Otto Wilhelm Masing

Allikas: Vikipeedia
Otto Wilhelm Masing

Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu15. märts (3. märts vkj) 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

O. W. Masing sündis Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Viru-Nigula muuseum, endine Otto Wilhelm Masingu pastoraat, suvi 2011.
Otto Wilhelm Masingu mälestustahvel Viru-Nigula muuseumi seinal, suvi 2011.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Masingu aabitsa tiitelleht
  • 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele".
  • 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend
  • 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut
  • 1819 Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine. Oli põhjaeestikeelne ning ilmus 1820
  • 18241826 – toimetas "Tallorahva Kulutajat". Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi
  • 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche"
  • 18211823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu.
  • Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges.
  • 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge.
  • Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisatsiooni.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanduse ajalugu, I köide, ER, Tallinn 1965, lk. 343–369 (peatüki autor Aarne Vinkel)
  • Aarne Vinkel, "Eesti rahvaraamat" (ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast). Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 100–146
  • Leo Anvelt, "Otto Wilhelm Masing ja kaasaegsed. Lisandusi nende tundmiseks" (artiklite valimik). Eesti Raamat, Tallinn 1979, 232 lk.
  • Heli Laanekask, "O. W. Masingu keeleteaduslikust vaatepiirist" – Keel ja Kirjandus 1982, nr. 3, lk. 122–133
  • Ea Jansen, "Otto Wilhelm Masingu kirjade publikatsioonist" – Keel ja Kirjandus 1998, nr. 8 ja Ea Janseni artiklikogumikus "Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse", Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 259–267
  • Kristi Metste, "Ma olen 100 aastat enneaegu kirjutanud" (O. W. Masing eesti esseistika alustajana) – Akadeemia 2001, nr. 4, lk. 657–667
  • Otto Wilhelm Masing, "Ühe põhjendamatu ja ebaõiglase väite ümberlükkamine" – Akadeemia 2001, nr. 4, lk. 668–685
  • Heli Laanekask, "Otto Wilhelm Masing ja tartu keel ehk üksikisiku osast kirjakeele ajaloos" – "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk. 129–180 (sisaldab bibliograafiat)
  • Olev Teder, "Otto Wilhelm Masingu tegevusest kirjastamise ja raamatukaubanduse alal" – "Kirjaliku kommunikatsiooni probleeme = The problems of written communication", Tallinn 2004, lk. 106–113 (sisaldab bibliograafiat)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Heinrich Johann von Jannau
Tartu praost
18211832
Järgnev:
Paul Gottlieb Georg Everth