Mine sisu juurde

Tartu praostkond

Allikas: Vikipeedia
Tartu praostkond
Asutatud 1634
Peakorter Tartu
Tegevuspiirkond Tartu maakond, Jõgeva maakond
Tartu praost Praost Kristjan Luhamets
Emaorganisatsioon EELK Lõuna-Eesti piiskopkond

Tartu praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis.

Praostkond moodustati 1634. aastal endise Tartu piiskopkonna stifti aladest.

Tartu Pauluse kirik

Tänapäeval on EELK Tartu praostkonnas 20 kogudust:

Rootsi riigikiriku superintendent Hermann Samsoni eestvõttel loodi Rootsi Liivimaal Liivimaa kindralkubermangus[1] 1636. aastal kuus praostkonda: Eesti aladel Narva, Pärnu ja Tartu praostkond ning kolm praostkonda Põhja-Läti aladel: Riia, Koknese ja Cēsise praostkond. Tartu praostkonda kuulusid[2]Tartumaa - Tartu lään, Kirumpää, Vastseliina, Adsel, Põltsamaa, Laiuse, Marienburg, Schwanenburg, Puhja, Rannu, Nõo, Rõngu, Otepää, Sangaste, Fälcki, Valga, Antsla, Rõuge, Kambja, Võnnu, Torma, Palamuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Räpina kirikukihelkonnad, Aja Harglas ja Kastre linnuselään.

Liivimaa praostkonnad jagati konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid Liivimaa ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid. Tartu alamkonsistooriumi (saksa k. Dorpater Niederkonsistorium) ja alamkonsistooriumide juhatajaks oli maakohtunik, tema kõrval praost ja veel 2 vaimulikku ja 2 ilmlikku assessorit[3]. Tartu linnas tegutses 1635. aastast ka Tartu linnakonsistoorium ning Tartus asus 1633. aastast ka Liivimaa ülemkonsistoorium.

1671. aastal pandi Tartu praostkonnas lisaks ametisolnud praost Johann Justus Neubaule, ametisse veel kaks praosti: Rõuge pastor Johann Nikolaus von Hardung ja Põltsamaa pastor Andreas Forselius. Praostid nummerdati: Tartumaa 1., 2. ja 3. osa praostid. Need kolm osa on ühtlasi kaudseks aluseks praegustele Valga, Võru ja Tartu praostkondadele.[4]

1693. aastal eraldati Tartu praostkonnast Koivaliina (Gaujiena), Aluliina (Aluksne), Kulna (Gulbene) kiriku kogudused ja liideti Võnnu (Cēsis) praostkonnaga ning Valga (Valka) Jaani kogudus liideti Riia maapraostkonnaga.[5]

1740. aastast jagati Venemaa keisririigi Riia kubermangu Tartumaa 3 maakohtu ja praostkonna osaks (saksa k. Theil):

  • 1. osa: 1) Sangaste; 2) Kanepi; 3) Hargla; 4) Rannu; 5) Rõngu; 6) Puhja; 7) Nõo; 8) Otepää; 9) Antsla; 10) Karula;
  • 2. osa: 1) Kambja; 2) Võnnu; 3) Rõuge; 4) Põlva; 5) Vastseliina; 6) Räpina;
  • 3. osa: 1) Pilistvere; 2) Suure-Jaani; 3) Põltsamaa; 4) Kursi; 5) Laiuse; 6) Palamuse; 7) ja 8) Torma ja Lohusuu; 9) Kodavere; 10) Marja-Magdaleena; 11) Äksi[6].

1784. aastal moodustati Tartu kreisi Tartu praostkonna aladest Võru praostkond, Võru kreisis.

Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Tartu praostkonda (saksa keeles Dörptsche Präpositur) kuulusid:

20. sajandi alguses olid Tartu praostkonna kirikukihelkonnad Tartu kreisis Tartumaal: Palamuse kihelkond, Tartu-Maarja kihelkond, Tartu-Peetri kihelkond, Kodavere kihelkond, Torma kihelkond, Laiuse kihelkond, Kursi kihelkond, Äksi kihelkond [7].

