Nõo Püha Laurentsiuse kogudus
 |
See artikkel on luteri kogudusest; õigeusu koguduse kohta vaata Nõo Püha Kolmainu kogudus |
EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus on luterlik kogudus Nõos.
Kogudus kuulub Valga praostkonda.
Koguduse õpetaja on Mart Jaanson, organistid Margit Keeman, Katre Kruuse ja Agnes Laasimer. Juhatuse esimees on Madis Kanarbik.
Jumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11.00 Nõo kirikus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nõo kirikukihelkond on rajatud 15. sajandi teisel poolel (kirjalikult mainitud 1483. aastal). Ühe 1432. aasta üriku järgi kuulus see Tartu toomkapiitlile. 1319. aastal on mainitud Nõod kui Tartu toomkiriku vikaariast, mis oli vakantseks jäänud pärast Johannes de Nugheni surma, arvatavasti on sealt pärit ka kohanimi Nõo. Pärast Liivi sõda ja katoliikliku Poola valitsemisaega 16.–17. sajandi vahetusel puudus Nõo kogudusel esialgu oma õpetaja, luteri kogudust teenisid Puhja ja Rõngu vaimulikud. Esimeseks Nõo luterliku koguduse õpetajaks sai 1638. aastal Adrian Virginius, lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkija Andreas Virginiuse isa[1].
Nõo koguduse vaimulikud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1638– , Adrian Virginius
- 1640–166., Michael Laurentius, Puhja, Nõo koguduse ja Rannu pastor (surn. 1673[2], Tartu praostkonna praost
- 1652, 1655, Lorenz Meller ehk Möller (Laurentius Mellerus[3], surn. c. 1690))
- 1664–1680, Marcus Schütz
- 1680, Heinrich Konrad Burchardi, vikaar
- Johann Friedrich Poppius, vikaar 1681, ordineeritud 1693
- 1691, Crispinus Jernfeld
- 1694–1699, Laurentius Molin, kanoonik, Academia Gustavo-Carolina) Tartu ülikooli usuteaduskonna teoloogiaprofessor
- 16..– 1696, Johann Svenske, vikaar
- 1695, Heinrich Neubau, vikaar
- 1698, Heinrich Meurch, vikaar
- 1699–1703, Lorenz Quist
- 1712–1735, Johann Arends
- 1737–1755, Gottfried Rulcovius
- 1755–1797, Johann Benjamin Sczibalsky
- 1792–1796, August Gottlieb Major, adjunkt
- 1796–1797, Johann Jacob Voss, vikaar, ordineeritud pastoriks 1798–1807
- 1798–1807, Johann Jacob Voss
- 1808–1813, Friedrich Wilhelm Lorenz
- 1814–1828, Friedrich Heinrich Sellheim
- 1828–1853, Gottlieb Samuel Friedrich Schütze
- 1853–1859, Heinrich Woldemar Thörner
- 1861–1865, Andreas Friedrich Lezius
- 1865–1877, Eugen Mickwitz
- 1878–1883, Mihkel Jürmann
- 1884–1923, Martin Lipp
- 1923–1944, Aleksander Kruus
- 1944–1945, August Ein
- 1946–1947, Peeter Kohandi, hooldajaõpetaja Puhjast
- 1947–1949, Villem Tubin
- 1950–1954, Peeter Kohandi
- 1954–1996, Harald Tammur
- 1996–1997, Peep Audova, hooldajaõpetaja Valgast
- 1997–2002, Ivo Pill, hooldajaõpetaja Sangastest
- 2002–2003, Vallo Ehasalu, hooldajaõpetaja Elvast
- 2003–, Mart Jaanson
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2025) |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus. Ajalugu, nookirik.ee
- ↑ Eduard Ermits, Rannu kiriku ajalugu ja tähtsamad mälestusmärgid., Eesti Kirik, nr. 12, 25. märts 1926
- ↑ Eduard Ermits, Rannu kiriku ajalugu ja tähtsamad mälestusmärgid., Eesti Kirik, nr. 13, 1. aprill 1926