Ujumine olümpiamängudel

Ujumine on olnud suveolümpiamängude programmis alates kaasaegsete olümpiamängude esmakordsest toimumisest 1896. aastal. Kergejõustiku kõrval on see ala, kus antakse välja kõige rohkem medaleid (34 võistlust 102 medalile, mis anti välja viimastel olümpiamängudel 2016. aastal). See on ka ala, kus kergejõustiku kõrval on kõige rohkem osalejaid ja mis saab samuti suurt meediakajastust.

Olümpiabasseinid on ka ajaloos mõne suure sportlase tuleku koht: ameeriklane Michael Phelps, kes tuli 2008. aastal kaheksa korda olümpiavõitjaks, on ajaloo edukaim spordimees samadel olümpiamängud võidetud olümpiatiitlite poolest. Olümpia ujumise tulemuslikkusele seavad aga väljakutse mõnikord dopingujuhtumid, mis on sporti raputanud alates 1970. aastatest.

Ajad on aastate jooksul pidevalt paranenud tänu parematele treeningutehnikatele ja spordis toimunud arengule.

Esimesel neljal olümpial ei korraldatud võistlusi mitte basseinides, vaid pigem avavees (1896. aastal Vahemeri; 1900. aastal Seine; 1904, tehisjärv; 1906, Vahemeri). 1904. aasta olümpiamängude võistlused olid ainsad, mida tavapäraste meetrite asemel mõõdeti jardides. 100-meetrine bassein ehitati 1908. aasta olümpiamängude jaoks ja see asus põhistaadioni kergejõustikuväljaku keskel. 1912. aasta olümpiamängud, kus ujumine peeti Stockholmi sadamas, tähistasid elektrilise ajaarvestuse algust.

Meesujujad kandsid kuni 1940. aastateni kogu keha katvat ujumistrikood, mis nõudis vees rohkem pingutamist kui tänapäevased ujumisriided. Samuti on basseinide kujundus aastatega vähendanud tõmbejõudu. Mõned disaini kaalutlused võimaldavad vähendada ujumistakistust, muutes basseini kiiremaks. Nimelt: basseini nõuetekohane sügavus, lainete kõrvaldamine, voolude likvideerimine, suurenenud rajalaius, energiat neelavad võiduradade eraldused ja veerennid ning muude uuenduslike hüdrauliliste, akustiliste, valgustus- ja ujumisriiete kujundus.

1924. aasta suveolümpiamängud olid esimesed, kus kasutati tähistatud radadega 50-meetrist basseini. Vabaujumises pöörasid ujujad algselt basseini seintest, kuid sukeldumisplokid lisati 1936. aasta suveolümpiamängudel. Trummel- või klapppööre on üks ujumise pöördest, mida kasutatakse ujuja ujumissuuna muutmiseks ja see töötati välja 1950-ndatel. Ujumisprillid on lubatud alates 1976. aasta olümpiamängudest.

Liblikujumine lisati olümpiaprogrammi alles 1956. aastal. Varasemad reeglid lubasid liblikujumise stiili kasutada ka rinnuliujumise võistlustel. Pärast 1956. aastat, kui neid reegleid muudeti, sai liblikujumisest täielikult iseseisev ala.

Naistel lubati esimest korda pikem 800 meetri vabaltujumise distants 1968. aastal, mis oli naiste jaoks pikimaks distantsiks ujulas. Kuni selle ajani peeti naisi pikaajaliseks võistlusteks liiga õrnadena, ehkki meestel oli juba väga varajastest aastatest olnud 1500 meetri vabaujumine.

Nii mehed kui naised said 1968. aastal 200 meetri vabaujumise võistluse, andes sellega mõlema soo ujujatele 100–400 meetri pikkused vabaujumise distantsid.

Naiste vabaujumise 4x200 m teateujumine lisati olümpiamängude kavva 1996. aastal, olgugi et see distants oli olnud meeste kavas alates 1912. aastast. Kuuel olümpiaadil oli meestel kaks vabaujumise teateujumist, naistel aga ainult üks. Nüüd on mõlemale soole kaks teateujumist.

