Mine sisu juurde

Aerutamine olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Aerutamine
Aerutamine
Kärestikuslaalom
Kärestikuslaalom

Aerutamine olümpiamängudel oli näidisalana kavas juba 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis. Täieõiguslikuks olümpiaalaks sai aerutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis. 1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis võeti olümpiaprogrammi kärestikuslaalom.

Olümpiamängude programmis jaguneb aerutamine süsta- ja kanuusõiduks ning kärestikuslaalomiks. Igal distantsil toimub eelvõistlus, millele järgneb poolfinaal ja seejärel finaal. Olümpiaprogrammis on kärestikuslaalomis nii meestel kui naistel kavas kaks ala, ning 12 süsta- ja kanuudistantsi (kaheksa meestele ja neli naistele). Iga paadiklass tähistatakse tähe ja numbriga: K tähendab süsta ja C kanuud, number aga näitab seda mitu sportlast paadis asub. Meeste distantsid on 200 ja 1000 meetrit, naiste omad 200 ja 500 meetrit.

Aerutamise tavadistantsil võistlevad sportlased üksteisega vahetult. Sarnaselt sõudmisega igaüks ka aerutab eraldi rajal. Kanuu- ja süstasõidu vahel on erinevus selles, et kanuusõitja kasutab ühe labaga aeru ning sportlane toetub ühe põlvega paadi põhja, süstad aga liiguvad kahe labaga aerude abil ning aerutaja istub sõudepingil. Teine oluline erinevus on veel nende kahe paadi vahel. Kui kanuu on pealt avatud, siis süstad on suletud paadid, milles olijad kinnitavad endid seelikutaolise vahendi abil, mis pingutatakse istumiskoha peale ja mida nimetatakse süstapõlleks. See oli oluline ettevaatusabinõu eskimotest jahimeestele, kes selle veesõiduki leiutasid, et jäine Arktika vesi nende paati ei tungiks. Lisaks leiutasid nad geniaalse tehnika – eskimopöörde, mis võimaldab end koos paadiga jälle veepeale ajada, kui paat on ümber läinud.

Erinevus tava- ja slaalomidistantside vahel on selles, et kui süsta- ja kanuuvõistlus toimub tasasel veel ja sirgel trassil eraldi radadel, siis kärestikuslaalomis tuleb läbida hulk väravaid vahutavas vees ja mitte sugugi sirgel trassil. Kui kanuu- ja süstasõitu alustatakse ühisstardiga, siis kärestikuslaalomis stardivad paadid intervallidega.


Eestlased olümpiamängudel

[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Kaaleste võitis Nõukogude Liidu koondises 1956. aastal Melbourne'is 1956. aasta olümpiamängudel kahesüstal koos Anatoli Demitkoviga 1000 meetri sõidus hõbeda.

1992. aasta olümpiamängudel Barcelonas võistles Tiit Tikerpe kahel aerutamise distantsil: C-1 500 meetris ja C-1 1000 meetris. Ta pääses mõlemas sõidus poolfinaali, kuid finaali ei pääsenud. 1000 m distantsil tema sõit diskvalifitseeriti. Hain Helde osales Atlanta 1996. aasta olümpiamängudel ja Sydney 2000. aasta olümpiamängudel nii K-1 500 meetri kui ka K-1 1000 meetri distantsil.

Olümpiamängude kokkuvõte

[muuda | muuda lähteteksti]

     Aerutamine oli näidisspordiala
     Aerutamisvõistlusi ei toimunud
     Olümpiamänge ei peetud

Mängud Aasta Alasid Parim riik
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.19246Kanada Kanada (1)
9.
10.
11.19369 Austria (1)
12.
13.
14.19489 Rootsi (1)
15.19529 Soome (1)
16.19569Rumeenia Rumeenia (1)
17.19607 NSVL (1)
Mängud Aasta Alasid Parim riik
18.19647 NSVL (2)
19.19687 Ungari (1)
20.197211 NSVL (3)
21.197611 NSVL (4)
22.198011 NSVL (5)
23.198412 Uus-Meremaa (1)
24.198812 Saksa DV (1)
25.199216 Saksamaa (1)
26.199616 Saksamaa (2)
27.200016 Ungari (2)
28.200416 Saksamaa (3)
29.200816 Saksamaa (4)
30.201216 Saksamaa (5)
31.201616 Saksamaa (6)
32.202016 Ungari (3)
33.202416 Uus-Meremaa (2)

Võistlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmistes tabelites on näidatud, millised võistlused ja millal olümpiamängudel toimusid.

