Ujumine olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Olümpiarõngad
Ujumine

Ujumine on olnud suveolümpiamängude programmis alates kaasaegsete olümpiamängude esmakordsest toimumisest 1896. aastal. Kergejõustiku kõrval on see ala, kus antakse kõige rohkem medaleid (34 võistlust 102-le medalile, mis anti välja viimastel olümpiamängudel 2016. aastal). See on ka ala, kus kergejõustiku kõrval on kõige rohkem osalejaid. Jagades viimasega võrreldes suuremat meediakajastust kui enamikku teisi olümpiaalasi, on võistluste ajal tähelepanu keskpunktis ujumine. Olümpiabasseinid on ka ajaloos mõne suure sportlase tuleku koht: ameeriklane Michael Phelps, kes tuli 2008. aastal kaheksa korda olümpiavõitjaks, on ajaloo edukaim spordimees samadel olümpiamängud võidetud olümpiatiitlite poolest. Olümpia ujumise tulemuslikkusele seavad aga väljakutse mõnikord dopingujuhtumid, mis on sporti raputanud alates 1970. aastatest.

Ajad on aastate jooksul pidevalt langenud paremate treeningtehnikate ja spordis toimunud uute arengute tõttu.

Esimesel neljal olümpial ei korraldatud võistlusi mitte basseinides, vaid pigem avavees (1896. aastal Vahemeri; 1900. aastal Seine; 1904, tehisjärv; 1906, Vahemeri). 1904. aasta olümpiamängude võistlused olid ainsad, mida tavapäraste meetrite asemel mõõdeti jardides. 100-meetrine bassein ehitati 1908. aasta olümpiamängude jaoks ja see asus põhistaadioni kergejõustikuväljaku keskel. 1912. aasta olümpiamängud, kus ujumine peeti Stockholmi sadamas, tähistasid elektrilise ajaarvestuse algust.

Meesujujad kandsid kuni 1940. aastateni kogu keha katvat ujumistrikood, mis nõudis vees rohkem pingutamist kui tänapäevased ujumisriided. Samuti on basseinide kujundus aastatega vähendanud tõmbejõudu. Mõned disaini kaalutlused võimaldavad vähendada ujumistakistust, muutes basseini kiiremaks. Nimelt: basseini nõuetekohane sügavus, lainete kõrvaldamine, voolude likvideerimine, suurenenud rajalaius, energiat neelavad võiduradade eraldused ja veerennid ning muude uuenduslike hüdrauliliste, akustiliste, valgustus- ja ujumisriiete kujundus.

1924. aasta suveolümpiamängud olid esimesed, kus kasutati tähistatud radadega 50-meetrist basseini. Vabaujumises pöörasid ujujad algselt basseini seintest, kuid sukeldumisplokid lisati 1936. aasta suveolümpiamängudel. Trummel- või klapppööre on üks ujumise pöördest, mida kasutatakse ujuja ujumissuuna muutmiseks ja see töötati välja 1950-ndatel. Ujumisprillid lubati esmakordselt 1976. aastal.

Liblikujumine lisati olümpiaprogrammi alles 1956. aastal. Varasemad reeglid lubasid liblikujumise stiili kasutada ka rinnuliujumise võistlustel. Pärast 1956. aastat, kui neid reegleid muudeti, sai liblikujumisest täielikult iseseisev ala.

Naistel lubati esimest korda pikem 800 meetri vabaltujumise distants 1968. aastal, mis oli naiste jaoks pikimaks distantsiks ujulas. Kuni selle ajani peeti naisi pikaajaliseks võistlusteks liiga õrnadena, ehkki meestel oli juba väga varajastest aastatest olnud 1500 meetri vabaujumine.

Nii mehed kui naised said 1968. aastal 200 meetri vabaujumise võistluse, andes sellega mõlema soo ujujatele 100–400 meetri pikkused vabaujumise distantsid.

Naiste vabaujumise 4x200 m teateujumine lisati olümpiamängude kavva esmakordselt 1996. aastal, olgugi et see distants oli olnud meeste kavas alates 1912. aastast. Kuuel olümpiaadil oli meestel kaks vabaujumise teateujumist, naistel aga ainult üks. Nüüd on mõlemale soole kaks teateujumist.

Kombineeritud 4 × 100 meetri teateujumist ei peetud meestele ega naistele kuni 1960. aastani, kuid sellest ajast alates on need jätkunud igal olümpiaadil. 2020. aasta suveolümpiamängude Tokyo ujumisprogrammi lisati 3 uut ala: 800 meetri vabaujumine meestele, 1500 meetri vabaujumine naistele ja segavõistkondade 4x100 m kompleksujumise. Selle tulemuses on jumises kavas 37 ala.

