lk. 75-77 ; Napiersky, C. E., Beise, Theodor. Nachträge und Fortsetzung, Bd. 1. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1861, lk. 220.
  5. ↑ Aino Valmet, H. Gösekeni sõnaraamatust. Keel ja Kirjandus, 1960, nr 10, lk 612-617
  6. ↑ Kullamaa Püha Johannese kirik
  7. ↑ Friederich Konrad Gadebusch: Liefländische Bibliothek nach Alphabetischer Ordnung, 1, Riga: bey Johann Friedrich Hartnoch 1777, lk.436-444

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Heinrich_Göseken&oldid=6912560"