Praegune programm
Ala1972197619801984198819921996200020042008201220162020Kokku
Mehed C-1 9
Mehed K-1 9
Naised C-1 1
Naised K-1 9
Varasem programm
Ala1972197619801984198819921996200020042008201220162020Kokku
Naised C-2 8
Kokku4000044444444
Praegune programm
Ala19
36
19
48
19
52
19
56
19
60
19
64
19
68
19
72
19
76
19
80
19
84
19
88
19
92
19
96
20
00
20
04
20
08
20
12
20
16
20
20
Kokku
Mehed C-1 1000 m 20
Mehed C-2 1000 m 20
Mehed K-1 200 m 3
Mehed K-1 1000 m 20
Mehed K-2 1000 m 20
Mehed K-4 500 m 1
Naised C-1 200 m 1
Naised C-2 500 m 1
Naised K-1 200 m 3
Naised K-1 500 m 19
Naised K-2 500 m 16
Naised K-4 500 m10
Varasem programm
Ala19
36
19
48
19
52
19
56
19
60
19
64
19
68
19
72
19
76
19
80
19
84
19
88
19
92
19
96
20
00
20
04
20
08
20
12
20
16
20
20
Kokku
Mehed C-1 200 m 2
Mehed C-1 500 m 9
Mehed C-1 10 000 m3
Mehed C-2 500 m 9
Mehed C-2 10 000 m4
Mehed K-1 500 m 9
Mehed K-1 10 000 m4
Mehed K-1 4 × 500 m 1
Mehed K-2 200 m 2
Mehed K-2 500 m 9
Mehed K-2 10 000 m4
Mehed K-4 1000 m 14
Mehed K-1 10 000 m1
Mehed K-2 10 000 m1
Kokku99997777111112121212121212121212

Edukamad sportlased

[muuda | muuda lähteteksti]

Enim medaleid võitnud sportlased aerutamises: sakslane Birgit Fischer on aerutamises edukaim medalivõitja, olles võitnud kõige rohkem kuldmedaleid (8) ja ka kokku kõige rohkem medaleid (12). Rootslane Gert Fredriksson on aerutamises edukaim meesvõistleja kuue kuldmedali ja kokku kaheksa medaliga.

Mehed
Sportlane Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
Gert Fredriksson  Šveits 6 1 1 8
Ivan Patzaichin  Rumeenia 4 3 0 7
Ian Ferguson  Uus-Meremaa 4 1 0 5
Knut Holmann  Norra 3 2 1 6
Paul MacDonald  Uus-Meremaa 3 1 1 5
Kay Bluhm  Saksa DV/ Saksamaa 3 1 1 5
Andreas Dittmer  Saksamaa 3 1 1 5
Antonio Rossi  Itaalia 3 1 1 5
Naised
Sportlane Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
Birgit Fischer  Saksa DV/ Saksamaa 8 4 0 12
Danuta Kozák  Ungari 5 1 0 6
Katrin Wagner  Saksamaa 4 1 1 6
Katalin Kovács  Ungari 3 5 0 8
Agneta Andersson  Rootsi 3 2 2 7
Nataša Janić  Ungari 3 2 1 6

Uuendatud pärast 2024. aasta suveolümpiamänge.

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Saksamaa36212683
2. NSVL2913951
3. Ungari28353093
4. Rootsi1511430
5. Saksa DV147930
6. Uus-Meremaa143219
7. Rumeenia10101434
8. Prantsusmaa9111939
9. Austraalia891532
10. Slovakkia87621
11. Itaalia78419
12. Tšehhi76619
13. Tšehhoslovakkia74112
14. USA66719
15. Norra64414
16. Kanada5111228
17. Hispaania510823
 Suurbritannia510823
19. Soome52310
20. Hiina5207
21. Bulgaaria45817
22. Saksamaa ühendatud võistkond45211
23. Taani36817
24. Austria35614
25. Ukraina34411
26. Saksa FV26311
27. Venemaa24713
28. Valgevene2349
29. Jugoslaavia2215
30. Brasiilia1315
 Kuuba1315
32. Sloveenia1203
33. SRÜ1102
33. Poola091423
34. Holland0358
36. Läti0202
37. Moldova0123
38. Aserbaidžaan0112
 Portugal0112
40. Serbia0101
 Šveits0101
42. Iisrael0011
 Jaapan0011
 Leedu0011
 Lõuna-Aafrika Vabariik0011
 Togo0011
Kokku 46 riiki258258260776

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]