Ujumine olümpiamängudel
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2020) |
Ujumine on olnud suveolümpiamängude programmis alates kaasaegsete olümpiamängude esmakordsest toimumisest 1896. aastal. Kergejõustiku kõrval on see ala, kus antakse välja kõige rohkem medaleid (34 võistlust 102 medalile, mis anti välja viimastel olümpiamängudel 2016. aastal). See on ka ala, kus kergejõustiku kõrval on kõige rohkem osalejaid ja mis saab samuti suurt meediakajastust.
Olümpiabasseinid on ka ajaloos mõne suure sportlase tuleku koht: ameeriklane Michael Phelps, kes tuli 2008. aastal kaheksa korda olümpiavõitjaks, on ajaloo edukaim spordimees samadel olümpiamängud võidetud olümpiatiitlite poolest. Olümpia ujumise tulemuslikkusele seavad aga väljakutse mõnikord dopingujuhtumid, mis on sporti raputanud alates 1970. aastatest.
Ajad on aastate jooksul pidevalt paranenud tänu parematele treeningutehnikatele ja spordis toimunud arengule.
Esimesel neljal olümpial ei korraldatud võistlusi mitte basseinides, vaid pigem avavees (1896. aastal Vahemeri; 1900. aastal Seine; 1904, tehisjärv; 1906, Vahemeri). 1904. aasta olümpiamängude võistlused olid ainsad, mida tavapäraste meetrite asemel mõõdeti jardides. 100-meetrine bassein ehitati 1908. aasta olümpiamängude jaoks ja see asus põhistaadioni kergejõustikuväljaku keskel. 1912. aasta olümpiamängud, kus ujumine peeti Stockholmi sadamas, tähistasid elektrilise ajaarvestuse algust.
Meesujujad kandsid kuni 1940. aastateni kogu keha katvat ujumistrikood, mis nõudis vees rohkem pingutamist kui tänapäevased ujumisriided. Samuti on basseinide kujundus aastatega vähendanud tõmbejõudu. Mõned disaini kaalutlused võimaldavad vähendada ujumistakistust, muutes basseini kiiremaks. Nimelt: basseini nõuetekohane sügavus, lainete kõrvaldamine, voolude likvideerimine, suurenenud rajalaius, energiat neelavad võiduradade eraldused ja veerennid ning muude uuenduslike hüdrauliliste, akustiliste, valgustus- ja ujumisriiete kujundus.
1924. aasta suveolümpiamängud olid esimesed, kus kasutati tähistatud radadega 50-meetrist basseini. Vabaujumises pöörasid ujujad algselt basseini seintest, kuid sukeldumisplokid lisati 1936. aasta suveolümpiamängudel. Trummel- või klapppööre on üks ujumise pöördest, mida kasutatakse ujuja ujumissuuna muutmiseks ja see töötati välja 1950-ndatel. Ujumisprillid on lubatud alates 1976. aasta olümpiamängudest.
Liblikujumine lisati olümpiaprogrammi alles 1956. aastal. Varasemad reeglid lubasid liblikujumise stiili kasutada ka rinnuliujumise võistlustel. Pärast 1956. aastat, kui neid reegleid muudeti, sai liblikujumisest täielikult iseseisev ala.
Naistel lubati esimest korda pikem 800 meetri vabaltujumise distants 1968. aastal, mis oli naiste jaoks pikimaks distantsiks ujulas. Kuni selle ajani peeti naisi pikaajaliseks võistlusteks liiga õrnadena, ehkki meestel oli juba väga varajastest aastatest olnud 1500 meetri vabaujumine.
Nii mehed kui naised said 1968. aastal 200 meetri vabaujumise võistluse, andes sellega mõlema soo ujujatele 100–400 meetri pikkused vabaujumise distantsid.
Naiste vabaujumise 4x200 m teateujumine lisati olümpiamängude kavva 1996. aastal, olgugi et see distants oli olnud meeste kavas alates 1912. aastast. Kuuel olümpiaadil oli meestel kaks vabaujumise teateujumist, naistel aga ainult üks. Nüüd on mõlemale soole kaks teateujumist.
Kombineeritud 4 × 100 meetri teateujumist ei peetud meestele ega naistele kuni 1960. aastani, kuid sellest ajast alates on need jätkunud igal olümpiaadil. 2020. aasta suveolümpiamängude Tokyo ujumisprogrammi lisati 3 uut ala: 800 meetri vabaujumine meestele, 1500 meetri vabaujumine naistele ja segavõistkondade 4x100 m kompleksujumise. Selle tulemuses on jumises kavas 37 ala.
Alates 2008. aasta olümpiamängudest Pekingis võistlevad nii mehed kui naised avaveeujumises 10 km maratoni distantsil.
Olümpia ujumise edukaim riik on ülekaalukalt olnud Ameerika Ühendriigid.
