Ujumise maailmameistrivõistlused

Ujumise maailmameistrivõistlused on suurvõistlus, mille käigus selgitatakse välja maailmameistrid ujumises, kujundujumises, veepallis ja vettehüpetes.

Ajalugu

Ujumise maailmameistrivõistluste ajalugu algas 1973. aastast, kui Belgradis toimusid esimesed maailmameistrivõistlused. Võitjad selgitati ujumises, vettehüpetes, meeste veepallis ja uuel alal kujundujumises.

Võitjate hulgas oli palju neid, kes olid aasta varem Müncheni olümpiavees kuulsust võitnud: Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi ja teised (olümpiamängude kangelane Mark Spitz ei võistelnud).

Järgmine MM peeti kahe aasta pärast 1975. aastal Colombias Cali linnas. Kolmas MM toimus 1978. aastal Lääne-Berliinis. Edasi otsustas Rahvusvaheline Ujumisföderatsioon hakata MM-i korraldama olümpiamängudevahelistel paarisaastatel. Alates 2001. aastast korraldatakse maailmameistrivõistlusi iga kahe aasta tagant paaritutel aastatel.

Ujumise maailmameistrivõistlused

Aeg	Meistrivõistlused	Koht	Riik	Sportlasi	Alasid
1973: 31. august – 9. september	I maailmameistrivõistlused	Belgrad	Jugoslaavia	686	15 (M), 14 (N)
1975: 19.–27. juuli	II maailmameistrivõistlused	Cali	Colombia	682	15 (M), 14 (N)
1978: 18.–23. august	III maailmameistrivõistlused	Lääne-Berliin	Saksamaa LV	828	15 (M), 14 (N)
1982: 18. juuli – 8. august	IV maailmameistrivõistlused	Guayaquil	Ecuador	848	15 (M), 14 (N)
1986: 13.–23. august	V maailmameistrivõistlused	Madrid	Hispaania	1119	16 (M/N)
1991: 3.–13. jaanuar	VI maailmameistrivõistlused	Perth	Austraalia	1142	16 (M/N)
1994: 1.–11. september	VII maailmameistrivõistlused	Rooma	Itaalia	1400	16 (M/N)
1998: 8.–17. jaanuar	VIII maailmameistrivõistlused	Perth	Austraalia	1371	16 (M/N)
2001: 16.–29. juuli	IX maailmameistrivõistlused	Fukuoka	Jaapan	1498	20 (M/N)
2003: 12.–27. juuli	X maailmameistrivõistlused	Barcelona	Hispaania	2015	20 (M/N)
2005: 16.–31. juuli	XI maailmameistrivõistlused	Montréal	Kanada	1784	20 (M/N)
2007: 18. märts – 1. aprill	XII maailmameistrivõistlused	Melbourne	Austraalia	2195	20 (M/N)
2009: 19. juuli – 2. august	XIII maailmameistrivõistlused	Rooma	Itaalia	2566	29 (M), 36 (N)
2011: 16.–31. juuli	XIV maailmameistrivõistlused	Shanghai	Hiina	2220	29 (M), 36 (N)
2013: 19. juuli – 4. august	XV maailmameistrivõistlused	Barcelona	Hispaania	2293	30 (M), 37 (N), 1 (sega)
2015: 24. juuli – 9. august	XVI maailmameistrivõistlused	Kaasan	Venemaa	2400	30 (M), 37 (N), 8 (sega)
2017: 14.–30. juuli	XVII maailmameistrivõistlused	Budapest	Ungari	2360	30 (M), 37 (N), 8 (sega)
2019: 9.–25. august (mitteametlik)	XVIII maailmameistrivõistlused	Gwangju	Lõuna-Korea	2623	30 (M), 38 (N), 8 (sega)
2022: 17. juuni – 3. juuli	XIX maailmameistrivõistlused	Budapest	Ungari	2034	29 (M), 37 (N), 8 (sega)
2023: 16. juuli – 1. august	XX maailmameistrivõistlused	Fukuoka	Jaapan	2392	31 (M), 33 (N), 11 (sega)
2024: 2. – 18. veebruar	XXI maailmameistrivõistlused	Doha	Katar	2603	31 (M), 33 (N), 11 (sega)
2025: 11. juuli – 3. august	XXII maailmameistrivõistlused	Singapur	Singapur		32 (M), 34 (N), 11 (sega)
2027:	XXIII maailmameistrivõistlused	Budapest	Ungari
2029:	XXIV maailmameistrivõistlused	Peking	Hiina

Vaata ka

Välislingid

Rahvusvahelise Ujumisföderatsiooni koduleht