Praostiks olemise aegNimiKogudus
1634 – 1637Georg ManceliusTartu Jaani
1637 – 1645Joachim RossiniusSangaste
1645 – 1656Christian WassermannSangaste
1656 – ?Michael LaurentiusRannu
1665 – 1684Justus Johann NeubauSangaste

Aastatel 1671 – 1784 oli Tartu praostkond jagatud[8] kolme ossa:

1. osa (ligikaudu hilisema Valga praostkonna ala):

Praostiks olemise aeg[9]NimiKogudus
1671 – 1684Justus Johann NeubauSangaste, Tartu praostkonna praost
1684 – 1685Erich Berthold GummertPuhja
1685 – 1703Chilian RauschertSangaste
???
1713 – 1715Andreas StålfotRõngu
1715 – 1717Chilian RauschertSangaste
1718 – 1723Johann Heinrich GrotjanOtepää
???
1728 – 1749Gotthard Friedrich RauschertSangaste
1749 – 1749Ephraim Dietrich HövelHargla
1750 – 1775Johann Christoph SchmidtOtepää
1775 – 1784Heinrich VickUrvaste
Praost Johann Bartholomeaus Treubluti kujutis, Johann Christoph Brotze kogust

2. osa (ligikaudu hilisema Võru praostkonna ala):

Praostiks olemise aegNimiKogudus
1671 – 1696Johann Nikolaus von Hardung (surn. 1702[10])Rõuge
? – 1700Johann Heinrich ThieleVastseliina
???
1715 – 1727Johannes SvenskeVõnnu
1728 – 1758Albrecht SutorKambja
1758 – 1781Johann Bartholomeaus TreublutPõlva


3. osa (ligikaudu hilisema Tartu praostkonna ala, sh osa hilisemast Viljandi praostkonnast):

Praostiks olemise aeg[11]NimiKogudus
1671 – 1678Andreas ForseliusPõltsamaa
1678 – 1703Reiner Brockmann nooremLaiuse
1703 – 1717Johann Andreas DorschePõltsamaa
1718 – 1723Jacob GünterhackKodavere
1723 – 1748Johann Christoph LohmannPilistvere
1748 – 1756Eberhard ReimersLaiuse
1756 – 1762Johann Georg LeukfeldtPõltsamaa
1762 – 1764Anton Heinrich KönigshavenPilistvere
1764 – 1771Jacob SvenskeKolga-Jaani
1772 – 1784Georg Eberhard SeefelsKursi


Pärast Võru praostkonna eraldumist (1784) oli Tartu praostkonnas korraga ainult üks praost.

Praostiks olemise aeg[12]NimiKogudus
1781 – 1791Benjamin SassVõnnu
1791 – 1797Johann Benjamin SczibalskiNõo
1797 – 1803Georg Simon EverthKodavere
1803 – 1814Franz Gotthilf Friedrich AsverusTorma
1814 – 1821Heinrich Johann von JannauLaiuse
1821 – 1832Otto Wilhelm MasingÄksi
1832 – 1843Paul Gottlieb Georg EverthMaarja-Magdaleena
1844 – 1852Eduard Johann AssmuthTorma
1853 – 1885Woldemar von MickwitzMaarja-Magdaleena
1885 – 1887Carl August Reinhold ToepfferKursi
1887 – 1906Burchard SielmannPalamuse
1907 – 1908Paul Roderich BidderLaiuse
1908 – 1920Leberecht Georg Traugott GreinertÄksi
1920 – 1924August Osvald Westrèn-DollPalamuse
1925 – 1936Gustav RutopõldTartu Peetri
1936 – 1946Aleksander KuusikMustvee
1946 – 1947Harri HaamerTartu Pauluse
1947 – 1948Jaan KonsinÄksi
1948 – 1955Edgar HarkTorma
1955 – 1981August JanniTartu Peetri
1982 – 1996Harald TammurTartu Pauluse
1996 – 2015Joel LuhametsTartu Pauluse
2015 – 2023Ants ToomingTartu Peetri
2023 –Kristjan LuhametsTartu Pauluse
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_praostkond&oldid=6957317"