Laskesuusatamine olümpiamängudel
Laskesuusatamine on taliolümpiamängudel alates 1960. aasta taliolümpiamängudel Squaw Valleys, kus mehed võistlesid 20 km individuaaldistantsil . Enne seda on taliolümpiamängude kavas mitu korda olnud laskesuusatamise eelkäija patrullsuusatamine.
1968. aasta taliolümpiamängudel Grenoble'is oli esimest korda kavas meeste 4 × 7,5 km teatevõistlus, millele järgnes 10 km sprindivõistlus Lake Placidis 1980. aasta taliolümpiamängudel. 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is, osalesid esimest korda naised 15 km individuaaldistantsil, 3 × 7,5 km teatevõistluses (4 × 7,5 km ajavahemikul 1994–2002 ja 4 × 6 km 2006. aastal) ning 7,5 km sprindivõistluses. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys lisati taliolümpiamängude programmi jälitussõit (meestel 12,5 km ja naistel 10 km). Jälgitussõitu kvalifitseeruvad sprindivõistluse 60 parimat finišeerijat (meestel 10 km ja naistel 7,5 km). Sprindivõistluse võitja alustab võistlust, millele järgneb järgmine laskesuusataja sama ajavahega, mis ta kaotas sprindivõistluses võitjale. Torinos 2006. aasta taliolümpiamängudel viidi esimest korda läbi ühisstardigavõistlus (meestel 15 km ja naistel 12,5 km), kus 30 parimat varasemate startide põhjal välja valitud sportlast startisid koos. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis lisandus 2x6+2x7,5 km segateatesõit (kaks naist ja kaks meest). Seega on tänapäeval OM-il kavas kokku 5 sõitu meestele ja 5 sõitu naistele ning segateatevõistlus.
Kõige edukam laskesuusataja on olnud norralane Ole Einar Bjørndalen, kes on kaheksa korda tulnud olümpiavõitjaks.
Olümpiamängude kokkuvõte
[muuda | muuda lähteteksti]Enne laskesuusatamise debüüti 1960. aasta taliolümpiamängudel toimus patrullsuusatamise võistlus neljadel taliolümpiamängudel: 1924, 1928, 1936 ja 1948. 1924. aastal anti patrullsuusatamise eest medaleid, kuid see oli demonstratsioonvõistlus ülejäänud kolmedele taliolümpiamängudele. Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit peab patrullsuusatamist laskesuusatamise eelkäijaks.
Laskesuusatamise võistlust ei toimunud
|
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Edukamad sportlased
[muuda | muuda lähteteksti]Mehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Koht | Sportlane | Riik | Alates | Kuni | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Ole Einar Bjørndalen |  Norra |
1998 | 2014 | 8 | 4 | 1 | 13 |
| 2. | Johannes Thingnes Bø | Norra |
2018 | 2022 | 5 | 2 | 1 | 8 |
| 3. | Martin Fourcade |  Prantsusmaa |
2010 | 2018 | 5 | 2 | ̶ | 7 |
| 4. | Ricco Gross |  Saksamaa |
1992 | 2006 | 4 | 3 | 1 | 8 |
| 4. | Emil Hegle Svendsen | Norra |
2010 | 2018 | 4 | 3 | 1 | 8 |
| 6. | Sven Fischer | Saksamaa |
