Mine sisu juurde

Tartu Jaani kogudus

Allikas: Vikipeedia
Tartu Jaani kirik

EELK Tartu Jaani kogudus oli luterlik kogudus Tartus Tartu praostkonnas, hiljem (enne teist maailmasõda) EELK Saksa praostkonnas.

Vana Tartu Maarja kirik ehitati arvatavasti 14. sajandil Tartu saksa koguduse kirikuks, (eesti kogudus kasutas Jaani kirikut). 1525. aastal sai Maarja kiriku luterlik kogudus. Poola ajal kasutasid vana Maarja kirikut jesuiidid, kui Poola kuningas Stefan Bathory 1582. aastal saksa Maarja kiriku jesuiitidele oli loovutanud, linna luteri kogudusele anti kasutada 30. märtsil 1583. aastal Jaani kirik. Kirikut kasutasid saksa ja eesti kogudused. Rootsi ajal oli Maarja kirik Rootsi garnisoni, rootsi-soome koguduse ja Academia Gustaviana koguduste kirik,[1]. Põhjasõja lõpuks olid Maarja kirikust alles vaid varemed. Uus Tartu Maarja kirik valmis 1841. aastal. Saksakeelne Tartu Jaani linnakogudus jäi edasi Tartu Jaani kirikusse ning eestikeelne Tartu kihelkonnakogudus aga valminud uues Tartu Maarja kirikus.

1939. aastal, baltisakslaste ümberasumisel Saksamaale, anti Tartu saksa Jaani kogudusele kuulunud Jaani kirik ülemõpetaja Joseph Alexander Sedlatschecki poolt üle Tartu praostkonna praostile Aleksander Kuusikule. Pärast baltisakslaste ümberasumist 1939. aastal eraldati Tartu Jaani kogudus 30. novembril 1939 Saksa praostkonnast ja arvati Tartu praostkonda kuuluvaks.

1. jaanuaril 2001 ühines Tartu Jaani kogudusega Tartu Ülikooli kogudus. Ühendatud kogudus kannab nime Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.

Tartu Jaani koguduse vaimulikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Jaani eesti koguduse vaimulikud

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Tartu Maarja, e-kirik.eelk.ee, 25. sept. 2020
  2. 1 2 Villem Alttoa, Stahli-eelsest eestikeelsest trükisõnast. Keel ja Kirjandus, 1974, nr 11,lk 682
  3. Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland, 4. Heft, Lebensnachrichten von den livländischen Predigern mit litterärischen Nachweisen, 3. Theil, Q-Z, Mitau 1852, S. 106
  4. Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Wittstock, Tarton saks. seurak. (S:t Johannes) kirkkoherra († 1679), (vaadatud 27.2.2026)
  5. Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852), seite 99-102
  6. Hugo Bernhard Rahamägi, Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 12. Crispinus Olai Jernfeld, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 68
  7. Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852), seite 99
  8. Boubrig, Johann* Samuel Friedrich (v.) (1788-1852) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  9. VAIMULIKE ELULOOD. WILHELM AUGUST THEODOR SCHWARTZ
  10. Schwartz, August Wilhelm* Theodor (1825-1904) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  11. Deringer, Ernst Wilhelm Robert* (1826-1901) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  12. Dsirne, Christian David, Volga German Institute
  13. Dsirne, Christian David (1829-1896) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  14. Dr. Napiersky's Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland fortgesetzt von August Wilhelm von Keussler (Keußler). Riga 1877, seite 4
  15. Tartu Jaani kiriku pastor-diakon; Otto Karl Ferdinand Krühn, Rahvusarhiiv, Pitsatid
  16. Tartu Jaani koguduse pastor Viktor Wittrock, portreefoto, FOTIS
  17. Villem Alttoa, Stahli-eelsest eestikeelsest trükisõnast. Keel ja Kirjandus, 1974, nr 11, lk 679
  18. Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 55
  19. Timann Brakel Tartu Jaani kogudus Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
  20. Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 83
  21. Sirvilauad 1899 (IX). Bartholomäus Gilden., Meie Elu: [eestlaste ajaleht Kanadas] = Our Life : Estonian weekly, nr. 16, 18 aprill 2001
  22. Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Järva-Peetri, e-kirik.eelk.ee, 16. veebruar 2023
  23. Oldekop, Theodor (1724-1806) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  24. Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel", 1843 seite 27

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]