Purjetamine olümpiamängudel
Purjetamine on olnud üks suveolümpiamängude alasid alates esimestest olümpiamängudest, mis pidi toimuma Kreekas Ateenas 1896. aastal. Vaatamata sellele, et võistlused olid kavas esimeses olümpiaprogrammis, katkestati võistlused halbade ilmastikuolude tõttu. Pärast 1904. aasta suveolümpiamänge on purjetamine olnud kavas kõigil olümpiamängudel. Võistlusi peetakse mitut tüüpi jahtidel.
Kuni 1988. aastani oli purjetamine sooliselt neutraalne “avatud” spordiala, kus mees- ja naispurjetajad võistlesid koos. Isegi 1900. aastal osalesid mitmed naised purjetamise olümpiaregattidel. Erandiks on 1948. aasta II maailmasõja järgsed olümpiamängud, kus Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas, et võistlused peaksid olema avatud ainult meespurjetajatele. 1988. aastal lisati eraldi ainult naistele 470 klass ja järk-järgult kadusid mõlemale soole avatud klassid. Purjetamine oli ka üks esimesi spordialasid, kus hakati 2016. aastal kasutama segapurjetamisvõistlusi, milles peavad olema esindatud mõlemad soo esindajad. Praegu on olümpiamängudel purjetamises 10 medali komplekti: 5 meestele, 4 naistele ja 1 segapurjetamises.
1948. aasta suveolümpiamängudel Londonis võitis Firefl klassis olümpiakulla taanlane, 20-aastane Paul Elvström. Ta võitis veel kolmedel olümpiamängudel järjest kulla ühemehepaadil, tõustes sellega kõigi aegade edukamaks olümpiapurjetajaks. Ta kuulus Taani koondisse kokku kaheksal olümpiaregatil ja lõpetas olümpiaesinemise 60-aastaselt Tornadol koos tütre Trinega Seouli 1988. aasta suveolümpiamängudel Busani rannikul.
Eesti esimene medal purjetamises võideti 1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdamis klassis 6 Metre. See purjepaat koosnes viieliikmelisest meeskonnast. Pronksmedali võitsid Nikolai Vekšin, William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann ja Andreas Faehlmann. 1960. aastal Napoli lahel peetud Rooma OM-i purjeregatil võitis Finn klassis hõbemedali Eestist pärit Aleksander Tšutšelov. 1980. aasta suveolümpiamängude raames toimunud Tallinna purjeregatil võitis Nikolai Poljakov Nõukogude Liidu Solingu-meeskonnas võisteldes hõbemedali. Kaksikvennad Toomas ja Tõnu Tõniste on võitnud olümpiamängudelt purjetamises klassis 470 hõbe- ja pronksmedali. 1988. aastal Nõukogude Liidu koondises võideti hõbemedal ja neli aastat hiljem Barcelonas 1992. aasta suveolümpiamängudel taasiseseisvunud Eestit esindades võideti pronksmedal.
Medalid
[muuda | muuda lähteteksti]Uuendatud pärast 2024. aasta suveolümpiamänge.
| Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. |  Suurbritannia | 32 | 21 | 13 | 66 |
| 2. |  USA | 19 | 23 | 20 | 62 |
| 3. |  Norra | 17 | 11 | 5 | 33 |
| 4. |  Prantsusmaa | 15 | 15 | 21 | 51 |
| 5. |  Austraalia | 14 | 9 | 8 | 31 |
| 6. |  Hispaania | 14 | 5 | 3 | 22 |
| 7. |  Taani | 13 | 10 | 9 | 32 |
| 8. |  Rootsi | 10 | 15 | 14 | 39 |
| 9. |  Holland | 10 | 9 | 11 | 30 |
| 10. |  Uus-Meremaa | 9 | 9 | 7 | 25 |
