Otto Wilhelm Masing

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Otto Wilhelm Masing

Otto Wilhelm Masing (8. november 1763 Lohusuu15. märts (3. märts vkj) 1832 Äksi) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.

O. W. Masing sündis Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga.

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis aastatel 17771779 Narva linnakoolis ja 17791782 Saksamaal Torgau gümnaasiumis. Seejärel õppis Halle ülikooli usuteaduskonnas teoloogiat ning selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes.

Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Viru-Nigula muuseum, endine Otto Wilhelm Masingu pastoraat, suvi 2011
Otto Wilhelm Masingu mälestustahvel Viru-Nigula muuseumi seinal, suvi 2011

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Masingu aabitsa tiitelleht
  • 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele"
  • 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend
  • 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut
  • 1819 tõlkis Liivimaa talurahvaseadust. Teos oli põhjaeestikeelne ja ilmus 1820
  • 18241826 – toimetas Tallorahva Kulutajat. Ajaleht sisaldas valitsusasutuste teateid ja kuulutusi
  • 1816 "Ehstnische Originalblätter für Deutsche"
  • 18211823 ja 1825 Marahva Näddala-Leht. See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu.
  • Toimetas ka Maarahva Kalendrit ning avaldas artikleid Beiträges.
  • 1818 lugemisajakiri Pühhapäeva vahhe-luggemised. Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge.
  • Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisatsiooni.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanduse ajalugu, I köide, Eesti Raamat, Tallinn 1965, lk. 343–369 (peatüki autor Aarne Vinkel)
  • Aarne Vinkel, "Eesti rahvaraamat" (ülevaade XVIII ja XIX sajandi lugemisvarast). Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 100–146
  • Leo Anvelt, "Otto Wilhelm Masing ja kaasaegsed. Lisandusi nende tundmiseks" (artiklite valimik). Eesti Raamat, Tallinn 1979, 232 lk.
  • Heli Laanekask, "O. W. Masingu keeleteaduslikust vaatepiirist" – Keel ja Kirjandus 1982, nr. 3, lk. 122–133
  • Ea Jansen, "Otto Wilhelm Masingu kirjade publikatsioonist" – Keel ja Kirjandus 1998, nr. 8 ja Ea Janseni artiklikogumikus "Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse", Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 259–267
  • Kristi Metste, "Ma olen 100 aastat enneaegu kirjutanud" (O. W. Masing eesti esseistika alustajana) – Akadeemia 2001, nr. 4, lk. 657–667
  • Otto Wilhelm Masing, "Ühe põhjendamatu ja ebaõiglase väite ümberlükkamine" – Akadeemia 2001, nr. 4, lk. 668–685
  • Heli Laanekask, "Otto Wilhelm Masing ja tartu keel ehk üksikisiku osast kirjakeele ajaloos" – "Vana kirjakeel ühendab" (artiklikogumik). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003, lk. 129–180 (sisaldab bibliograafiat)
  • Olev Teder, "Otto Wilhelm Masingu tegevusest kirjastamise ja raamatukaubanduse alal" – "Kirjaliku kommunikatsiooni probleeme = The problems of written communication", Tallinn 2004, lk. 106–113 (sisaldab bibliograafiat)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Heinrich Johann von Jannau
Tartu praost
18211832
Järgnev:
Paul Gottlieb Georg Everth