Moraavia karst

Moraavia karst on Tšehhi kõige tähtsam karstiala, mis hõlmab ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ja 24 kilomeetrit pikk.

Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsamaks karstialaks. Karstialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba 19. sajandi algusest. Karstipiirkonnas on turistidele avatud viis koobast, teised vaatamisväärsused on karstilehtrid, karstiallikad, looduslikud maa-alused jõed ja koopad.

Karsti olemus

Karsti nimetus tuleb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, sest seal on karstinähtused laialt levinud. Kui maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid nagu sool, kips, marmor ja lubja- või dolokivid, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mida nimetatakse karriks. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad erinevad käigud. Käikude liitumisel kujunevad keerukad tunnelkoobaste süsteemid, mis on karsti arengu loomulik tulem. Koobaste liitumisel ja sobiva põhjakalde olemasolul hakkab vesi neis voolama ning moodustuvad salajõed. Kõrvuti voolavate salajõgedega pole välistatud ka mõnede seisvate veekogumite, tinglike salajärvede olemasolu kusagil maapõues.

Moraavia karst

Punkva jõe maa-alune jõgede süsteem kuivatab suure osa karstialast ja hõlmab üle 20 kilomeetri koopasüsteeme. Kõiki ühenduskohti pole seni veel avastatud, kuigi need on kindlasti olemas. Vesi voolab alumisest, Punkva koopast välja mööda kuiva orgu (Pusty zlebi) nii, et kaob mõnes kohas sajaks meetriks maa alla ja siis ilmub uuesti pinnale. Punkva koopad on turistide seas kõige populaarsemad, kuna seal korraldatakse romantilisi kruiise maa-alusel Punkva jõel, mille käigus saab imetleda Punkva Vodní dómy. Selle on loonud tuhandeid aastaid tugevalt voolanud vesi, mis on olnud tugeva rõhu all ja otsinud väljapääsu. Koopa sissepääs asub Pusty zlebi orus vertikaalse kaljunuki all. Läbi koopa jõuab Macocha Abysse, mis on suur karstilehter ning kust saab imetleda ülemist ja alumist järve, mida toidab Punkva jõgi.

Punkva koobas

Kuulus Macocha Abyss on 138 meetri sügavune ning see on Tšehhi ja kogu Kesk-Euroopa suurim sellist tüüpi karstilehter. Karstilehter tekkis suure koopa kokkuvarisemise tagajärjel. Punkva jõgi tõuseb seal ja täidab kaks väikest järve: Horní (ülemine) ja Dolní (alumine). Macocha Abyssi servades on kaks platvormi, mis on turistidele avatud. Esimene, ülemine sild konstrueeriti aastal 1882, teine asub natuke madalamal ning seda kutsutakse alumiseks sillaks. Sild loodi aastal 1899 ning sealt saab mäekurule vaadata 92 meetri kõrguselt. Horní järv on umbes 13 meetrit sügav ja seda näeb ülemiselt platvormilt. Punkva jõgi voolab muidu enamasti maa all, kuid Macocha Abyssi karstilehter on ainuke koht, kust seda jõge päevavalguses näha saab. Siis kaob see jälle peitu Punkva koopasse. Macocha Abyssis voolab vesi mööda selle rusudega kaetud põhja. Nova Amateurska on kõige suurem koobas selles süsteemis ning sellel on palju eri sissepääse. Enamik sissepääsudest läheb 50–120 meetrit jõepinnast allapoole. Koopa peasissepääs on tehistunnel Pusty zlebi orus, mis moodustab erinevaid Moraavia karsti koopaid ühendava vahekäigu. Vahekäik jaguneb omakorda kaheks vahekäiguks: üks viib põhja ehk Sloupi, teine viib kirdesse ehk Ostrovisse. Harud viivad teiste koobaste juurde, mis samuti kuuluvad sellesse süsteemi.

