Puugaas

Allikas: Vikipeedia
Generaatorgaasil töötav Adler Diplomat 3 (1941)

Puugaas tekib biomassi (eeskätt puidu) kuumutamisel (üle 700 °C) ilma õhu juurdepääsuta pürolüüsi meetodil. Puugaas koosneb süsinikoksiidist ehk vingugaasist, metaanist ja süsihappegaasist. Energiatihedus on ligikaudu 1,25 kWh/nm³.

1 kg puidust saab 2.5 nm³ puugaasi.

Puugaasikatlaid kasutatakse soojusenergia tootmiseks.

Puugaasi saab kasutada autokütusena. Teise maailmasõja ajal ja järel olid puugaasikütusel sõitvad autod mitmes Euroopa riigis tavalised. 1 kg puitu asendab autokütusena tavalistes sõidutingimustes eri andmetel 0.2 – 0.35 liitrit bensiini.

Esimese puidu gaasistamise seadme valmistas teadaolevalt Gustav Bischof aastal 1839. Esimese puugaasil sõitva auto ehitas Thomas Hugh Parker aastal 1901.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]