Eestlased olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]
Olümpia | Sportlased | Koht | Ala | Tulemus |
---|---|---|---|---|
Rooma 1960 | Veiko Siimar Ulvi Voog |
8. koht 8. koht |
100 m selili 4x100 m vabalt |
1.04,6 4.29,0 |
Moskva 1980 | Ivar Stukolkin | 12. koht - 3. koht | 200 m vabalt - 400 m vabalt | 1.53,44 - 3.53,95 |
Barcelona 1992 | Indrek Sei Ilmar Ojase Marko Pachel Aldo Suurväli |
31. koht - 32. koht - 15. koht 20. koht - 30. koht - 15. koht 19. koht - 15. koht 30. koht - 15. koht |
50 m vabalt - 100 m vabalt - 4x100 m kompleksi 100 m selili - 200 m selili - 4x100 m kompleksi 100 m rinnuli - 4x100 m kompleksi 100 m liblikat - 4x100 m kompleksi |
23,68 - 51,47 57,08 - 2.05,76 1.03,40 55,78 - ( 3.46,87 ) |
Atlanta 1996 | Indrek Sei | 26. koht - 32. koht | 50 m vabalt - 100 m vabalt | 23,29 - 51,19 |
Sydney 2000 | Indrek Sei Raiko Pachel Jana Kolukanova Elina Partõka |
29. koht - 43. koht 32. koht - 33. koht 16. koht 29. koht - 31. koht |
50 m vabalt - 100 m vabalt 100 m rinnuli - 200 m rinnuli 50 m vabalt 100 m vabalt - 200 m vabalt |
23,11 - 52,09 1.03,99 - 2.19,71 26,03 57,71 - 2.05,90 |
Ateena 2004 | Danil Haustov Aleksandr Baldin Triin Aljand Jana Kolukanova Elina Partõka |
49. koht - 37. koht 49. koht - 32. koht 26. koht 37. koht 28. koht |
50 m vabalt - 100 m vabalt 100 m rinnuli - 200 m rinnuli 50 m vabalt 100 m vabalt 200 m vabalt |
23,56 - 51,02 1.06,04 - 2.17,90 26,19 57,45 2.03,54 |
Peking 2008 | Miko Mälberg Danil Haustov Vladimir Sidorkin Andres Olvik Martti Aljand Martin Liivamägi Triin Aljand Elina Partõka Anna-Liisa Põld |
25. koht 51. koht 45. koht 40. koht 45. koht - 46. koht 35. koht 21. koht - 33. koht - 32. koht 28. koht 35. koht |
50 m vabalt 100 m vabalt 200 m vabalt 200 m selili 100 m rinnuli - 200 m rinnuli 200 m kompleksi 50 m vabalt - 100 m vabalt - 100 m liblikat 200 m vabalt 400 m kompleksi |
22,37 50,92 1.51,27 2.03,66 1.02,46 - 2.16,52 2.03,66 25,29 - 56,10 - 59,43 2.00,64 4.58,21 |
London 2012 | Martin Liivamägi Triin Aljand |
29. koht - 25. koht 19. koht - 35. koht |
100 m rinnuli - 200 m kompleksi 50 m vabalt - 100 m liblikat |
1.01,57 - 2.01,09 25,33 - 1.00,43 |
Rio 2016 | Martin Allikvee Maria Romanjuk |
33. koht 31. koht |
200 m rinnuli 100 m rinnuli |
2.13,66 1.09,49 |
Medalid[muuda | muuda lähteteksti]
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | ![]() |
246 | 172 | 135 | 553 |
2. | ![]() |
60 | 64 | 64 | 188 |
3. | ![]() |
38 | 32 | 22 | 92 |
4. | ![]() |
28 | 25 | 20 | 73 |
5. | ![]() |
22 | 26 | 32 | 80 |
6. | ![]() |
22 | 18 | 19 | 59 |
7. | ![]() |
16 | 28 | 30 | 74 |
8. | ![]() |
13 | 19 | 29 | 61 |
9. | ![]() |
13 | 19 | 11 | 43 |
10. | ![]() |
11 | 21 | 26 | 59 |
11. | ![]() |
9 | 15 | 14 | 38 |
12. | ![]() |
8 | 15 | 26 | 49 |
13. | ![]() |
8 | 15 | 20 | 43 |
14. | ![]() |
6 | 6 | 6 | 18 |
15. | ![]() |
6 | 3 | 1 | 10 |
16. | ![]() |
5 | 5 | 9 | 23 |