Alates 2008. aasta olümpiamängudest Pekingis võistlevad nii mehed kui naised avaveeujumises 10 km maratoni distantsil.

Olümpia ujumise edukaim riik on ülekaalukalt Ameerika Ühendriigid.

Eestlased olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpia Sportlased Koht Ala Tulemus
Rooma 1960 Veiko Siimar
Ulvi Voog
8. koht
8. koht
100 m selili
4x100 m vabalt
1.04,6
4.29,0
Moskva 1980 Ivar Stukolkin 12. koht - 3. koht 200 m vabalt - 400 m vabalt 1.53,44 - 3.53,95
Barcelona 1992 Indrek Sei
Ilmar Ojase
Marko Pachel
Aldo Suurväli
31. koht - 32. koht - 15. koht
20. koht - 30. koht - 15. koht
19. koht - 15. koht
30. koht - 15. koht
50 m vabalt - 100 m vabalt - 4x100 m kompleksi
100 m selili - 200 m selili - 4x100 m kompleksi
100 m rinnuli - 4x100 m kompleksi
100 m liblikat - 4x100 m kompleksi
23,68 - 51,47
57,08 - 2.05,76
1.03,40
55,78 - ( 3.46,87 )
Atlanta 1996 Indrek Sei 26. koht - 32. koht 50 m vabalt - 100 m vabalt 23,29 - 51,19
Sydney 2000 Indrek Sei
Raiko Pachel
Jana Kolukanova
Elina Partõka
29. koht - 43. koht
32. koht - 33. koht
16. koht
29. koht - 31. koht
50 m vabalt - 100 m vabalt
100 m rinnuli - 200 m rinnuli
50 m vabalt
100 m vabalt - 200 m vabalt
23,11 - 52,09
1.03,99 - 2.19,71
26,03
57,71 - 2.05,90
Ateena 2004 Danil Haustov
Aleksandr Baldin
Triin Aljand
Jana Kolukanova
Elina Partõka
49. koht - 37. koht
49. koht - 32. koht
26. koht
37. koht
28. koht
50 m vabalt - 100 m vabalt
100 m rinnuli - 200 m rinnuli
50 m vabalt
100 m vabalt
200 m vabalt
23,56 - 51,02
1.06,04 - 2.17,90
26,19
57,45
2.03,54
Peking 2008 Miko Mälberg
Danil Haustov
Vladimir Sidorkin
Andres Olvik
Martti Aljand
Martin Liivamägi
Triin Aljand
Elina Partõka
Anna-Liisa Põld
25. koht
51. koht
45. koht
40. koht
45. koht - 46. koht
35. koht
21. koht - 33. koht - 32. koht
28. koht
35. koht
50 m vabalt
100 m vabalt
200 m vabalt
200 m selili
100 m rinnuli - 200 m rinnuli
200 m kompleksi
50 m vabalt - 100 m vabalt - 100 m liblikat
200 m vabalt
400 m kompleksi
22,37
50,92
1.51,27
2.03,66
1.02,46 - 2.16,52
2.03,66
25,29 - 56,10 - 59,43
2.00,64
4.58,21
London 2012 Martin Liivamägi
Triin Aljand
29. koht - 25. koht
19. koht - 35. koht
100 m rinnuli - 200 m kompleksi
50 m vabalt - 100 m liblikat
1.01,57 - 2.01,09
25,33 - 1.00,43
Rio 2016 Martin Allikvee
Maria Romanjuk
33. koht
31. koht
200 m rinnuli
100 m rinnuli
2.13,66
1.09,49



