Vooruste ja pahede kataloogid
Vooruste ja pahede katalooge esineb uues testamendis kõigis Pauluse kirjades, välja arvatud 1. ja 2. kirjas tessalooniklastele ja kirjas Fileemonile.[1] Lisaks esineb lühikesi pahede loendeid ka Matteuse ja Markuse evangeeliumides ning Ilmutuse raamatus.[2]
Vooruste ja pahede kataloogid olid üldlevinud nähtus antiikaegses maailmas. Kataloogides eristati pahed ja patud, mida vältida ning voorused, mille poole püüelda.[2] Kreeka filosoofilises traditsioonis mõisted voorus (αρετή arete) ja pahe (κακία kakia) kirjeldasid kahte vastandliku käitumise kategooriat.[3] Lisaks kreeka traditsioonile leidub sarnaseid vastandlike katalooge näiteks varasest Lähis-Ida ja juudi kirjandusest. Seevastu vanas testamendis esineb ainult lühidaid vooruste katalooge, mis tavaliselt kirjeldavad Jumalat.[4] Pauluse kasutatud vooruste ja pahede kataloogid sarnanevad rohkem juudi kui kreeka traditsiooniga. Kreeka traditsioon pöörab rohkem tähelepanu individuaalsetele voorustele ja pahedele, aga juudi ja Pauluse tekstid keskenduvad voorustele ja pahedele, mis mõjutavad kogukonna elu.[1]
Vooruste ja pahede kataloogid täidavad uues testamendis mitmeid ülesandeid. Esiteks annavad kataloogid juhiseid kristlikuks eluks. Näiteks Pauluse kiri efeslastele on suunatud kogudusele, kus paljud liikmed olid alles hiljuti kristlaseks saanud. Pauluse õpetus räägib sellest, millest hoiduda, ja ühtlasi sellest, kuidas tuleb elada (Ef 4, 25-32). Ta lisab ka põhjendused.[5]
Teiseks annavad kataloogid juhiseid selleks, kuidas teha vahet õigel ja valel õpetajal (nt 2 Tim 2, 24-26). Samuti esitavad kataloogid juhiseid koguduseõpetaja käitumise kohta. Kolmandaks demonstreerivad kataloogid paganate patusust.[1] Vooruste ja pahede kataloogidel on kahesuunaline ülesanne. Need reguleerivad kristlaste ja koguduse sisemist elu. Samas vooruslik käitumine on väljaspool olevatele näide kristlikust elust.[1]
Vooruste kataloogid[muuda | muuda lähteteksti]
Pauluse kirjade vooruste kataloogid leiavad vaid vähe paralleele juudi kirjanduses, aga kreeka kirjanduses neid esineb rohkelt. Pauluse vooruste kataloogid sarnanevad kreeka tekstide omadele näiteks Pauluse kirjeldades piiskopi omadusi (1.Tim 3, 2-7). Mainitud voorused, näiteks kainus ja külalislahkus, esinevad ka kreeka kirjanduse kindrali voorusi kirjeldavates lõikudes.[1]
Kristlikud voorused, usk ja armastus, esitatakse 1. Timoteose kirjas (1.Tim 6:11).[1] Paulus peab eelkõige vooruseid "Vaimu viljaks". Esimeses kirjas Galaatlastele (Gal 5, 22-23) esineb tuntud nimekiri, kus Vaimu viljadena loetletakse näiteks rõõm, rahu ja ustavus.[6]
Pahede kataloogid[muuda | muuda lähteteksti]
Pahede katalooge on võimalik jagada kahte gruppi. Ühed kirjeldavad pattusid (nt Room 1, 29) ja teised patustajaid (nt Ilm 21,8). Mõned pahede kataloogid on kombinatsioon kahest eelnimetatud tüübist. Peamine erinevus pattude ja patustajate kataloogide vahel on see, et patustajate loendites on halb käitumine esitatud kui inimese permanentne iseloom. Pattude loendites tehakse aga rohkem vahet inimesel ja tema tegudel, mis jätab ruumi meeleparandusele.[3] Pauluse kirjades peetakse ebajumala teenimist paljude pahede algjuureks.[1]
Tähendus ja mõju[muuda | muuda lähteteksti]
Eelkõige on vooruste ja pahede kataloogid olulised varajase kristliku eetika mõistmiseks.[3] Kataloogidel on olnud ka tähtis roll hilisemas kristluses. Kolm teoloogilist voorust – usk, lootus, armastus – lisati platooniliste kardinaalvooruste hulka ja nii moodustati "seitse voorust". Nende vastandiks on paremini tuntud kataloog, seitse surmapattu, mille hulka kuuluvad näiteks uhkus, kadedus ja iha.[4]
Vooruste ja pahede katalooge on kasutatud ka seoses nii nimetatud kahe tee traditsiooniga (Two Ways tradition). Mõtteviisi aluseks on Matt 7,13-14, milles räägitakse laiast ja kitsast väravast. Lai värav avaneb avarale teele, mis viib hukatusse. Kitsa värava läbi minnakse ahtakesele teele, mis viib ellu. Kahe tee traditsioon on moraalne allegooria, milles voorused on need, mille poole püüdlemine on omane eluteele. Pahed aga on omased neile, kes kõnnivad mööda hukatuse teed.[3]
Vooruste ja pahede kataloogide kohta on öeldud, et nendes voorused ja pahed esitatakse välistena omadustena, mida on võimalik "peale kleepida". See omakorda on soodustanud legalismi. Jeesus aga rõhutab oma õpetustes inimese südant tegude allikana. Evangeeliumides vooruste ja pahede katalooge esineb vähe.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Dictionary of Paul and His Letters. Leicester: InterVarsity Press. 1993. Lk 963.
- ↑ 2,0 2,1 David Noel Freeman (jt), toim (1992). "Virtues/Vice lists (autor John T. Fitzgerald)". The Anchor Bible Dictionary:Volume 6. New York: Doubleday. Lk 857.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Katharine Doob Sakenfeld (jt), toim (2008). "Lists, ethical". The New Interpreters Dictionary of the Bible. Nashville: Abingdon Press. Lk 670.
- ↑ 4,0 4,1 David Noel Freeman (jt) (1992). "Virtues/Vice lists (autor John T. Fitzgerald)". The Anchor Bible Dictionary: Volume 6. New York: Doubleday. Lk 858.
- ↑ Albert Roost (1991). Apostel Paulus - Tema teoloogia peajooni ja juhiseid kristlikuks eluks. EELK Usuteaduslik instituut. Lk 114-115.
- ↑ 6,0 6,1 The Interpreter's Dictionary of the Bible. Nashville: Abingdon Press. 1962. Lk 139.