Kombineeritud 4 × 100 meetri teateujumist ei peetud meestele ega naistele kuni 1960. aastani, kuid sellest ajast alates on need jätkunud igal olümpiaadil. 2020. aasta suveolümpiamängude Tokyo ujumisprogrammi lisati 3 uut ala: 800 meetri vabaujumine meestele, 1500 meetri vabaujumine naistele ja segavõistkondade 4x100 m kompleksujumise. Selle tulemuses on jumises kavas 37 ala.

Alates 2008. aasta olümpiamängudest Pekingis võistlevad nii mehed kui naised avaveeujumises 10 km maratoni distantsil.

Olümpia ujumise edukaim riik on ülekaalukalt olnud Ameerika Ühendriigid.

Eestlased olümpiamängudel

Olümpia	Sportlased	Koht	Ala	Tulemus
Rooma 1960	Veiko Siimar Ulvi Voog	8. koht 8. koht	100 m selili 4x100 m vabalt	1.04,6 4.29,0
Moskva 1980	Ivar Stukolkin	12. koht - 3. koht	200 m vabalt - 400 m vabalt	1.53,44 - 3.53,95
Barcelona 1992	Indrek Sei Ilmar Ojase Marko Pachel Aldo Suurväli	31. koht - 32. koht - 15. koht 20. koht - 30. koht - 15. koht 19. koht - 15. koht 30. koht - 15. koht	50 m vabalt - 100 m vabalt - 4x100 m kompleksi 100 m selili - 200 m selili - 4x100 m kompleksi 100 m rinnuli - 4x100 m kompleksi 100 m liblikat - 4x100 m kompleksi	23,68 - 51,47 57,08 - 2.05,76 1.03,40 55,78 - ( 3.46,87 )
Atlanta 1996	Indrek Sei	26. koht - 32. koht	50 m vabalt - 100 m vabalt	23,29 - 51,19
Sydney 2000	Indrek Sei Raiko Pachel Jana Kolukanova Elina Partõka	29. koht - 43. koht 32. koht - 33. koht 16. koht 29. koht - 31. koht	50 m vabalt - 100 m vabalt 100 m rinnuli - 200 m rinnuli 50 m vabalt 100 m vabalt - 200 m vabalt	23,11 - 52,09 1.03,99 - 2.19,71 26,03 57,71 - 2.05,90
Ateena 2004	Danil Haustov Aleksandr Baldin Triin Aljand Jana Kolukanova Elina Partõka	49. koht - 37. koht 49. koht - 32. koht 26. koht 37. koht 28. koht	50 m vabalt - 100 m vabalt 100 m rinnuli - 200 m rinnuli 50 m vabalt 100 m vabalt 200 m vabalt	23,56 - 51,02 1.06,04 - 2.17,90 26,19 57,45 2.03,54
Peking 2008	Miko Mälberg Danil Haustov Vladimir Sidorkin Andres Olvik Martti Aljand Martin Liivamägi Triin Aljand Elina Partõka Anna-Liisa Põld	25. koht 51. koht 45. koht 40. koht 45. koht - 46. koht 35. koht 21. koht - 33. koht - 32. koht 28. koht 35. koht	50 m vabalt 100 m vabalt 200 m vabalt 200 m selili 100 m rinnuli - 200 m rinnuli 200 m kompleksi 50 m vabalt - 100 m vabalt - 100 m liblikat 200 m vabalt 400 m kompleksi	22,37 50,92 1.51,27 2.03,66 1.02,46 - 2.16,52 2.03,66 25,29 - 56,10 - 59,43 2.00,64 4.58,21
London 2012	Martin Liivamägi Triin Aljand	29. koht - 25. koht 19. koht - 35. koht	100 m rinnuli - 200 m kompleksi 50 m vabalt - 100 m liblikat	1.01,57 - 2.01,09 25,33 - 1.00,43
Rio 2016	Martin Allikvee Maria Romanjuk	33. koht 31. koht	200 m rinnuli 100 m rinnuli	2.13,66 1.09,49

