Moodne viievõistlus olümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Olümpiarõngad
Moodne viievõistlus

Moodne viievõistlus olümpiamängudel on olnud olümpiaprogrammis alates 1912. aasta suveolümpiamängudest Stockholmis. Kaasaegne viievõistlus on spordivõistlus, mille spetsiaalselt moodsate mängude asutaja parun Pierre de Coubertin on loonud suveolümpiamängude jaoks ja mille esmakordne väljakutse esitati 1912. aastal. Coubertin sai inspiratsiooni iidsete olümpiamängude viievõistlusest, mis oli modelleeritud vastavalt tollase ideaalse sõduri oskustele.

Ala päritolu arvestades pole üllatav, et moodsa viievõistluse ajalugu on tihedalt läbi põimunud olümpiamängude ajalooga. Enne Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liidu (UIPM) moodustamist 1948. aastal, allus see ala otse Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele.

Naiste osalemine moodsa viievõistluse olümpiaprogrammi lisandus 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys, kus esimeseks olümpiavõitjaks tuli Suurbritanniat esindanud Stephanie Cook.

Moodsa viievõistluse reegleid ja punktisüsteemi on aastate jooksul mitu kordi muudetud ja täiendatud. 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses muudeti reegleid nii, et laskmine toimus mõni tund enne jooksuvõistluse algust. Põhjuseks toodi see, et siis ei saanud sportlased võtta rahusteid, mis oli kõige sagedasem dopinguprobleem laskmistulemuste parandamiseks. Oli mõeldamatu võtta tablette enne jooksu. Teine oluline uuendus oli murdmaajooksu stardi suhtes. Sportlased startisid jooksule ajalise intervalliga vastavalt eelnenud võistlustel kogutud punktidele. Olümpiavõitjaks tuli sportlane, kes ületas esimesena finiši. 1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas muudeti taas reegleid, kui ratsutamine viidi viimaseks alaks. Selle mõtteks oli, et sportlased võistleksid lõpuni, säilitades pikemalt pinevat ootust. Loogika seisnes selles, et ratsutamine mõjutas punktisummat enam kui teised alad. Barcelonas oligi viimane ala ratsutamine eriti dramaatiline, kus venelane Eduard Zenovka läks viimasele alale vastu 106-punktilise eduseisuga poolaka Arkadiusz Skrzypaszeki vastu, kuid lõpetas lõpuks 212 punkti poolakast tagapool. Järgmistel olümpiamängudel otsustati pöörduda tagasi vana süsteemi juurde.

Alates 2012. aasta suveolümpiamängudest Londonis kestab nii meeste kui ka naiste moodne viievõistlus vaid ühe päeva. Teine ja kõige tähelepanuväärsem muudatus moodsas viievõistluses oli UIPM-i loodud kombineeritud jooksu- ja laskmisvõistlus. Hindamissüsteem põhineb standartaegadel ja sooritusel ning maksimaalset 5000 punkti saavutamist peetakse ebatõenäoliseks.

Moodne viievõistlus algab vehklemisega ja jätkub 200 meetri ujumisega. Sellele järgneb ratsutamine ning kombineeritud murdmaajooksmine/laskmine, kus sportlased lasevad määratud aja jooksul viis lasku märklauda, jooksevad seejärel 1000 meetrit ning kordavad seda tegevust kaks korda.

Eestlased olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti edukam sportlane moodsas viievõistluses on olnud Hanno Selg, kes sai NSV Liidu võistkonna liikmena Roomas 1960. aasta olümpiamängudel meeskondliku hõbemedali, individuaalarvestuses oli ta kümnes.

Eesti tuntuim viievõistleja on Imre Tiidemann, kes on kolm korda osalenud olümpiamängudel (1992, 1996 ja 2000). Parima (7.) koha (5414 punkti) sai ta Atlantas 1996. aastal.