1994 | 2006 | 4 | 2 | 2 | 8 |
| 7. | Aleksandr Tihhonov |  NSVL |
1968 | 1980 | 4 | 1 | ̶ | 5 |
| 8. | Tarjei Bø | Norra |
2010 | 2022 | 3 | 2 | 1 | 6 |
| Halvard Hanevold | Norra |
2002 | 2010 | 3 | 3 | 1 | 7 | |
| .10. | Mark Kirchner | Saksamaa |
2010 | 2018 | 3 | 1 | ̶ | 4 |
Seisuga 12. september 2024
Naised
[muuda | muuda lähteteksti]| Koht | Sportlane | Riik | Alates | Kuni | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Darja Domračeva |  Valgevene |
2010 | 2018 | 4 | 1 | 1 | 6 |
| 2. | Kati Wilhelm | Saksamaa |
2002 | 2010 | 3 | 3 | 1 | 7 |
| 3. | Anastassija Kuzmina |  Slovakkia |
2010 | 2018 | 3 | 3 | ̶ | 6 |
| 4. | Marte Olsbu Røiseland | Norra |
2018 | 2022 | 3 | 2 | 2 | 7 |
| 5. | Uschi Disl | Saksamaa |
1992 | 2006 | 2 | 4 | 3 | 9 |
| 6. | Tiril Eckhoff | Norra |
2014 | 2022 | 2 | 3 | 3 | 8 |
| 7. | Tora Berger | Norra |
2010 | 2014 | 2 | 2 | ̶ | 4 |
| 8. | Katrin Apel | Saksamaa |
1998 | 2006 | 2 | 1 | 1 | 4 |
| Andrea Henkel | Saksamaa |
2002 | 2010 | 2 | 1 | 1 | 4 | |
| 10. | Magdalena Neuner | Saksamaa |
2010 | 2010 | 2 | 1 | ̶ | 3 |
| Hanna Öberg |  Rootsi |
2018 | 2022 | 2 | 1 | ̶ | 3 |
Seisuga 12. september 2024
Medalitabel
[muuda | muuda lähteteksti]Allolevas tabelis on toodud taliolümpiamängude laskesuusatamise medalite arv riikide lõikes aastatel 1924–2022. Paremusjärjestuse saamiseks loetakse kokku kuldmedalid, siis hõbemedalid ja seejärel pronksmedalid.
Täpne 2022. aasta taliolümpiamängude ja ROK-i juhatuse 19. mai 2022 otsuse seisuga 2014. aasta taliolümpiamängude naiste laskesuusatamise 4x6km tetesõidu medalite ümberjagamise kohta.
| Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | Norra | 22 | 18 | 15 | 55 |
| 2. | Saksamaa | 20 | 21 | 13 | 54 |
| 3. | Prantsusmaa | 12 | 9 | 11 | 32 |
| 4. |  Venemaa | 10 | 5 | 8 | 23 |
| 5. | NSVL | 9 | 5 | 5 | 19 |
| 6. | Rootsi | 6 | 6 | 6 | 18 |
| 7. | Valgevene | 4 | 4 | 3 | 11 |
| 8. |  Saksa DV | 3 | 4 | 4 | 11 |
| 9. | Slovakkia | 3 | 3 | 1 | 7 |
| 10. |  SRÜ | 2 | 2 | 2 | 6 |
| 11. |  Kanada | 2 | 0 | 1 | 3 |
| 12. |  Saksa FV | 1 | 2 | 2 | 5 |
| 13. |  Ukraina | 1 | 1 | 3 | 5 |
| 14. |  Bulgaaria | 1 | 0 | 1 | 2 |
| 15. |  Tšehhi | 0 | 4 | 4 | 8 |
| 16. |  Soome | 0 | 4 | 2 | 6 |
| 17. |  Austria | 0 | 3 | 3 | 6 |
| 18. |  Itaalia | 0 | 1 | 6 | 7 |
| 19. | VOK (ROC) | 0 | 1 | 3 | 4 |
| 20. |  Sloveenia | 0 | 1 | 1 | 2 |
| 21. |  Kasahstan | 0 | 1 | 0 | 1 |
 Poola | 0 | 1 | 0 | 1 | |
 Šveits | 0 | 1 | 0 | 1 | |
| 24. |  Horvaatia | 0 | 0 | 1 | 1 |
| Kokku (24 riiki) | 96 | 97 | 95 | 288 | |
- Märkused
- See tabel ei sisalda 1924. aasta sõjaväepatrulli võistluse medaleid, mida ROK käsitleb nüüd eraldi distsipliinina.
- 2010. aasta meeste 20 km eraldistardis väljastati 2 hõbemedalit ja mitte ühtegi pronksi.
