Lagunemisreaktsioon

Allikas: Vikipeedia
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon.

Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. See on ainete destruktsioon, mille puhul suuremad või keerulisema struktuuriga molekulid lagunevad lihtsamateks väiksema molekulkaaluga ühenditeks. Klassikaline näide on süsihappe lagunemine süsihappegaasiks ja veeks:

H2CO3 → H2O + CO2(g)

Lagunemisreaktsioon on vastupidine sünteesireaktsioonile.

Keemiliste sidemete katkemine nõuab tavaliselt energiat ja nii on lagunemisreaktsioonid enamasti endotermilised, toimuvad soojendamisel (kuumutamisel). Aine keemilist lagunemist kõrge temperatuuri toimel nimetatakse termolüüsiks ehk termiliseks lagunemiseks. Aine lagunemiseks vajalik energia võib anda ka radiatsioon, eeskätt päikesevalgus (fotolüüs). Aine lagunemist mikroorganismide osalusel (ensüümide toimel) nimetatakse biolagunemiseks ehk biodegradatsiooniks.


1. Looduses toimub orgaanilise aine lagunemine kas õhuhapniku juuresolekul (aeroobsetes tingimustes) või ilma hapniku osaluseta (anaeroobsetes tingimustes) ja paljudel juhtudel spetsiifiliste ensüümide toimel.


2. Elusorganismides.


3. Keemiatööstuses. Lagunemisreaktsioonid omavad olulist tähtsust eelkõige keemiatööstuse kahes olulisemas valdkonnas: metallurgia ja gaasiliste ning vedelate kütuste tootmine. Metallide tootmisel maakidest on põhiprotsess metallioksiidide lagundamine kõrgel temperatuuril (pürometallurgia, elektrometallurgia jm). Ehitusmaterjalide vallas on oluline kustutamata lubja (CaO) tootmine lubjakivi (CaCO3) kuumutamisel (kaltsineerimine).

Looduslike kõrgmolekulaarsete ühendite ümbertöötlemine gaasilisteks või vedelateks kütusteks on elulise tähtsusega. Selles valdkonnas kasutatavad tehnoloogiad baseeruvad orgaanilise aine lagunemisreaktsioonidel, mis teostatakse anaeroobsetes tingimustes kasutades aine lagundamist kõrge temperatuuri toimel (termolüüs) või biolagundamine bakterite või pärmiseente osalusel.


4. Laboris veel:


5. Põlemine. See on orgaaniliste ainete lagunemine samaaegse või järgneva oksüdatsiooniga hapniku osalusel ning põhiproduktideks on süsihappegaas ja veeaur, vähem muid gaase ning tuhk. Protsessi vallandamiseks on enamasti vajalik süütamine.


6.Hüdrolüüs. See loetakse üldjuhul aine lagunemiseks, kusjuures toimub keemiliste sidemete lõhustumine ja fragmentidele veemolekuli osade liitumine. Ensümaatiline hüdrolüüs on hüdrolüüsiprotsess, milles ensüümid kiirendavad hüdrolüüsi. Enamasti on tegu mikroorganismide poolt toodetud ensüümidega. Orgaanilise aine hüdrolüüsil saadakse suure molekulmassiga molekulidest väikese (väiksema) molekulmassiga molekulid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]