Balcarka koridoridest koosnev koobas asub Moraavia karsti põhjaosas. Koopas saab kõndida läbi tehistunneli, mille lage kaunistavad mineraalainete setetest moodustunud dekoratsioonid. Pärast Balcarka koopa läbimist jõuab Moraavia karsti kõige kaunimasse ossa. Catherine koopas on hästi näha vee voolamisest tekkinud erosiooniaugud. Selle koopa kõige olulisem osa on Hlavní Dóm, mis on Tšehhi vabariigi suurim maa-alune saal, mis on ka väga hea akustikaga. Sloup-Šošůvka koopad on samuti väga hea akustikaga maa-alused koopad, mis koosnevad suurest koridoride, kuplite ja mäekurude rägastikust.

Moraavia karsti koopad

Punkva koopad

Punkva koopad on Moraavia karsti kõige tuntumad koopad, mida külastavad sajad tuhanded turistid kogu maailmast. Populaarsus tuleneb tänu maa-alusel Punkva jõel tehtavatele eksootilistele paadisõitudele. Koobaste peasissepääs asub 2 km kaugusel Skalni mlynist vertikaalse kalju alt.

Paadisõit Punkva koobastes

Ekskursioon nendesse koobastesse algab suurest kuppelsaalist, mida kutsutakse Přední dómiks. Saali lagi on kaetud suurte stalaktiitidega. Koobaste külastajad jõuavad Macocha Abyssi sügavusse, kus saab vaadata kahte järve, mis toituvad Punkva jõest. Ekskursiooni käigus sõidetakse paadiga maa-alusel Punkva jõel. Koopad on moodustunud tugeva veesurve tõttu tuhandete aastate jooksul ning nende laed ja seinad on täis veeniresid ja auke. Külastajad jõuavad ka Moraavia karsti kõige ilusamasse kohta – Pohádkový dómi. See saal on täidetud suurte stalaktiitide ja stalagmiitidega, mis algavad nii laest kui koopa maapinnalt. Osad porgandeid meenutavad moodustised on alles päris noored ning moodustuvad veel edasi.

Balcarka koobas

Balcarka koobas asub Moraavia karsti põhjapoolses osas. Tegemist on koridoride labürindiga, kus asuvad ka suuremad saalid ja maa-alused pühakojad, mida ilmestavad kuristikud ja stalaktiidid. Külastajatele algab ekskursioon suurest sissepääsu ruumist nimega Balcarova skála. Läbi tehisliku tunneli minnakse ruumi, mis on 10 meetrit kõrge ja mida nimetatakse Wilsonova ümarsaaliks. Seal asub ringikujuline kuristik, mis on ümbritsetud mineraalsetest setetest kaskaadiga. Balcarka koopa kõige suurem saal on Velký Fochův dóm, mille puhul on tegemist pikliku ruumiga, mille mõõtmed on 65 × 20 × 15 m. Lae moodustavad läbipaistvad stalaktiidid ja mineraalsetest setetest kardinad.

Catherine koobas

Catherine koobas asub Suchý žlebi alguses ja on külastajatele avatud alates 1910. aastast. Tegemist on suurima koobastiku ja maa-aluse ruumiga, mis on külastajatele avatud Tšehhis (97 m pikk, 44 m lai ja 20 m kõrge). See ruum on tuntud ka oma väga hea akustika poolest, mille tõttu peetakse seal kontserte. Koobas on osa eelajaloolisest välja mineva vee koopast. Koopa seinad on täis vee-erosiooni auke. Seda koobast kasutasid kunagi ka pleistotseeniaegsed loomad, peamiselt karud. Nagu teistes koobastes, nii on ka Catherine koopas näha stalaktiite ja stalagmiite.

Sloup-Šošůvka koopad

Koopad asuvad Sloupi linna lõunapoolsemas osas, kust algab ka Suchý žleb. Koopad kuuluvad Amateuri koobastikku, mis on kõige pikem koobaste süsteem Tšehhis. Sloup-Šošůvka koopad koosnevad erinevate kuppelsaalide kompleksist, koridoridest ja hiiglaslikest maa-alustest kahe astmelistest kuristikest. Koopa üks saal, mida kutsutakse Eliščina jeskyně, on tuntud hea akustika poolest ja ka seal on hea pidada kontserte.

Vypusteki koobas

Koobas asetseb Moraavia karsti keskosas ja selle on moodustanud kunagine maa-alune jõgi Křtinský Creek.