Medalid

Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	USA	246	172	135	553
2.	Austraalia	60	64	64	188
3.	Saksa DV	38	32	22	92
4.	Ungari	28	25	20	73
5.	Jaapan	22	26	32	80
6.	Holland	22	18	19	59
7.	Suurbritannia	16	28	30	74
8.	Saksamaa	13	19	29	61
9.	Hiina	13	19	11	43
10.	NSVL	11	21	26	59
11.	Rootsi	9	15	14	38
12.	Kanada	8	15	26	49
13.	Prantsusmaa	8	15	20	43
14.	Lõuna-Aafrika Vabariik	6	6	6	18
15.	SRÜ	6	3	1	10
16.	Venemaa	5	5	9	23
17.	Itaalia	5	5	12	22
18.	Ukraina	4	2	1	7
19.	Saksa FV	3	5	14	22
20.	Taani	3	5	6	14
21.	Rumeenia	3	2	4	9
22	Iirimaa	3	0	1	4
23.	Zimbabwe	2	4	1	7
24.	Australaasia	2	3	3	8
25.	Hispaania	2	2	4	8
26.	Uus-Meremaa	2	1	3	6
27.	Tuneesia	2	0	1	3
28.	Austria	1	6	5	12
29.	Saksamaa ühendatud võistkond	1	5	6	12
30.	Brasiilia	1	4	9	14
31.	Kreeka	1	4	3	8
32.	Poola	1	3	2	6
33.	Lõuna-Korea	1	3	0	4
34.	Belgia	1	2	2	5
35.	Costa Rica	1	1	2	4
36.	Argentina	1	1	1	3
	Bulgaaria	1	1	1	3
38.	Jugoslaavia	1	1	0	2
39.	Mehhiko	1	0	1	2
	Suriname	1	0	1	2
41.	Kasahstan	1	0	0	1
	Leedu	1	0	0	1
	Singapur	1	0	0	1
44.	Valgevene	0	2	1	3
45.	Slovakkia	0	2	0	2
46.	Soome	0	1	3	4
47.	Kuuba	0	1	1	2
	Norra	0	1	1	2
49.	Horvaatia	0	1	0	1
	Serbia	0	1	0	1
	Sloveenia	0	1	0	1
52.	Filipiinid	0	0	2	2
53.	Šveits	0	0	1	1
	Trinidad ja Tobago	0	0	1	1
	Venezuela	0	0	1	1
Kokku 55 riiki		559	557	558	1674

Edukamad ujujad olümpiamängudel

Koht	Sportlane	Riik	Aastad	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Michael Phelps	USA	2004-2016	23	3	2	28
2.	Mark Spitz	USA	1968-1972	9	1	1	11
3.	Jenny Thompson	USA	1992-2004	8	3	1	12
4.	Matt Biondi	USA	1984-1992	8	2	1	11
5.	Ryan Lochte	USA	2004-2016	6	3	3	12
6.	Kristin Otto	Saksa DV	1988	6	0	0	6
	Amy Van Dyken	USA	1996-2000	6	0	0	6
7.	Gary Hall Jr.	USA	1996-2004	5	3	2	10
8.	Ian Thorpe	Austraalia	2000-2004	5	3	1	9
9.	Aaron Peirsol	USA	2000-2008	5	2	0	7
10.	Krisztina Egerszegi	Ungari	1988-1996	5	1	1	7
11.	Don Schollander	USA	1964-1968	5	1	0	6
12.	Johnny Weissmuller	USA	1924-1928	5	0	0	5
13.	Aleksander Popov	Venemaa	1992-2000	4	5	0	9
14.	Dara Torres	USA	1984-2008	4	4	4	12
15.	Dawn Fraser	Austraalia	1956-1964	4	4	0	8
	Kornelia Ender	Saksa DV	1972-1976	4	4	0	8
17.	Roland Matthes	Saksa DV	1968-1976	4	2	2	8
	Inge de Bruijn	Holland	2000-2004	4	2	2	8
19.	Charles Daniels	USA	1904-1908	4	1	2	7
20.	Murray Rose	Austraalia	1956-1960	4	1	1	6
21.	John Naber	USA	1976	4	1	0	5
22.	Janet Evans	USA	1988-1992	4	1	0	5
	Jana Klotškova	Ukraina	2000-2004	4	1	0	5
24.	Jon Olsen	USA	1992-1996	4	0	1	5
25.	Vladimir Salnikov	NSVL	1980-1988	4	0	0	4
	Tamás Darnyi	Ungari	1988-1992	4	0	0	4

Vaata ka

• Olümpia medalivõitjad ujumises (mehed)
• Olümpia medalivõitjad ujumises (naised)
• Ujumise maailmarekordid
• Ujumise maailmameistrivõistlused
• Ujumise olümpiarekordid