Petr Pavel

Petr Pavel (sündinud 1. novembril 1961 Planás Tšehhoslovakkias) on Tšehhi poliitik ja endine sõjaväelane, alates 9. märtsist 2023 Tšehhi Vabariigi president.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Isa oli Tšehhoslovakkia armee luureohvitser, ema pärines kaupmeeste perest. 1963. aastal kolis pere Litoměřicesse.^[1]

1979. aastal lõpetas Jan Žižka nimelise sõjaväegümnaasiumi Opavas (õppis 1975-1979) ja 1983. aastal Maavägede Sõjakooli Vyškovis. 1988–1991 õppus Tšehhoslovakkia Kindralstaabi Luurevalitsuse 26. osakonna (nn luureinstituut) aspirantuuris, kus sai luuraja koolituse välismaal töötamiseks ja eriülesannete täitmiseks.^[2]

1983. aastal määrati eriotstarbelise luure langevarjurite rühma ülemaks. 1985. aastal astus ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei koosseisu, mille liikmeks jäi 1989. aastani. 1. maist 1988 22. eriotstarbelise õhudessantbrigaadi 1. luurepataljoni 3. luurekompanii ülem kapteni auastmes. 1988. aasta augusti lõpus, enne aspirantuuri alustamist, sai temast Kindralstaabi luureteenistuse liige.^[3] 1991. aastast tööl Tšehhi Kindralstaabi sõjaväeatašeede juhtimise osakonnas^[4] ning aastatel 1993–1994 Tšehhi Vabariigi sõjaväeatašee asetäitja Belgias.

1992. aasta lõpus ja 1993. aasta alguses Tšehhi rahuvalvemissioonil Horvaatias, kus 1993. aasta jaanuaris paistis silma sõjalises operatsioonis viiekümne Serbia vägede vahele lõksu jäänud Prantsuse sõduri päästmisel. Selle teo eest autasustati teda Prantsuse sõjalise vapruse risti pronkstähega, mille sai isiklikult Prantsuse kaitseministri Francois Leotardi´lt. Lisaks pälvis Tšehhi Vabariigi medali "Kangelaslikkuse eest."^[5]

1996-1997 Tšehhi sõjaväeluure direktori abi. 1997-1999 erivägede brigaadi ülem Prostejovos. 1999–2002 Tšehhi esindaja NATO peakorteris Hollandis Brunssumis. Detsembris 2002 sai brigaadikindrali auastme ja määrati Tšehhi Vabariigi armee erivägede ülemaks. Jaanuarist aprillini 2003 Tšehhi riiklik sõjaväeline esindaja USA sõjaväe keskjuhatuse operatsiooni "Enduring Freedom" peakorteris (USCENTCOM, juhib USA sõjalisi operatsioone Lähis-Idas) juures Tampas (Florida) ja USCENTCOM Forward üksuses Kataris. 1. detsembrist 2003 Tšehhoslovakkia armee ühendvägede ülema asetäitja - erivägede ülem (kuni 2005. aastani). 2006–2007 Tšehhi kaitseministeeriumi operatiivosakonna direktor. 2007–2009 Tšehhi Vabariigi sõjaväelise esindaja asetäitjana Euroopa Liidu ja NATO juures Brüsselis. 2010-2011 Tšehhi Vabariigi riiklik sõjaline esindaja NATO Euroopa kõrgeimas peakorteris (SHAPE) Monsis Belgias. 2011-2012 Tšehhi Vabariigi armee kindralstaabi ülema asetäitja, 2012–2015 kindralstaabi ülem. 8. maist 2014 neljatärnikindral. 2015–2018 NATO sõjaväelise komitee esimees. 2018. aastal läks erru. Ta on kõrgeimas auastmes keskeurooplane NATO ajaloos.^[6]

Kandideeris 2023. aasta Tšehhi presidendivalimistel ning võitis esimese vooru saades 35,4% häältest. Teises voorus oli tema konkurendiks endine peaminister Andrej Babiš ja selle vooru võitis Pavel, tema poolt oli 58 protsenti hääletamas käinutest. Vahetult enne valimiste 1. ja 2. vooru häkkis tema veebisaiti Venemaa häkkimisrühmitus.^[7] Astus Tšehhi Vabariigi presidendi ametisse 9. märtsil 2023.

Ta oli aktiivne Ukraina toetaja sõjas Venemaa vastu, propageerides ühtse läänepositsiooni säilitamist. 2023. aasta aprillis külastas ta pärast sõja algust esimese välisriigi presidendina Ida-Ukrainat, pakkudes toetust Dnipro oblasti ülesehitamiseks.