Kahevõistlus olümpiamängudel

Kahevõistluses taliolümpiamängudel on võisteldud alates 1924. aastast, seega on kahevõistlus olnud kõikide taliolümpiamängude kavas.

Võistluste ajaloost

Esimene olümpiavõistlus hõlmas 18 km murdmaasuusatamist, millele järgnesid suusahüpped. Võistluse võitis see, kes kogus mõlemalt alalt kokku enim punkte. 1952. aasta taliolümpiamängudel muudeti võistlusalade järjestust – esmalt peeti esmalt suusahüpped, millele järgnes 18 km murdmaasuusatamine. 1956. aasta taliolümpiamängudel vähendati murdmaasuusatamise distantsi pikkust 15 km-ni. Ka suusahüppestiilid muutusid aastate jooksul, alates Kongsbergeri tehnikast pärast esimest maailmasõda kuni Daescheri tehnikani 1950. aastatel ning praeguse V-stiilini alates 1985. aastast.

Algul domineerisid kahevõistluses täielikult norralased, võites aastatel 1924–1936 kõik medalid. Alles 1948. aastal tuli olümpiavõitjaks soomlane Heikki Asu ja 1960. aastal võitis läänesakslane Georg Thoma.

Murdmaasuusatamise tehnika hakkas võistlustel muutuma alates 1985. aastast, kui lubati klassikalise tehnika kõrval kasutada ka vabatehnikat. 1988. aasta taliolümpiamängudel võeti kasutusele Gunderseni meetod, mis tähendas, et 15 km murdmaasuusatamise distantsile starditi intervallidega. Stardi järjekord ja intervallid määrati lähtuvalt hüppevõistluse punktidest. Esimesena suusadistantsi finišijoone ületanu oli võistluse võitja.

Võistkondlik teatevõistlus hüpetega normaalmäelt ja 3 x 10 km murdmaasõiduga sai alguse 1988. aasta taliolümpiamängudel. 1998. aasta taliolümpiamängudel mindi üle praegusele 4 x 5 km murdmaa teatesõidule. 2002. aasta taliolümpial lisandus 7,5 km sprindivõistlus, millele eelnes hüppevõistlus suurel mäel. 2010. aasta talimängudel muutus tavavõistluse formaat, mis seni koosnes kahest hüppest normaalmäelt ja sellele järgnenud 15 km murdmaasõidust. Uus võistlussüsteem nägi ette ühte hüpet normaalmäel, sellele järgnes 10 km murdmaadistants, mille stardijärjekord määrati Gunderseni meetodi alusel. 2010. aasta talimängudel muudeti ka sprindivõistluse distantsi – 7,5 km asendati 10 km pikkuse distantsiga peale suure mäe hüppevõistlust. Võistlusalaks on ka hüpped suurel mäel, millele järgneb 10 km murdmaadistants stardijärjekorraga Gunderseni meetodi alusel.

Rahvusvaheline Suusaföderatsioon ei näinud varasematel aastatel ette naiste võistluste läbiviimist. 2016. aasta novembris otsustati küll, et naiste võistlused on kavas 2022. aasta taliolümpiamängudel, kuid need siiski ei toimunud. Naiste võistlust pole kavas ka 2026. aasta taliolümpiamängudel.

Medalivõidud

2022. aasta mängude seisuga on kahevõistluses taliolümpiamängudel medaleid võitnud 16 riigi sportlased. Kõige edukam riik on 35 medaliga Norra (15 kulda, 12 hõbedat ja 8 pronksi). Järgnevad 16 medaliga Austria (3 kulda, 2 hõbedat ja 11 pronksi). 16 medalit on võitnud ka Saksamaa ning järgneb 14 medaliga Soome (4 kulda, 8 hõbedat ja 2 pronksi). 7 medalit on võitnud Saksa DV ja Jaapan, 4 medalit Prantsusmaa, Šveits ning Ameerika Ühendriigid.

Individuaalselt on enim medaleid võitnud: Eric Frenzel (Saksamaa 2010–2022) 7 medalit (3 kulda, 2 hõbedat, 2 pronksi), Felix Gottwald (Austria 2002–2010) 7 medalit (3 + 1 + 3), Jørgen Graabak (Norra 2014–2022) 6 medalit (4 + 2 + 0) ja Samppa Lajunen (Soome 1998–2002) 5 medalit (3 + 2 + 0). 4 medalit olümpiamängudelt oli võitnud 11 sportlast.

Eesti kahevõistlejad olümpiamängudel

Taliolümpiamängudel on osalenud:

• Uno Kajak (1956. aasta taliolümpiamängudel Cortina d’Ampezzos individuaalselt 26. koht)
• Tõnu Haljand (1968. aasta taliolümpiamängud Grenoble'is indiv. 12. koht)
• Fjodor Koltšin (1980. aasta taliolümpiamängudel Lake Placidis indiv. 15. koht)
• Allar Levandi (1988. aasta taliolümpiamängudel Calgarys indiv. 3 koht; 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is indiv. 6. koht, meeskondlik võistlus 9. koht; 1994. aasta taliolümpiamängudel Lillehammeris indiv. 12. koht, meesk. 4. koht)
• Ago Markvardt (1992. aastal Albertville’is indiv. 23. ja meesk 9., 1994. aastal Lillehammeris indiv. 5. koht ja meesk. 4. koht; 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos meesk. 11. koht)
• Peter Heli (1992. aastal Albertville'is indiv. 31. koht, meesk. 9. koht)
• Toomas Tiru (1992. aastal Albertville'is indiv. 42. koht)
• Ilmar Aluvee (1994. aastal Lillehammeris indiv. 39. koht)
• Magnar Freimuth (1994. aastal Lillehammeris indiv. 24. koht, meesk. 4. koht; 1998. aastal Naganos indiv. 33. koht ja meesk. 11. koht)
• Tambet Pikkor (1998. aastal Naganos indiv 44. ja meesk 11. koht, 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys sprindis 40. ning 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos sprindis 32. ja indiv 33. koht)
• Jens Salumäe (1998. aastal Naganos indiv 39. ja meesk 11., 2002. aastal Salt Lake Citys indiv 40. ja sprindis 37. koht)
• Karl-August Tiirmaa (2014. aasta taliolümpiamängud]]el Sotšis kahel korral indiv. 44. ning 2018 Pyeongchangis indiv. 43. ja 45. koht)
• Han Hendrik Piho (2014. aastal Sotšis indiv. 36. ja 43. koht)
• Kristjan Ilves (2014. aastal Sotšis indiv. 41. ja 34. koht; 2018. aasta taliolümpiamängudel Pyeongchangis indiv. 16. ja 28. koht; 2022. aasta taliolümpiamängudel Pekingis indiv. 9. koht)

Vaata ka

• Kahevõistlus 2002. aasta taliolümpiamängudel
• Kahevõistlus 2006. aasta taliolümpiamängudel
• Kahevõistlus 2010. aasta taliolümpiamängudel
• Kahevõistlus 2018. aasta taliolümpiamängudel
• Kahevõistlus 2022. aasta taliolümpiamängudel

Välislingid

• Kahevõistluse OM medalid 2020. aasta seisuga.