Medalid[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. USA USA 246 172 135 553
2. Austraalia Austraalia 60 64 64 188
3. Saksa DV Saksa DV 38 32 22 92
4. Ungari Ungari 28 25 20 73
5. Jaapan Jaapan 22 26 32 80
6. Holland Holland 22 18 19 59
7. Suurbritannia Suurbritannia 16 28 30 74
8. Saksamaa Saksamaa 13 19 29 61
9. Hiina Hiina 13 19 11 43
10. NSVL NSVL 11 21 26 59
11. Rootsi Rootsi 9 15 14 38
12. Kanada Kanada 8 15 26 49
13. Prantsusmaa Prantsusmaa 8 15 20 43
14. Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik 6 6 6 18
15. Olympic flag.svg SRÜ 6 3 1 10
16. Venemaa Venemaa 5 5 9 23
17. Itaalia Itaalia 5 5 12 22
18. Ukraina Ukraina 4 2 1 7
19. Flag of Germany.svg Saksa FV 3 5 14 22
20. Taani Taani 3 5 6 14
21. Rumeenia Rumeenia 3 2 4 9
22 Iirimaa Iirimaa 3 0 1 4
23. Zimbabwe Zimbabwe 2 4 1 7
24. Flag of Australasian team for Olympic games.svg Australaasia 2 3 3 8
25. Hispaania Hispaania 2 2 4 8
26. Uus-Meremaa Uus-Meremaa 2 1 3 6
27. Tuneesia Tuneesia 2 0 1 3
28. Austria Austria 1 6 5 12
29. German Olympic flag (1959-1968).svg Saksamaa ühendatud võistkond 1 5 6 12
30. Brasiilia Brasiilia 1 4 9 14
31. Kreeka Kreeka 1 4 3 8
32. Poola Poola 1 3 2 6
33. Lõuna-Korea Lõuna-Korea 1 3 0 4
34. Belgia Belgia 1 2 2 5
35. Costa Rica Costa Rica 1 1 2 4
36. Argentina Argentina 1 1 1 3
Bulgaaria Bulgaaria 1 1 1 3
38. Jugoslaavia Jugoslaavia 1 1 0 2
39. Mehhiko Mehhiko 1 0 1 2
Suriname Suriname 1 0 1 2
41. Kasahstan Kasahstan 1 0 0 1
Leedu Leedu 1 0 0 1
Singapur Singapur 1 0 0 1
44. Valgevene Valgevene 0 2 1 3
45. Slovakkia Slovakkia 0 2 0 2
46. Soome Soome 0 1 3 4
47. Kuuba Kuuba 0 1 1 2
Norra Norra 0 1 1 2
49. Horvaatia Horvaatia 0 1 0 1
Serbia Serbia 0 1 0 1
Sloveenia Sloveenia 0 1 0 1
52. Filipiinid Filipiinid 0 0 2 2
53. Šveits Šveits 0 0 1 1
Trinidad ja Tobago Trinidad ja Tobago 0 0 1 1
Venezuela Venezuela 0 0 1 1
Kokku 55 riiki 559 557 558 1674

Edukamad ujujad olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Sportlane Riik Aastad Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Michael Phelps USA USA 2004-2016 23 3 2 28
2. Mark Spitz USA USA 1968-1972 9 1 1 11
3. Jenny Thompson USA USA 1992-2004 8 3 1 12
4. Matt Biondi USA USA 1984-1992 8 2 1 11
5. Ryan Lochte USA USA 2004-2016 6 3 3 12
6. Kristin Otto Saksa DV Saksa DV 1988 6 0 0 6
Amy Van Dyken USA USA 1996-2000 6 0 0 6
7. Gary Hall Jr. USA USA 1996-2004 5 3 2 10
8. Ian Thorpe Austraalia Austraalia 2000-2004 5 3 1 9
9. Aaron Peirsol USA USA 2000-2008 5 2 0 7
10. Krisztina Egerszegi Ungari Ungari 1988-1996 5 1 1 7
11. Don Schollander USA USA 1964-1968 5 1 0 6
12. Johnny Weissmuller USA USA 1924-1928 5 0 0 5
13. Aleksander Popov Venemaa Venemaa 1992-2000 4 5 0 9
14. Dara Torres USA USA 1984-2008 4 4 4 12
15. Dawn Fraser Austraalia Austraalia 1956-1964 4 4 0 8
Kornelia Ender Saksa DV Saksa DV 1972-1976 4 4 0 8
17. Roland Matthes Saksa DV Saksa DV 1968-1976 4 2 2 8
Inge de Bruijn Holland Holland 2000-2004 4 2 2 8
19. Charles Daniels USA USA 1904-1908 4 1 2 7
20. Murray Rose Austraalia Austraalia 1956-1960 4 1 1 6
21. John Naber USA USA 1976 4 1 0 5
22. Janet Evans USA USA 1988-1992 4 1 0 5
Jana Klotškova Ukraina Ukraina 2000-2004 4 1 0 5
24. Jon Olsen USA USA 1992-1996 4 0 1 5
25. Vladimir Salnikov NSVL NSVL 1980-1988 4 0 0 4
Tamás Darnyi Ungari Ungari 1988-1992 4 0 0 4

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]