| 11. |  Brasiilia | 8 | 3 | 8 | 19 |
| 12. |  Itaalia | 6 | 3 | 8 | 17 |
| 13. |  Austria | 5 | 4 | 1 | 10 |
| 14. |  NSVL | 4 | 5 | 3 | 12 |
| 15. |  Saksamaa | 3 | 5 | 7 | 15 |
| 16. |  Hiina | 3 | 3 | 2 | 8 |
| 17. |  Kreeka | 3 | 2 | 3 | 8 |
| 18. |  Belgia | 2 | 4 | 3 | 9 |
| 19. |  Soome | 2 | 2 | 7 | 11 |
| 20. |  Saksa FV | 2 | 2 | 3 | 7 |
| 21. |  Saksa DV | 2 | 2 | 2 | 6 |
| 22. |  Iisrael | 2 | 1 | 2 | 5 |
| 23. | Ühendvõistkond | 2 | 0 | 0 | 2 |
| 24. |  Argentina | 1 | 5 | 5 | 11 |
| 25. |  Ukraina | 1 | 2 | 2 | 5 |
| 26. |  Šveits | 1 | 2 | 1 | 4 |
| 27. |  Horvaatia | 1 | 2 | 0 | 3 |
| 28. |  Poola | 1 | 1 | 3 | 5 |
| 29. | .svg){kind=small} Saksamaa ühendatud võistkond | 1 | 1 | 1 | 3 |
| 30. |  Bahama | 1 | 0 | 1 | 2 |
| 31. |  Hongkong | 1 | 0 | 0 | 1 |
| 32. |  Kanada | 0 | 3 | 6 | 9 |
| 33. |  Sloveenia | 0 | 3 | 1 | 4 |
| 34. |  Portugal | 0 | 2 | 2 | 4 |
| 35. |  Jaapan | 0 | 2 | 1 | 2 |
| 36. |  Iirimaa | 0 | 2 | 0 | 2 |
 Küpros | 0 | 2 | 0 | 2 | |
| 38. |  Venemaa | 0 | 1 | 1 | 2 |
 Ungari | 0 | 1 | 1 | 2 | |
| 40. |  Hollandi Antillid | 0 | 1 | 0 | 1 |
 Kuuba | 0 | 1 | 0 | 1 | |
 Tšehhi | 0 | 1 | 0 | 1 | |
 Leedu | 0 | 1 | 0 | 1 | |
 USA Neitsisaared | 0 | 1 | 0 | 1 | |
| 45. |  Eesti | 0 | 0 | 2 | 2 |
| 46. |  Peruu | 0 | 0 | 1 | 1 |
 Singapur | 0 | 0 | 1 | 1 | |
| Venemaa Keisririik | 0 | 0 | 1 | 1 | |
| Kokku 48 riiki | 205 | 197 | 190 | 592 | |
Enim medaleid võitnud purjetajad
[muuda | muuda lähteteksti]Brasiillased Torben Grael ja Robert Scheidt ning britt Ben Ainslie on ainsad olümpiapurjetajad, kellel on viis olümpiamedalit. Edukaim purjetaja on Ainslie nelja kuldmedali ja ühe hõbedaga. Vaid kaks sportlast, Ben Ainsile ja Paul Elvstrøm, on võitnud järjest neli kuldmedalit.
| Koht | Sportlane | Riik | Periood | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku | Paadiklass |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Ben Ainslie | Suurbritannia | 1996–2012 | 4 | 1 | 0 | 5 | Laser/Finn |
| 2. | Paul Elvstrøm | Taani | 1948–1960 | 4 | 0 | 0 | 4 | Firefly/Finn |
| 3. | Jochen Schümann | Saksa DV Saksamaa | 1976–2000 | 3 | 1 | 0 | 4 | Finn/Soling |
| Valentin Mankin | NSVL | 1968–1980 | 3 | 1 | 0 | 4 | Finn/Tempest/Star | |
| 5. | Robert Scheidt | Brasiilia | 1996–2012 | 2 | 2 | 1 | 5 | Laser/Star |
| 6. | Torben Grael | Brasiilia | 1984–2004 | 2 | 1 | 2 | 5 | Soling/Star |
| 7. | Magnus Konow | Norra | 1912–1936 | 2 | 1 | 0 | 3 | 12mR/8mR/6mR |
| Rodney Pattisson | Suurbritannia | 1968–1976 | 2 | 1 | 0 | 3 | Lendav hollandlane | |
| Mark Reynolds | USA | 1988–2000 | 2 | 1 | 0 | 3 | Star | |
| Iain Percy | Suurbritannia | 2000–2012 | 2 | 1 | 0 | 3 | Finn/Star | |
| 11. | Tore Holm | Rootsi | 1920–1948 | 2 | 0 | 2 | 4 | 40m²/8mR/6mR |
| Neli või enam medalit | ||||||||
| Alessandra Sensini | Itaalia | 1996–2008 | 1 | 1 | 2 | 4 | Mistral/RS:X | |
| Carlos Espínola | Argentina | 1996–2008 | 0 | 2 | 2 | 4 | Mistral/Tornado | |