Võistluste formaat[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vehklemine Moodne viievõistlus algab vehklemisega, kus kõik sportlased kohtuvad omavahel ja vehklevad 60-sekundilises matšis. Vehklemine toimub epees ja võistlus toimub "äkksurmani", mis tähendab seda, et võidab sportlane, kes teeb esimesena tabava torke. Kui kumbki ei suuda 60 sekundi jooksul tabavat torget sooritada, läheb mõlemale sportlasele kirja kaotus. 1000 punkti saab olümpiaturniiril see, kes võidab 70% oma matšidest, mis tegelikkuses tähendab seda, et tuleb 35 matšist võita vähemalt 25 matši. Iga vähem saadud võit annab 24 miinuspunkti ja lisandub iga kaotusega matši kohta.
  • Ujumine Ujumist peetakse moodsa viievõistluse kõige raskemaks alaks, juhul kui sportlane pole sellega varem spetsiaalselt tegelenud. Seetõttu on ka suur osa kaasaegse viievõistlusega tegelevaid sportlasi endised ujujad. Nii mehed kui ka naised ujuvad 200 meetri vabaujumuses, kus stardijärjekord pannakse paika sportlaste isiklike rekordite põhja. Mõlema soo esindajad saavad 1000 punkti, läbides distantsi ajaga 2 minutit ja 30 sekundit. Iga 0,33 sekundit vähem või rohkem annab 4 pluss või miinus punkti.
  • Ratsutamine Ratsutamises võistlevad sportlased takistussõidus loosi teel saadud hobustega. Loosimine peetakse vahetult enne võistluste algust. Sellise toimingu mõte on sportlase võimete proovile panek tulla toime tundmatu hobuse juhtimisega. Igale sportlasele antakse 20 minutit aega uue ratsuga tutvumiseks harjutusväljakul. Võistlusparkuuris on 12 takistust, millest ühel tuleb teha kaks ja ühel kolm hüpet. Takistused võivad olla kuni 1,2 meetri kõrgused ja neid peab olema vähemalt viis. Kui sportlane läbib takistussõidu kontrollaja piires veatult, saab ta 1200 punkti. Iga lisasekund toob neli karistuspunkti. Kui sportlane ei läbi takistussõitu kahekordse standardajaga, on ta sunnitud ratsutamisvõistluse katkestama. Sama saatus tabab ka seda sportlast, kes on kaks korda kukkunud. Sportlaselt arvestatakse maha 100 punkti iga ületamata takistuse eest.
  • Jooksmine / Laskmine 2008. aastal ühendas Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit murdmaajooksu ja laskmise üheks võistluseks, mis lõpeb moodsa viievõistluse finišiga. See võistlus algab viitstardiga, milles sportlased stardivad eelnevalt kogutud punktide alusel. Võistlus algab umbes 20 meetri pikkuse jooksuga laskealani, kus igal sportlasel on 70 sekundit aega lasta 10 meetri kauguselt 59,5-millimeetrise läbimõõduga märklauda. Laskmiseks kasutatakse õhupüstolit või selle laservarianti. Laskude arv ei ole piiratud, kuid püstolit laadides tuleb seda hoida märklaua suunas. Sportlane peab täitma turvalisuse reegleid püstoli käsitlemisel. Iga reegli mitte täitmine annab 10 karistussekundit, mis tähendab, et sportlane saab jooksu jätkata peale karistussekundite täis tiksumist. Kui sportlane tabab kõiki viit märki ajalimiidi piires, võib ta asuda esimesele 1000 meetri jooksule. Kui üks või enam lasku märklauda ei taba, peab sportlane 70 sekundi täitumiseni ootama, enne kui pääseb jooksma. Laskevõistlus kordub pärast esimest ja teist 1000 meetri jooksu. Kolmanda 1000 meetrise jooksu lõpetab finišijoon. Viitstardi kasutamise tulemusel võidab kogu võistluse sportlane, kes jõuab esimesena finišisse.

Tabel moodsa viievõistluse toimumisest olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Ala 19
12
19
20
19
24
19
28
19
32
19
36
19
48
19
52
19
56
19
60
19
64
19
68
19
72
19
76
19
80
19
84
19
88
19
92
19
96
20
00
20
04
20
08
20
12
20
16
20
20
Kokku
Mehed individuaalne 25
Mehed võistkondlik 11
Naised individuaalne 6
Kokku alasid 1 1 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 2 2 2 2 2 2

Medalid[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Ungari 9 8 5 22
2.  Rootsi 9 7 5 21
3.  NSVL 5 5 5 15
4.  Venemaa 4 1 0 5
5.  Poola 3 0 1 4
6.  Itaalia 2 2 3 7
 Prantsusmaa 2 2 3 7
8.  Saksamaa 2 0 1 3
9.  Leedu 1 2 1 4
10.  Tšehhi 1 0 1 2
11.  Austria 1 0 0 1
 Kasahstan 1 0 0 1
13.  USA 0 6 3 9
14.  Soome 0 1 4 5
15.  Prantsusmaa 0 1 2 3
16. Olympic flag.svg SRÜ 0 1 1 2
 Tšehhoslovakkia 0 1 1 2
18.  Läti 0 1 0 1
 Tšiili 0 1 0 1
 Ukraina 0 1 0 1
21.  Valgevene 0 0 2 2
22.  Brasiilia 0 0 1 1
 Mehhiko 0 0 1 1
Kokku 23 riiki 40 40 40 120

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]