Johann Benjamin Sczibalski

Allikas: Vikipeedia

Johann Benjamin Sczibalski (ka Johann Benjamin Sczibulski; 1728 – 15. juuli/26. juuli 1797 Nõo) oli Eesti vaimulik ning vaimulik kirjanik.

Usuteadust õppis ta (immatrikuleeriti 12. juulil 1745) Halle Ülikoolis. Oli aastal 1751 Udernas. Ordineeriti 16. veebruaril/27. veebruaril 1755 õpetajaks.

Oli aastatel 17551797 Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja, olles aastast 1791 veel Tartu praostkonna praost[1].

Peale mitmete saksakeelsete vaimuliku sisuga raamatute ilmutas ta: "Juttuse-Ramat kumman eggaütte Pühhä-Päiva nink egga-ütte Pühhä ja ka Palwe-Päiwi pale üts Juttus, Ewangeliumi perrä, säetu om..." (Tallinna, 1779, 24+820 lk.), mis on üks suurematest lõunaeestimurdelistest trükiteostest, keeleliselt oma aja kohta õige rahuldav; "Nelli Kristusse Kannatusse Juttussid nink Mönne Kannatusse-Laulu" (Põltsamaa, 1788, 79 lk.). Ta on tõlkinud ka kirikulaule "Tarto-Ma-Kele Laulu Ramat'us" (Riia, 1788)[2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Daniel Christoph Sczibalski oli Rubene ja Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja. Tema äi Gottfried Rulcovius oli Nõo Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja. Tema tütarde Johanna Dorothea (surnud 1796) ja Helene Wilhelmine abikaasaks oli Rõngu Mihkli koguduse õpetaja Johann Adam Grossenbach.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  2. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Benjamin Sass
Tartu praost
17911797
Järgnev
Georg Simon Everth