17. | ![]() |
5 | 5 | 12 | 22 |
18. | ![]() |
4 | 2 | 1 | 7 |
19. | ![]() |
3 | 5 | 14 | 22 |
20. | ![]() |
3 | 5 | 6 | 14 |
21. | ![]() |
3 | 2 | 4 | 9 |
22 | ![]() |
3 | 0 | 1 | 4 |
23. | ![]() |
2 | 4 | 1 | 7 |
24. | ![]() |
2 | 3 | 3 | 8 |
25. | ![]() |
2 | 2 | 4 | 8 |
26. | ![]() |
2 | 1 | 3 | 6 |
27. | ![]() |
2 | 0 | 1 | 3 |
28. | ![]() |
1 | 6 | 5 | 12 |
29. | ![]() |
1 | 5 | 6 | 12 |
30. | ![]() |
1 | 4 | 9 | 14 |
31. | ![]() |
1 | 4 | 3 | 8 |
32. | ![]() |
1 | 3 | 2 | 6 |
33. | ![]() |
1 | 3 | 0 | 4 |
34. | ![]() |
1 | 2 | 2 | 5 |
35. | ![]() |
1 | 1 | 2 | 4 |
36. | ![]() |
1 | 1 | 1 | 3 |
![]() |
1 | 1 | 1 | 3 | |
38. | ![]() |
1 | 1 | 0 | 2 |
39. | ![]() |
1 | 0 | 1 | 2 |
![]() |
1 | 0 | 1 | 2 | |
41. | ![]() |
1 | 0 | 0 | 1 |
![]() |
1 | 0 | 0 | 1 | |
![]() |
1 | 0 | 0 | 1 | |
44. | ![]() |
0 | 2 | 1 | 3 |
45. | ![]() |
0 | 2 | 0 | 2 |
46. | ![]() |
0 | 1 | 3 | 4 |
47. | ![]() |
0 | 1 | 1 | 2 |
![]() |
0 | 1 | 1 | 2 | |
49. | ![]() |
0 | 1 | 0 | 1 |
![]() |
0 | 1 | 0 | 1 | |
![]() |
0 | 1 | 0 | 1 | |
52. | ![]() |
0 | 0 | 2 | 2 |
53. | ![]() |
0 | 0 | 1 | 1 |
![]() |
0 | 0 | 1 | 1 | |
![]() |
0 | 0 | 1 | 1 | |
Kokku 55 riiki | 559 | 557 | 558 | 1674 |
Edukamad ujujad olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]
Koht | Sportlane | Riik | Aastad | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|---|---|
1. | Michael Phelps | ![]() |
2004-2016 | 23 | 3 | 2 | 28 |
2. | Mark Spitz | ![]() |
1968-1972 | 9 | 1 | 1 | 11 |
3. | Jenny Thompson | ![]() |
1992-2004 | 8 | 3 | 1 | 12 |
4. | Matt Biondi | ![]() |
1984-1992 | 8 | 2 | 1 | 11 |
5. | Ryan Lochte | ![]() |
2004-2016 | 6 | 3 | 3 | 12 |
6. | Kristin Otto | ![]() |
1988 | 6 | 0 | 0 | 6 |
Amy Van Dyken | ![]() |
1996-2000 | 6 | 0 | 0 | 6 | |
7. | Gary Hall Jr. | ![]() |
1996-2004 | 5 | 3 | 2 | 10 |
8. | Ian Thorpe | ![]() |
2000-2004 | 5 | 3 | 1 | 9 |
9. | Aaron Peirsol | ![]() |
2000-2008 | 5 | 2 | 0 | 7 |
10. | Krisztina Egerszegi | ![]() |
1988-1996 | 5 | 1 | 1 | 7 |
11. | Don Schollander | ![]() |
1964-1968 | 5 | 1 | 0 | 6 |
12. | Johnny Weissmuller | ![]() |
1924-1928 | 5 | 0 | 0 | 5 |
13. | Aleksander Popov | ![]() |
1992-2000 | 4 | 5 | 0 | 9 |
14. | Dara Torres | ![]() |
1984-2008 | 4 | 4 | 4 | 12 |
15. | Dawn Fraser | ![]() |
1956-1964 | 4 | 4 | 0 | 8 |
Kornelia Ender | ![]() |
1972-1976 | 4 | 4 | 0 | 8 | |
17. | Roland Matthes | ![]() |
1968-1976 | 4 | 2 | 2 | 8 |
Inge de Bruijn | ![]() |
2000-2004 | 4 | 2 | 2 | 8 | |
19. | Charles Daniels | ![]() |
1904-1908 | 4 | 1 | 2 | 7 |
20. | Murray Rose | ![]() |
1956-1960 | 4 | 1 | 1 | 6 |
21. | John Naber | ![]() |
1976 | 4 | 1 | 0 | 5 |
22. | Janet Evans | ![]() |
1988-1992 | 4 | 1 | 0 | 5 |
Jana Klotškova | ![]() |
2000-2004 | 4 | 1 | 0 | 5 | |
24. | Jon Olsen | ![]() |
1992-1996 | 4 | 0 | 1 | 5 |
25. | Vladimir Salnikov | ![]() |
1980-1988 | 4 | 0 | 0 | 4 |
Tamás Darnyi | ![]() |
1988-1992 | 4 | 0 | 0 | 4 |