Viljandi praostkond

Viljandi praostkond
Asutatud	1784
Tegevuspiirkond	Viljandi maakond
Juhtkond	Viljandi praostkonna praost
Peaorgan	Viljandi praostkonna konvent

Viljandi praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See eraldati 1784. aastal Pärnu praostkonna aladest.

Tänapäeval on EELK Viljandi praostkonnas 14 kogudust:

Praostkonna ajalugu

1636. aastal loodi Liivimaal, superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus praostkonda, millest Eesti alal asusid Pärnu ja Tartu praostkonnad. Pärnu praostkonda kuulusid^[1]Pärnumaa ja Viljandimaa Pärnu, Karksi, Ruhja, Viljandi, Helme, Tarvastu, Härgmäe, Ēvele, Salatsi kirikukihelkonnad, Vainiži lossilään.

Pärnu praostkonna jaotamisest kahe - Pärnu ja Viljandi praosti vahel on andmeid 1671. aastast, Viljandi praostiks^[2] oli Põltsamaa Niguliste koguduse pastor Andreas Forselius. 1740. aastast jagati Venemaa keisririigi Riia kubermangu Pärnu maakonna: 1) Pärnu; 2) Tori; 3) Helme; 4) Tarvastu; 5) Halliste ja Karksi; 6) Paistu; 7) Viljandi; 8) Suure-Jaani; 9) Saarde; 10) Audru; 11) Tõstamaa; 12) Pärnu-Jaagupi; 13) Vändra kihelkonnad (Pärnu- ja Viljandimaal) maakohtu ja Pärnu praostkonda^[3].

Venemaa keisririigi asehalduskorra ajal (1784–1796) nimetati Pärnu 2. praostkond ümber Viljandi praostkonnaks. Viljandi praostkond moodustati Venemaa keisririigi asehalduskorra ajal (1784–1796), kui Pärnu 2. praostkond nimetati ümber Viljandi praostkonnaks.

Venemaa keiser Paul I ukaasiga 26. veebruarist 1797. aastal taastati asehalduskorra-eelne halduskord. 1804. aastal jagati Liivimaa põhjaosas asuvate praostkondade piirid ümber, sh taastati Viljandi praostkond. Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond.

Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Viljandi praostkonda (saksa keeles Fellinsche Präpositur) kuulusid Viljandi kreisi kihelkondade ja Viljandi linna kiriku kogudused:

Viljandi linnakogudus, Viljandi Jaani kirik (Fellin, Stadt), Viljandi kihelkond,
Viljandi maakogudus, Viljandi Pauluse kirikus ja Kõpu Peetri kogudus, Kõpu Peetri kirikus (Fellin und Köppo)
Tarvastu Peetri kogudus, Tarvastu Peetri kirikus (Tarwast), Tarvastu kihelkond,
Paistu Maarja kogudus, Paistu Maarja kirikus (Paistel), Paistu kihelkond,
Helme Maarja kogudus, Helme Püha Neitsi Maarja kirikus ja Taagepera Jaani kogudus, Taagepera Jaani kirikus (Helmet und Wagenküll), Helme kihelkond,
Põltsamaa Niguliste kogudus, Põltsamaa Niguliste kirikus (Oberpahlen), Põltsamaa kihelkond,
Pilistvere Andrease kogudus, Pilistvere kirik (Pillistfer, St. Andreas-Kirche), Pilistvere kihelkond,
Kolga-Jaani Johannese kogudus, Kolga-Jaani kirikus (Klein St. Johannis), Kolga-Jaani kihelkond,
Suure-Jaani Johannese kogudus, Suure-Jaani kirikus (Groß St. Johannis), Suure-Jaani kihelkond,

20. sajandi alguses olid Viljandi praostkonna kirikukihelkonnad Viljandi kreisis Viljandimaal: Viljandi-Kõpu kihelkond, Viljandi linna khk, Pilistvere kihelkond, Tarvastu kihelkond, Helme kihelkond, Paistu kihelkond, Põltsamaa kihelkond, Suure-Jaani kihelkond, Kolga-Jaani kihelkond^[4].

1917. aastal Tartus toimunud I kirikukongressil võeti vastu otsus kiriku korraldamise kohta vaba rahvakirikuna ja 18. veebruaril 1919 vastuvõetud Eesti Ajutise Valitsuse määruse põhjal allutati kõik luteriusu kogudused Eestis Eestimaa konsistooriumile.