Tartu praostkond
Tartu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See moodustati 1634. aastal endise Tartu piiskopkonna stifti aladest.
Tänapäeval on EELK Tartu praostkonnas 20 kogudust:
- Alatskivi kogudus
- Avinurme kogudus
- Jõgeva kogudus
- Kambja kogudus
- Kodavere Mihkli kogudus
- Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus
- Laiuse Püha Jüri kogudus
- Lohusuu kogudus
- Maarja-Magdaleena kogudus
- Mustvee kogudus
- Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus
- Tartu Maarja kogudus
- Tartu Pauluse kogudus
- Tartu Peetri kogudus
- Tartu Soome kogudus
- Tartu Ülikooli-Jaani kogudus
- Torma Maarja kogudus
- Vara Brigitta kogudus
- Võnnu Jakobi kogudus
- Äksi Andrease kogudus
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Liivimaa kindralkubermangus[1] 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva praostkond, Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia, Koknese ja Cēsises. Tartu praostkonda kuulusid[2]Tartumaa - Tartu lään, Kirumpää, Vastseliina, Adsel, Põltsamaa, Laiuse, Marienburg, Schwanenburg, Puhja, Rannu, Nõo, Rõngu, Otepää, Sangaste, Fälcki, Valga, Antsla, Rõuge, Kambja, Võnnu, Torma, Palamuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Räpina kirikukihelkonnad, Aja Harglas ja Kastre linnuselään.
1740. aastast jagati Riia kubermangu Tartumaa 3 maakohtu ja praostkonna osaks (saksa k. Theil): 1) Sangaste; 2) Kanepi; 3) Hargla; 4) Rannu; 5) Rõngu; 6) Puhja; 7) Nõo; 8) Otepää; 9) Antsla; 10) Karula; 2. osa: 1) Kambja; 2) Võnnu; 3) Rõuge; 4) Põlva; 5) Vastseliina; 6) Räpina; 3. osa: 1) Pilistvere; 2) Suure-Jaani; 3) Põltsamaa; 4) Kursi; 5) Laiuse; 6) Palamuse; 7) ja 8) Torma ja Lohusuu; 9) Kodavere; 10) Marja-Magdaleena; 11) Äksi[3].
1784. aastal moodustati Tartu kreisi Tartu praostkonna aladest Võru praostkond, Võru kreisis.
Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Tartu praostkonda (saksa keeles Dörptsche Präpositur) kuulusid:
- Maarja-Magdaleena kogudus, Maarja-Magdaleena kirikus ja Vara Brigitta kogudus, Vara kirikus (Marien-Magdalenen und Brigitten)
- Kodavere Mihkli kogudus, Kodavere kirikus (Koddafer)
- Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus, Palamuse kirikus (St. Bartholomaei)
- Laiuse Püha Jüri kogudus, Laiuse kirikus (Lais)
- Tartu eesti kogudus (Dorpat, estnische Gemeinde)
- Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus Kursi Maarja-Eliisabeti kirik (Talkhof)
- Torma Maarja kogudus, Torma kirikus (Torma-Lohusu)
- Äksi Andrease kogudus, Äksi kirikus (Ecks)
20. sajandi alguses olid Tartu praostkonna kirikukihelkonnad Tartu kreisis Tartumaal: Palamuse kihelkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartu-Peetri kihelkond, Kodavere kihelkond, Torma kihelkond, Laiuse kihelkond, Kursi kihelkond, Äksi kihelkond [4].
Praostid
[muuda | muuda lähteteksti]Praostiks olemise aeg | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1634 – 1637 | Georg Mancelius | Tartu Jaani |
1637 – 1645 | Joachim Rossinius | Sangaste |
1645 – 1656 | Christian Wassermann | Sangaste |
1656 – ? | Michael Laurentius | Rannu |
1665 – 1684 | Justus Johann Neubau | Sangaste |
Aastatel 1671 – 1784 oli Tartu praostkond jagatud[5] kolme ossa:
1. osa (ligikaudu hilisema Valga praostkonna ala):
Praostiks olemise aeg[6] | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1684 – 1685 | Erich Berthold Gummert | Puhja |
1685 – 1703 | Chilian Rauschert | Sangaste |
? | ? | ? |
1713 – 1715 | Andreas Stålfot | Rõngu |
1715 – 1717 | Chilian Rauschert | Sangaste |
1718 – 1723 | Johann Heinrich Grotjan | Otepää |
? | ? | ? |
1728 – 1749 | Gotthard Friedrich Rauschert | Sangaste |
1749 – 1749 | Ephraim Dietrich Hövel | Hargla |
1750 – 1775 | Johann Christoph Schmidt | Otepää |
1775 – 1784 | Heinrich Vick | Urvaste |
2. osa (ligikaudu hilisema Võru praostkonna ala):
Praostiks olemise aeg | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1671 – 1696 | Johann Nikolaus von Hardung | Rõuge |
? – 1700 | Johann Heinrich Thiele | Vastseliina |
? | ? | ? |
1715 – 1727 | Johannes Svenske | Võnnu |
1728 – 1758 | Albrecht Sutor | Kambja |
1758 – 1781 | Johann Bartholomeaus Treublut | Põlva |
3. osa (ligikaudu hilisema Tartu praostkonna ala, sh osa hilisemast Viljandi praostkonnast):
Praostiks olemise aeg[7] | Nimi | Kogudus |
---|---|---|
1671 – 1678 | Andreas Forselius | Põltsamaa |
1678 – 1703 | Reiner Brockmann noorem | Laiuse |
1703 – 1717 | Johann Andreas Dorsche | Põltsamaa |
1718 – 1723 | Jacob Günterhack | Kodavere |
1723 – 1748 | Johann Christoph Lohmann | Pilistvere |
1748 – 1756 | Eberhard Reimers | Laiuse |
1756 – 1762 | Johann Georg Leukfeldt | Põltsamaa |
1762 – 1764 | Anton Heinrich Königshaven | Pilistvere |
1764 – 1771 | Jacob Svenske | Kolga-Jaani |
1772 – 1784 | Georg Eberhard Seefels | Kursi |
Pärast Võru praostkonna eraldumist (1784) oli Tartu praostkonnas korraga ainult üks praost.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1629. aastal moodustati Liivi-, Ingerimaa ja Käkisalmi läänist Liivimaa kindralkubermang
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 11
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 14
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 80
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 13
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 17
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 18
- ↑ Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 17-18