Mine sisu juurde

Aerutamine olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Aerutamine
Aerutamine
Kärestikuslaalom
Kärestikuslaalom

Aerutamine olümpiamängudel oli näidisalana kavas juba 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis. Täieõiguslikuks olümpiaalaks sai aerutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis. 1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis võeti olümpiaprogrammi kärestikuslaalom.

Olümpiamängude programmis jaguneb aerutamine süsta- ja kanuusõiduks ning kärestikuslaalomiks. Igal distantsil toimub eelvõistlus, millele järgneb poolfinaal ja seejärel finaal. Olümpiaprogrammis on kärestikuslaalomis nii meestel kui naistel kavas kaks ala, ning 12 süsta- ja kanuudistantsi (kaheksa meestele ja neli naistele). Iga paadiklass tähistatakse tähe ja numbriga: K tähendab süsta ja C kanuud, number aga näitab seda mitu sportlast paadis asub. Meeste distantsid on 200 ja 1000 meetrit, naiste omad 200 ja 500 meetrit.

Aerutamise tavadistantsil võistlevad sportlased üksteisega vahetult. Sarnaselt sõudmisega igaüks ka aerutab eraldi rajal. Kanuu- ja süstasõidu vahel on erinevus selles, et kanuusõitja kasutab ühe labaga aeru ning sportlane toetub ühe põlvega paadi põhja, süstad aga liiguvad kahe labaga aerude abil ning aerutaja istub sõudepingil. Teine oluline erinevus on veel nende kahe paadi vahel. Kui kanuu on pealt avatud, siis süstad on suletud paadid, milles olijad kinnitavad endid seelikutaolise vahendi abil, mis pingutatakse istumiskoha peale ja mida nimetatakse süstapõlleks. See oli oluline ettevaatusabinõu eskimotest jahimeestele, kes selle veesõiduki leiutasid, et jäine Arktika vesi nende paati ei tungiks. Lisaks leiutasid nad geniaalse tehnika – eskimopöörde, mis võimaldab end koos paadiga jälle veepeale ajada, kui paat on ümber läinud.

Erinevus tava- ja slaalomidistantside vahel on selles, et kui süsta- ja kanuuvõistlus toimub tasasel veel ja sirgel trassil eraldi radadel, siis kärestikuslaalomis tuleb läbida hulk väravaid vahutavas vees ja mitte sugugi sirgel trassil. Kui kanuu- ja süstasõitu alustatakse ühisstardiga, siis kärestikuslaalomis stardivad paadid intervallidega.

Eestlased olümpiamängudel

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kaaleste võitis Nõukogude Liidu koondises 1956. aastal Melbourne'is 1956. aasta olümpiamängudel kahesüstal koos Anatoli Demitkoviga 1000 meetri sõidus hõbeda.

1992. aasta olümpiamängudel Barcelonas võistles Tiit Tikerpe kahel aerutamise distantsil: C-1 500 meetris ja C-1 1000 meetris. Ta pääses mõlemas sõidus poolfinaali, kuid finaali ei pääsenud. 1000 m distantsil tema sõit diskvalifitseeriti. Hain Helde osales Atlanta 1996. aasta olümpiamängudel ja Sydney 2000. aasta olümpiamängudel nii K-1 500 meetri kui ka K-1 1000 meetri distantsil.

Võistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmistes tabelites on näidatud, millised võistlused ja millal olümpiamängudel toimusid.

Praegune programm
Ala 1972 1976 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 Kokku
Mehed C-1 9
Mehed K-1 9
Naised C-1 1
Naised K-1 9
Varasem programm
Ala 1972 1976 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 Kokku
Naised C-2 8
Kokku 4 0 0 0 0 4 4 4 4 4 4 4 4
Praegune programm
Ala 19
36
19
48
19
52
19
56
19
60
19
64
19
68
19
72
19
76
19
80
19
84
19
88
19
92
19
96
20
00
20
04
20
08
20
12
20
16
20
20
Kokku
Mehed C-1 1000 m 20
Mehed C-2 1000 m 20
Mehed K-1 200 m 3
Mehed K-1 1000 m 20
Mehed K-2 1000 m 20
Mehed K-4 500 m 1
Naised C-1 200 m 1
Naised C-2 500 m 1
Naised K-1 200 m 3
Naised K-1 500 m 19
Naised K-2 500 m 16
Naised K-4 500 m 10
Varasem programm
Ala 19
36
19
48
19
52
19
56
19
60
19
64
19
68
19
72
19
76
19
80
19
84
19
88
19
92
19
96
20
00
20
04
20
08
20
12
20
16
20
20
Kokku
Mehed C-1 200 m 2
Mehed C-1 500 m 9
Mehed C-1 10 000 m 3
Mehed C-2 500 m 9
Mehed C-2 10 000 m 4
Mehed K-1 500 m 9
Mehed K-1 10 000 m 4
Mehed K-1 4 × 500 m 1
Mehed K-2 200 m 2
Mehed K-2 500 m 9
Mehed K-2 10 000 m 4
Mehed K-4 1000 m 14
Mehed K-1 10000 m 1
Mehed K-2 10000 m 1
Kokku 9 9 9 9 7 7 7 7 11 11 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12

Edukamad sportlased

[muuda | muuda lähteteksti]

Enim medaleid võitnud sportlased aerutamises. Sakslane Birgit Fischer on aerutamise "edukaim medalivõitja", olles võitnud kõige rohkem kuldmedaleid (8) ja ka kokku kõige rohkem medaleid (12). Rootslane Gert Fredriksson on aerutamises edukaim mees kuue kuldmedali ja kokku kaheksa medaliga.

Mehed
Sportlane Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
Gert Fredriksson  Šveits 6 1 1 8
Ivan Patzaichin  Rumeenia 4 3 0 7
Ian Ferguson  Uus-Meremaa 4 1 0 5
Knut Holmann  Norra 3 2 1 6
Paul MacDonald  Uus-Meremaa 3 1 1 5
Kay Bluhm  Saksa DV/ Saksamaa 3 1 1 5
Andreas Dittmer  Saksamaa 3 1 1 5
Antonio Rossi  Itaalia 3 1 1 5

Naised
Sportlane Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
Birgit Fischer  Saksa DV/ Saksamaa 8 4 0 12
Danuta Kozák  Ungari 5 1 0 6
Katrin Wagner  Saksamaa 4 1 1 6
Katalin Kovács  Ungari 3 5 0 8
Agneta Andersson  Šveits 3 2 2 7
Nataša Janić  Ungari 3 2 1 6

Uuendatud pärast 2020. aasta suveolümpiamänge.

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Saksamaa 34 19 24 77
2.  NSVL 29 13 9 51
3.  Ungari 28 31 27 86
4.  Rootsi 15 11 4 30
5.  Saksa DV 14 7 9 30
6.  Rumeenia 10 10 14 34
7.  Uus-Meremaa 10 3 2 15
8.  Prantsusmaa 8 9 19 36
9.  Slovakkia 8 7 5 20
10.  Tšehhoslovakkia 7 4 1 12
11.  Itaalia 6 7 4 17
12.  USA 6 5 6 17
13.  Norra 6 4 4 14
14.  Hispaania 5 10 4 19
15.  Austraalia 5 8 14 27
16.  Suurbritannia 5 8 6 19
17.  Tšehhi 5 6 6 15
18.  Soome 5 2 3 10
19.  Kanada 4 11 11 26
20.  Bulgaaria 4 5 8 17
21. Saksamaa ühendatud võistkond 4 5 2 11
22.  Taani 3 6 7 16
23.  Austria 3 5 6 14
24.  Ukraina 3 3 4 10
25.  Hiina 3 2 0 5
26. Saksa FV 2 6 3 11
27.  Venemaa 2 3 8 13
28.  Valgevene 2 2 4 8
29.  Jugoslaavia 2 2 1 5
30.  Kuuba 1 3 0 4
31.  Brasiilia 1 2 1 4
32.  Sloveenia 1 2 0 3
33. SRÜ 1 1 0 2
34.  Poola 0 8 14 22
35.  Holland 0 3 5 8
36.  Läti 0 2 0 2
37.  Aserbaidžaan 0 1 1 2
 Moldova 0 1 1 2
 Portugal 0 1 1 2
40.  Serbia 0 1 0 1
 Šveits 0 1 0 1
42.  Iisrael 0 0 1 1
 Jaapan 0 0 1 1
 Leedu 0 0 1 1
 Lõuna-Aafrika Vabariik 0 0 1 1
 Togo 0 0 1 1
Kokku 46 riiki 242 241 243 426

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]